Kuna aasta kokkuvõte leidis suhteliselt hea vastuvõtu, kusjuures eriti pakkusid huvi just tipphetked ja äärmused, siis olgu need siia veelkord need toodud. Kogu kokkuvõte: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2013.htm.
Sveni aastakokkuvõte: http://web.zone.ee/funnelcloud/uudis_14_01_04.htm
Sveni aastakokkuvõte: http://web.zone.ee/funnelcloud/uudis_14_01_04.htm
Aasta tipphetked. Järgnev valik hõlmab pisut laiemat nähtuste ja olukordade ringi kui lihtsalt tugev äike, rahe, kaste. Seepärast on siin ka ilmastiku, sünoptilise olukorra ja tsirkulatsiooniga seotud hetki ja olukordi.
1. Idatsüklon 21.-24. juulil. See saab kahtlemata aasta kõrghetkede hulgast esimese koha, arvestades sündmuse haruldust ja ebatavalisust. Enne sellist juhtumit ei osanud ette kujutada, et ka selline variant on võimalik. Pikemalt vt sellest aasta täiskokkuvõttes.
Sellele enam-vähem vastav tsirkulatsioonitüüp, kus sinisega on märgitud tinglikult madalama ja punasega kõrgema rõhuga ala, allikas: http://cost733.geo.uni-augsburg.de/cgi/cost733plot.cgi.
2. 8.-9. augusti öine äike. Nii tugevat äikest tuleb Eestis ette väga harva. Viimase 10 aasta jooksul on ainus võrreldava tugevuse ja kestusega äike olnud 27. ja 28. juulil 2011, kui tipphetkel ulatus detektorite järgi välkude hulk Eesti alal umbes 2300 pilv-aluspind välgulöögini/15 min kohta. Väärib märkimist, et viimane toimus troopilises õhumassis ja oli õhumassisisene, ehkki tugevamad äikesed seostuvad rohkem ilmselt frontidega (õhumasside gradient, suurem tuulenihe, mis soodustab organiseerumist jms). Öistest äikestest ei oskagi nii tugevaid nimetada. Rohkem sellest äikesest aasta täiskokkuvõttes.
2011. a juuli lõpu ülitugeva äikese välkude dünaamika. Väljavõte 28.-29.8.2013 Narvas peetud noorgeograafide sügissümpoosionil Sven-Erik Enno ettekandest.
3. Kõige suurem keravälk 30. mail. See juhtum jahmatas just keravälgu suuruse poolest, sest nii suurtest kui auto maapinna lähedal pole varem kuulda olnud. Seda on peetud isegi keravälgu ja poltergeisti üleminekuks või vahepealseks nähtuseks. Pikemalt vt aasta kirjelduses.
4. Haruldased raadiushalod 5. aprillil Loode-Eestis, kusjuures jahmatas see, et haruldasi halovorme oli korraga mitmeid, st tekkis harvaesinev multihalo. Sellist vaatepilti ei tule kaugeltki igal aastal ette. Lähiminevikust tuleb sarnane juhtum meelde 7. maist 2011 Türil, vt http://web.zone.ee/funnelcloud/uudis_12_01_03_6.jpg. Raadiushalodest loe: http://www.atoptics.co.uk/halo/pyrhalo.htm. Pikemalt konkreetsest juhtumist vt aasta kirjelduses ehk täiskokkuvõttes.
Raadiushalod 5. aprillil Laagri kohal.
Rare odd radius halo display over Tallinn April 5, 2013. Halos included during the display are the 7 degree (?), 9 degree, 18/20 degree, 23 degree, 24 degree, possibly 35 degree and supralateral arc, some of which are quite rare to see.
5. Arktiline õhumass märtsis ja aprillis. Praktiliselt kuu aega püsis see õhumass Eesti kohal. Sellest on põhjalikumalt juttu aasta täiskokkuvõttes.
6. Äike koos uduga (aastast teada vähemalt kaks juhtumit: 10. ja 18. mail Soome lahel). Äike koos uduga on üldse äärmiselt harukordne sündmus (ei loe siia mäestikes toimuvat jms), sest üks välistab tavaliselt teise, sest äikese korral on õhumass labiilne, mistõttu stabiilseid tingimusi vajav udu ei saa areneda. Tundub siiski, et on kaks võimalust, et need kaks nähtust saaksid koos olla: sooja frondiga seotud äike, kui õhumass on oma alumises osas stabiilne ja väga niiske, nt 2007. a augustis või merel püsiva advektsiooniudu tingimustes, kus külma vee ja sooja õhumassi tõttu on samuti stabiilsed olud, kuid mujalt võib saabuda äike, nagu oli 18. mail.
7. Mais nädalaid püsinud udu merel, mis jõudis mõnel pool peaaegu püsivalt ka rannikualale, nt Lasnamäe elaniku kommentaar: Lasnamägi on nädal aega juba sellise udu sees elanud. Hea, kui mõnel päeval udu korraks hajub. Varsti ei mäleta enam, mis nägu päike on (24. mail) ja hilisemal ajal Elaks nagu teisel planeedil. Räägivad, et suvitavad, võtavad päikest jne. Meil kogu aeg udu tõttu hämar ja temperatuur ka selline varakevadine.
8. Erakordselt labiilne õhumass 18. mail, kui õhumassisisene äike jõudis suuremale osale Eestist. CAPE ulatus siis vähemalt 1500 J/kg ja LI -6.
9. Arktiline õhumass ja lumesadu 25. septembril. Venemaal paikneva ulatusliku tsükloni lääneservas jõudis Eestisse Barentsi merelt arktiline õhumass, mis oli niiske ja põhjustas nii vihma, lörtsi kui lund (registreeriti Väike-Maarjas). Kuulutati välja uus lume varajasuse rekord.
10. Piirkihi pilved 24.-25. juulil, mis olid tihedalt seotud idatsükloni ja sel hetkel valitseva ebatavalise sünoptilise olukorraga. Suve ja päikest ootavatele inimestele oli see kindlasti suur pettumus, et on pilves, aga selliseid piirkihi pilvi südasuvel ja nii pikalt tuleb väga harva ette.
11. Vesipüks 2. septembril Soome lahel. Sel päeval püsis lahe kohal mitu tundi kitsas äikesevöönd, mis oli seotud üle Eesti liikuva tsükloniga. Sooja vee kohal arenes mittemesotsüklonaalne tornaado, millest uudis ja fotod.
12. Erakordselt soe õhumass 11.-12. detsembril. Üle Skandinaavia mäestiku tulles soojenenud õhumassis ulatus temperatuur 10°C-ni 850 hPa pinnal.
13. Tugevad sügistormid. Alates oktoobri lõpust jõudsid Eestisse mitmed tormid, millest mõned tõid enam kui 30 m/s tuult ja väga madala õhurõhu, samuti äikest.
14. Hilissügisene ja eeltalvine tugev konvektsioon äikesega (29. oktoobri öösel , 6. ja 28. novembril, 1. ja 5. detsembril, detsembri lõpus). Soojadel ja tormistel sügistel ja talvedel on tegelikult sünoptiliste protsessidega seotud konvektsioon üsna tavaline, kuid info parema liikumise ja kättesaadavuse tõttu on alles nüüd seda hakatud teadvustama. Siiski varasemast eriti ei meenu nii võimsaid konvektsioonipuhanguid, nagu oli 28. novembril või 1. detsembril.
15. Võimas helkivate ööpilvede vaatemäng 18. juuli öösel. Neid on alati tore vaadata.
16. Suurepärased joonpilvede vaatemängud 6. märtsil ja 11. oktoobril, mis lummasid paljusid inimesi ja õhutasid vandenõuteooriaid. BAMSis avaldati sellest mitu artiklit, pole vist küll rohkem kättesaadavad kui see siin.
17. Väga uhke kiudrünkpilvede ja irisatsiooni vaatemäng 9. septembril Tartumaal. Kiudrünkpilved on haruldane pilveliik, mida vahel ei saagi kõrgrünkpilvedest eristada. Mõlema pilveliigi puhul tuleb ette irisatsiooni ehk pilvede küütlemist, mis ilmneb (pastelsete) vikerkaarevärvidena.
(võib-olla jätkub, kui midagi veel meenub)...
Aasta äärmused. See valik hõlmab aastasiseselt kõige-kõigemaid näitajaid ja sündmusi, millele saab anda mingi objektiivsema aluse, nt arvväärtuse. NB! Ööpäeva keskmised ja sademed on antud meteoroloogilise ööpäeva kohta, see ööpäev vahetub 18.00 GMT.
1. Kõige kõrgem õhutemperatuur: 32,5°C 8. augustil Valgas
2. Kõige kõrgem ööpäeva minimaalne õhutemperatuur: 21,1°C 9. augustil Võrus
3. Kõige kõrgem ööpäeva keskmine õhutemperatuur: 25,7°C 8. augustil Tõraveres
4. Kõige madalam õhutemperatuur: -28,7°C 19. jaanuaril Jõgeval ja Toomal
5. Kõige madalam ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur: -16,8°C 19. jaanuaril Tõraveres
6. Kõige madalam ööpäeva keskmine õhutemperatuur: -22,7°C 19. jaanuaril Jõgeval
7. Kõige külmem õhumass (850 hPa pinnal): -23°C 22. märtsil Ida-Eesti kohal
8. Kõige soojem õhumass (850 hPa pinnal): 18°C 9. augusti öösel Lõuna-Eesti kohal
9. Kõige kõrgem õhurõhk: 1036,9 hPa 25. veebruaril Tiirikojal
10. Kõige madalam õhurõhk: 966 hPa 6. detsembril Vilsandil
11. Kõige tugevam tuul: 33,2 m/s 29. oktoobril Vilsandil
12. Kõige tugevam tunni keskmine tuul: 23,2 m/s 29. oktoobril Roomassaares
13. Kõige vaiksem päev: enamikes jaamades ööpäeva keskmine tuule kiirus alla 1 m/s 25. veebruaril
14. Kõige sajusem ja vihmasem päev: 110 mm 18. mail Sõrves (pikaajaline keskmine mais 33 mm)
15. Kõige lumisem (sademeid lumena) päev: 14 mm 30. jaanuaril Virtsus ja 13. mm 6. aprillil Otepääl
15. Kõige varajasem lumesadu: 25. septembril Väike-Maarjas, see muudeti uueks rekordiks
16. Kõige paksem lumikate: 71 cm 6. aprillil Tuulemäel (Võrumaa, Ruusmäe küla)
17. Kõige kuivem päev (madalaim suhteline niiskus): 14 % 14. märtsil Väike-Maarjas
18. Kõige kõrgem kastepunkt: 22°C 27. juunil Türil
19. Kõige madalam kastepunkt: -31,9°C 19. jaanuaril Jõhvis
20. Kõige halvem nähtavus* (tihedaim udu): 26 m 8. septembril Lääne-Nigulas
21. Kõige parem nähtavus: üle 50 km enamikes jaamades 19. oktoobril (hinnanguliselt võis nähtavus olla isegi üle 100 km)
22. Kõige selgem päev: 15. ja 27. märts
23. Kõige labiilsem õhumass: CAPE 1500 J/kg ja LI -6 18. mail
24. Kõige stabiilsem õhumass: CAPE 0 J/kg ja LI +22 20. märtsil Loode-Eestis
Veel väärivad märkimist kindlasti 17. mai paduvihm ja rahe Haapsalus, kui kahe tunniga sadas 65,1 mm; tõenäoline tornaado 18. mail Hummulis ja kõige suurem (autosuurune) keravälk 30. mail Raplamaal Palasi külas. Aasta viimane lumesadu vaatlusjaamades oli mõnel pool mandril 19. detsembril, kuid täheldati veel 20. detsembril Jõgeval (Väike-Maarjas sadas teralund); lumikate kadus igalt poolt siiski juba 16. detsembril.
* – Meteoroloogiliseks nähtavuse kauguseks nimetatakse seda kõige suuremat vahemaad, mille puhul valgel ajal võib eristada horisondi lähedal taeva foonil musta objekti.
Allikas: Ilmateenistus, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.
Alternatiivne kokkuvõte EPL-s. Ilmateenistuse kokkuvõte: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=410
Kas 09.08.2013 õhumass jäigi siis labiilsuselt 18.05-le alla? Kui palju? (Et mis tolle öö näitajad olid)
VastaKustuta9. augusti õhumass oli nii prognooside kui arhiivkaartide järgi tunduvalt vähem labiilsem kui 18. mail. Muidugi õhumassi tasakaalu määramine, sh erinevad võimalused ja selle prognoosimine on omaette probleemide galaktika, vt http://www.estofex.org/guide/, konkreetsemalt mitmeid erinevaid CAPE tähendusi: http://www.estofex.org/guide/1_2_4.html (siin on hästi palju tegureid, nüansse jms).
VastaKustutaSeega ei pruukinud konkreetse metoodika alusel määratud labiilsusindeksite määramine 9. augustile sobida, ent sobis väga hästi 18. maile. Muidugi 9. augusti puhul tuleb veel arvestada seda, et tegu oli ikkagi sünoptilise sunniga, aga 18. mai äike oli üksnes õhumassisisene (vt allpool lisaks).
Siin on üks kaart leitud 18. mai kohta: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2013051812_48.gif ja teine 9. augusti kohta: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2013080900_48.gif. Nende võrdlemisel on vahe üpris selge.
See, kui suur on nt äike, ei sõltu üksnes õhumassi tasakaalust, vaid paljudest teguritest. Mingi kiht võib ju olla väga labiilne, aga kui puuduvad konvektsiooni vallandavad tegurid, siis ei teki midagi (vt http://www.stormtrack.org/library/forecast/cap.htm) ja vice versa, kui õhumass polegi ehk väga labiilne, energiat on ainult pisut, nt 200 J/kg, aga see vallandub täielikult, võib tulemuseks üsna suur äike (jm kaasnev) olla, viimati juhtus nii 3. jaanuaril Madalmaades ja Saksamaal.