Blokeering jaanuari teisel poolel ja selle nõrgenemise algus

31. jaanuar
Hommikul võis mitmel pool imetleda tuisueelset ilusat päikesetõusu. Pisut sajab lund juba Lätis, kuid lõunatsükloniga seotud palju võimsam ja suure sajupotentsiaaliga pilvemass on tugevas lõunavoolus Eesti poole teel ja võib õhtuks-eeloleva öö jooksul kohale jõuda, põhjustades lumesadu ja tuisku. Seejärel on tõenäoline jäävihm, sest õhumassivahetus toimub peamiselt piirkihi kohal, kus läheb sulaks, aga aluspinna lähedal püsib õhutemperatuur 0°C-st madalam. Vastavad hoiatused on antud välja Lätis ja peaksid olema ka Eestis: http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484.
Hiljuti avaldatud uudis-ülevaates http://ilmajaam.postimees.ee/2680642/uuel-nadalal-laheb-ilm-pehmemaks-ja-lumisemaks on vihjatud, et muutused on seotud Atlandi ookeaniga, aga praegune olukord näitab selgelt, et asi on antitsükloni lõunasse taandumises, mistõttu tee Vahemerelt pärit lõunatsüklonile ja soojale-niiskele õhumassile on valla. Alles mitmed päevad hiljem, kui antitsüklon peaks kaduma, hakkavad läänetsüklonid siinset ilma mõjutama.

Satelliidipildil on näha lõunatsükloniga seotud võimsat pilvemassi. 1. veebruari peamine lumesadu ja tuisk ongi sellega seotud, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Läänemere lõunaosa kohale on jõudnud võimas pilvemass, mis liigub kiiresti põhja-kirde suunas ja peaks juba ööseks tooma tugevama lumesaju, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

30. jaanuar
Päev jätkus selge ja eelmisest külmemana. Õhurõhk saavutas haripunkti (1047 hPa kirdenurgas ja Peipsil).
Mudelid on praegu üpris sarnased, et pärast 1. veebruari tuisku (võib-olla lõunatsüklonite mõjutus) jätkub valdavalt pehme talveilm ja kui antitsüklon laguneb, siis kuu keskpaigaks taastub tasapisi läänetsüklonite mõju ja ilm võib sulale minna.
Aeg-ajalt purskab nt Euroopa mudel enne kuu keskpaika ikka veel külma antitsükloni välja (vt allpool), nii et kõik on võimalik. Veebruari alguses tekkiv ülitugev inversioon on kindlasti elamus omaette, sest aluspinnast 2 km kõrguseni võib temperatuuritõus ulatuda 15°C-ni.

11. veebruaril toimub Ain Kallisega põnev loodusõhtu: http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/loodusohtu-5/.
Kuna 30.-31. jaanuaril on viibimine Helsinkis ohtlike nähtuste seminaril: http://www.hzg.de/institute/coastal_research/projects/baltic_earth/registration_helsinki/index.php.en, siis on kommentaaridele vastamine sporaadiline (juhuslik) või puudub ja postituste täiendamises võib esineda häireid. Kui seal seminaril on midagi piisavalt huvitavat, siis tuleb lühikokkuvõte kindlasti ka siia.

Euroopa mudel näitab 29.1. õhtuse seisuga märkimisväärset külmenemist: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

29. jaanuar
Öö oli selge, kuid tuuline, mistõttu väga madalale õhutemperatuur ei langenud (ainult Tiirikojal langes -20°C-st madalamale). Selge ja üsna tuuline ilm püsib ka eeloleva päeva ja öö jooksul. Õhutemperatuur päeva jooksul mandril üle -10°C ilmselt ei tõuse, aga öösel võib oodata, et -20°C-ni langeb lisaks Tiirikojale ka mujal.
Praeguseks on üsna kindel, et praegune ebatavaliselt tugev antitsüklon liigub tasapisi lõuna poole ja selle lääneservas jõuab 31. jaanuariks kohale tunduvalt soojem õhumass. Kuna õhumassivahetus on üpris suurejooneline, siis peaks see kaasa tooma suurema lumesaju (võib-olla väga tugev) ja tuisu ja seda ilmselt rohkem Lääne-Eestis. Sula võib oodata ainult piirkihi kohale (1 km-st kõrgemale), kuid siin aluspinna kohal läheb küll soojemaks, aga kindlad miinuskraadid püsivad (v. a. saartel, kus plusskraade 2.-3. veebruaril ei saa välistada), sest antitsükloni mõju on ikka ülekaalus.
Edasine ilm sõltub suuresti ilmselt Lõuna-Venemaale jäävast antitsüklonist: kui see kaob täiesti, siis võib kuu keskpaigaks päris soojaks minna, aga kui püsib või tugevneb, siis kestab talvine ilm edasi.

Pilved lähema ööpäeva jooksul ei ohusta, http://sat24.com/en/bc.

28. jaanuar
Öö jooksul jõudsid lõunast Eesti kohale kiud- ja kiudkihtpilved, mistõttu õhutemperatuur öö jooksul esialgu eriti ei tõusnud. Sademed ja tuisk jäid Lätti. Hommikul taeva selginedes läks pisut külmemaks, päev aga kujunes päikeseliseks, ainult veel peamiselt Saaremaal oli õhukesi ülemise kihi pilv palju näha.
Järgmised paar ööpäeva on külmenemise trendiga. Ebatavaliselt tugev antitsüklon liigub senikaua mööda Venemaa lääneserva lõunasse. Selle antitsükloni idaservas on ka jugavool, mis suunab ultrakülma õhumassis (minimaalne õhutemperatuur kuni -50°C) Lõuna-Venemaale, kuid midagi jagub ka Eestisse, vt http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/film-of-currents/sweden.html.
Kui see antitsüklon eemaldub nädala lõpuks kaugemale lõunasse, siis peaks kohale jõudma niiskem ja soojem õhumass, mistõttu on lumesaju ja tuisu võimalus. Euroopa mudel näitab koguni lohu saabumist nädala lõpuks, mistõttu Ilmateenistus on isegi suuremat lumesadu ja tuisku prognoosinud (vt ka http://www.worldweather.org/039/c00149.htm). Seejärel jätkub ilm leebema külmaga, aga kui antitsüklonaalne mõju on tugevam, siis läheb külmemaks.

Hõõrdumise tõttu piirkihis puhub tuul isobaaridega nurga all, mõnel peaaegu risti, http://laguja.meteo.net.ee/obs.

Prognoositav õhutemperatuur 29. jaanuari öösel. Kuna õhumass on iseenesest soe, siis mereefekti ei teki ja Rootsi rannikul on idatuulega üsna soe, sest mere kohal soojeneb väga külma mandrilt saabunud õhumassi alumine osa üles, http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/film-of-currents/sweden.html. 

Siit on samuti hästi näha, et kui Läänemere idakaldal on õhutemperatuur tunduvalt madalam pikaajalisest keskmisest, siis läänekaldal (Rootsis) veidi kõrgem, http://cci-reanalyzer.org/DailySummary/index_ds.php.

Prognoositav õhurõhk 30. jaanuaril, http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/pressure/sweden.html

28. jaanuari hommikul Laagris ja päikeseloojang kesklinna lähedal

27. jaanuar
Täpsustus: õhtul alates Edela-Eestist pilvisus tihenes, Läti lääneosas hakkas sadama lund ja tuiskama. Kas sellest ka midagi Eestisse jõuab, pole veel teada.

Infrapunaselt satelliidipildilt on näha valget massiivi jõudmas Eesti kohale. See tähistab väga külmi pilvi (kiud- ja kiudkiht-, võib-olla ka kõrgkihtpilved), millest hakkas õhtul vähemalt Lätis lund sadama, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Öösel ilm alates Kagu-Eestist selgines ja läks seetõttu külmemaks. Enamasti selge ilm püsib ka eeloleva ööpäeva jooksul, saartel on ehk kiud- ja kiudkihtpilvi rohkem. Kuna õhurõhugradient on suur, siis püsib ilm tuuline ja tõenäoliselt nii ka järgmistel päevadel, seetõttu tuleks pinnatuisuga arvestada. Tugevama õhu liikumise ja peatselt saabuva külmema õhumassi tõttu peaks valdavalt selge ilm püsima pikemalt.
Väga külm ilm püsib veebruarini. Edasine sõltub sellest, kas ülekaalus on antitsükloni või mõne tsükloni mõju. Esimesel juhul on arvutatud soojema õhumassi jõudmine Läänemere äärde, kuid see libiseb külma õhumassi kohal ja tähendab ikka külma ilma ja miinuskraadide püsimist. Teisel juhul läheb oluliselt soojemaks ja võimalik on tsüklonaalne lumesadu. Praeguse seisuga on mõlemad variandid võimalikud.

Suur õhurõhugradient 27. jaanuaril Eesti kohal, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.

Õhumassid ja aluspinnalähedase õhutemperatuuri prognoos, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

Nendes prognoosides, kus korraga näeb nii õhutemperatuuri aluspinna lähedal kui kõrgemal, tuleb tugev inversioon hästi välja, http://www.windguru.cz/ee/index.php?sc=341.

27. jaanuari päikesetõus Laagris oli selge taevaga.

26. jaanuar
Öö jooksul püsis taevas selgem ja ilm külmem Lääne-Eestis, kuid Kesk- ja Ida-Eestis oli pilves ja seetõttu ka tunduvalt soojem (-10°C lähedal). Väga soe oli Kirde-Eestis, nt Narvas maksimum -4,8°C. Päeva jooksul läheb pilvisemaks ka Lääne-Eestis.
Mudelid on arvutanud põhjast saabuva antitsükloni telje varasemast läänepoolsemaks, eriti GFS. See tähendab, et Eestis läheb praegusest ilmselt külmemaks. Edasine sõltub antitsükloni käitumisest. Kui see liigub eemale, siis läheb tuulisemaks, soojemaks ja võib tulla tsüklonaalset lumesadu (praegused nõrgad lumesajud on antitsüklonaalset tüüpi, st inversiooniga seotud). GFS näitab külma kestmist nõrgemal kujul ka veebruari algul, kuid Euroopa mudel annab võimaluse nõrgale sulale.
NB! Mis puudutab veebruari alguses mudelite pakutud sooja õhumassi kohalejõudmist, siis oleneb õhutemperatuur vägagi palju sellest, kas see soe õhumass saabub antitsüklonis või tsüklonis. Esimesel juhul miinuskraadid ilmselt säilivad (tugev inversioon), teisel juhul on võimalik ka sula.

Selget ilma võib vaid Lääne-Eestis näha, http://sat24.com/en/bc.

GFS mudel on arvutanud uue antitsükloni saabumise täielikult Eesti peale, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

25. jaanuar
Öösel jõudsid pilved kogu Põhja-Eestini, ainult Hiiumaal ja Muhus jäi taevas enamasti selgeks. Seetõttu tõusis temperatuur ja öö oli eelmisest soojem. Lõuna-Eestis ja saarte sisealadel, kus taevas jäi selgeks, langes õhutemperatuur ikka -20°C-st madalamale. Need pilved on seotud inversiooniga ja tekkisid Norra merele jõudnud lohu mõjul antitsükloni põhjaossa jõudnud soojema ja niiskema õhumassi tõttu.
Järgneva ööpäeva jooksul praegune olukord püsib või läheb saartel-Lääne-Eestis selgemaks, aga Ida-Eestis pilvisemaks, sest antitsükloni kese on Lõuna-Eestis ja õhu liikumine rõhkkonnas on päripäeva. Oma mõju avaldab ka kauge läänepoolne tsüklon, mille lohk põrkab praegu antitsüklonilt tagasi nagu vastu puud või seina lendav jalgpall.
Suurem külm ei paista järeleandvat kuni kuu lõpuni. Ehkki praegune antitsüklon nõrgeneb ja kaob, saabub põhjast juba järgmine, kuid see areneb ilmselt ebatavaliselt tugevaks (prognoositav õhurõhk keskmes kuni 1060 hPa praeguse 1037 hPa vastu). See antitsüklon kannab endaga ultrakülma õhumassi (minimaalne õhutemperatuur võimalik -50...-55°C), kuid Eesti paistab jäävat selle sooja lääneserva, mistõttu oodata on praegusega sarnase õhutemperatuuriga ilma.
Kuna antitsükloni kese ilmselt ei tule Eesti kohale, vaid jääb Venemaale, siis läheb tuul tugevamaks. Üsna vali võib-olla tuul nädala alguses, kui praegune antitsüklon kaob ja põhjast tulev tugevneb, sest siis on Suurbritanniani jõudva järjekordse ülitsükloniga vastasseis kõige tugevam. Aga ega seegi pääse itta liikuma, seepärast pole lumesadu eriti tõenäoline.

25. jaanuaril oli pool Eestit pilvedega kaetud, aga teine pool selge, vaikne ja väga külm, http://sat24.com/en/scan.

Islandil asuva sügava tsükloni lohk jõudis 25. jaanuaril Skandinaaviani, kuid põrkab Eesti kohal olevalt antitsüklonilt tagasi nagu jalgpall vastu seina lennates, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Euroopa mudeli arvutatud sünoptiline olukord 29. jaanuariks: antitsüklon jõuab Venemaale ja tugevneb, mistõttu Eesti jääb selle sooja lääneserva, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html. 

24. jaanuar
Öö oli külm ja vaikne. Mitmel pool langes õhutemperatuur -20°C-st madalamale (meteoroloogiajaamadest külmim Jõgeval -25,1°C), kuid hüdromeetriajaamades jms ei langenud siiski -30°C-ni, vaid miinimum jäi 23. jaanuari ööst kõrgemaks, sest õhtul tõusis mereefekti pilvede tõttu õhutemperatuur eriti just Põhja-Eestis. Päev jätkus samuti päikeseliselt, kuid eeloleva öö jooksul võib ilm tugevneva inversiooni tõttu pilve minna, sest antitsükloni keskosas on õhumass soojem. Tõenäoline on tihedate kiirguslike udude teke, vt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/stratus.htm.
Juba enne päikeseloojangut läks Hiiumaal pilve. Pilved levisid õhtu jooksul Loode-Eestisse. Kella 21.45ks jõudsid pilved Laagrisse, kuid taevast veel lausaliselt ei katnud (südaöö paiku oli tegu juba lauspilvisusega). Hetkeseisuga (kl 22.30) pole teada, kui kaugele pilved jõuavad. Võib-olla need Harjumaalt kaugemale ei jõuagi. Sel juhul võib tulla sisemaal jaanuari külmim öö.

Inversiooni tõttu muutus korstnapilve (fumuluse) kuju väga huvitavaks, meenutades millegagi vulkaani purskepilve (Pyrocumulus). 24.1. pärastlõunal Tartus

Veel väga huvitavaid korstnapilvi Tartust. Ain Vindi fotod

Kui kl 21.41 polnud Laagris veel pilvedest jälgegi (ülal), siis juba kl 21.56 oli pilves (all).

23. jaanuar

Selge ja vaikse ilma tõttu langes öösel õhutemperatuur juba mitmel pool -20°C-st madalamale (nt Jõgeval -24,4°C, Sämil -28,8°C). Juba kl 18ks oli taas mõnes kohas õhutemperatuur -20°C-st madalam, ent põhjarannikul hakkas mereefekti tõttu tõusma.
Taevas püsib selge, sest õhumass on väga külm ja kuiv, ehkki võib arvata, et inversioon on olemas. Õhu väga nõrga liikumise tõttu pole ka märkimisväärset mereefekti, vaid pigem selle asemel võib lahtiste veekogude kohal näha auramis- ehk segunemisudu.
Kuna antitsükloni kese jääb ilmselt Eesti kohale või väga lähedale veel paariks päevaks, siis vaikne ja külm ilm püsib. Võib arvata, et juba eeloleval ööl võib mõnes paigas õhutemperatuur vähemalt -30°C-ni langeda. Kuna kohale jõuab soojem ja niiskem õhumass, siis inversioon peaks tugevnema ja seepärast võib nädala lõpuks ilm uduseks või pilve minna (juba kl 18-19 paiku tuli Virumaalt teateid udust).
Kuu lõpus jõuab Venemaa kohale uus antitsüklon, mille mõjul väga külm ilm püsib. Juhul, kui mõne tsükloniga tekib tugevam vastasseis, siis läheb ka tuuliseks. Märkimisväärseid sademeid või ilma soojenemist pole vähemalt kuu lõpuni ette näha.

14.-15. jaanuaril kujunes esmalt Skandinaavias, siis laiemalt Kirde-Euroopas välja antitsüklonaalne blokeering, mis kestab ilmselt veebruarini.

Atmosfääri blokeeringust räägitakse tavaliselt parasvöötmes ehk läänetuulte vööndis, kus ilmaprotsessid liiguvad üldiselt läänest itta (valitseb läänevool). Mõnikord juhtub siiski nii, et lääne-idasuunaline liikumine blokeerub kuni nädalateks ja valitsema jääb seetõttu mingi ühelaadne, nt põuane ja kuum või talvel külm ja kuiv ilm.  Enamasti tekib selline olukord antitsüklonite tõttu, sest need on ulatuslikud ega sõltu juhtvoolust, kuid teatud tingimustel võib sellist olukorda ka tsüklon põhjustada (cut-off low). Blokeeringuid on mitut tüüpi, mõningate skeemid: http://www.theweatherprediction.com/blocking/. 

Kõige tugevam on antitsüklonaalne blokeering praegu Läänemere ääres. Seetõttu ei pääse tsüklonid ja mereline õhumass otse itta, vaid lähevad kas Vahemere suunas või Barentsi merel kaudu Loode-Venemaale. Seetõttu olid paar päeva nt Arhangelski ümbruses päris soojad, õhutemperatuur vaid -2...-7°C, kuid nüüd läheb seal uuesti külmemaks, sest pooluse lähedalt on sinna saabumas väga külm õhumass. See võib ka Eestit kuu lõpupäevadel mõjutada. 

23. jaanuari ilmakaart. Antitsükloni kese on Soome kohal, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140123.gif

Blokeeringu tõttu on ilm pikaajalisest keskmisest tunduvalt külmem, http://cci-reanalyzer.org/DailySummary/index_ds.php

Korstnapilv (hiljuti pakutud vaste fumuluse asemel) 23. jaanuaril Tartus

Mõnes kohas on Emajõgi veel lahti. Seal võib näha auramis- ehk segunemisudu.

Kui pilvi on hirmus vähe või pole üldse, siis aitavad hädast välja joonpilved. Tartus Anne kanali ääres, 23.1.2014 kl 13.35

Alles oli see, kui 17. novembril nähtud väidetav komeet põhjustas furoori. Seekordne elevus ja paanika haaras Tartut, sosistati ja isegi karjuti, et kuhu see nüüd langeb. Väike suum paljastab siiski millegi muu kui komeedi või asteroidi. Värvid on põhjustatud Rayleigh hajumisest, sest päike on loojumas ja pikal teekonnal läbi atmosfääri jõuab lühilaineline osa valgusest hajuda. 23.1.2014 kl 16.25 ja 16.37 (Tartu bussijaama juures)