Uudisvoog: http://www.ilm.ee/?511878
Tormijutt ja -pildid Suurbritanniast
Eeltalve vaidluste jätkuks: http://www.looduskalender.ee/node/18172
1. detsembri äike, mis Liivi lahel tekkis, jõudis lõpuks Valgevenesse. Äikesest Vilniuses.
Prognoositav torm on tähelepanu köitnud ka teisel pool ookeanit: http://www.accuweather.com/en/weather-news/powerful-northern-european-sto/20547010
7. detsember
See oli juba täiesti talvise meeleoluga päev. Veerennis (Tallinn) kell 15.25:
Öösel arenesid Soome lahel intensiivsed sajualad, mis triivisid edelasse ja puistasid põhjarannikule tihedat lund.
6. detsember
Kokkuvõte. Intensiivne tsüklon liikus üle Läänemere ja Kuramaa kagusse. Eestis mõõdeti madalaim õhurõhk Sõrves, kus öösel oli see 966 hPa. Arvestades tsükloni trajektoori, siis on selline väärtus väga ebatavaline. Nt Norra merel on selliseid tsükloneid palju rohkem.
Tuul oli tugevaim 5. detsembri õhtul ja järgnenud ööl eeskätt Lääne-Eestis. Tugevaim puhang oli 6.12. öösel Vilsandil (23,8 m/s). Pirital küll justkui mõõdeti rohkem, ent tõenäoliselt on tegu artefaktiga. Päeval jäi tuul nõrgemaks. Mõnel pool sisemaal ei saanud üldse aru (nt Tartus), et tegu on mingi tormi või ebatavaliselt intensiivse tsükloniga.
Tsüklon paistis silma ebatavaliselt väheste sademete hulgaga Eestis. Räägiti isegi ekstreemsest olukorrast. Tõepoolest, sellise tsükloni puhul võiks oodata sademeid vähemalt 20-30 mm, kuid tegelikult tuli 5-10 mm, mõnel pool veelgi vähem. Rohkem sademeid tõi 4.12. osatsüklon ja 5.12. lohk, mis ei olnud otseselt tsükloniga seotud. Samas lumesadu oli lõpuks siiski laialdasem – lumikate tekkis ka mitmele poole sellistesse kohtadesse, kus õieti lund polnud sadanudki.
Mis saab edasi?
Paar päeva jääb Eesti tsükloni tagalasse, mistõttu põhjast kandub kohale külm õhumass. Rannikualadel on lumesaju võimalus (nt Soome lahel arenenud mõned sajualad). Selline talvine ilm püsib mitu päeva, sest tegu on seeriatevahelise perioodiga.
8. detsembril liigub üle Leedu kagusse osatsüklon, mis hiljem iseseisvub. Sellega seotud lumesadu ilmselt Eestisse ei jõua. Samal ajal liigub Assoori maksimumiga seotud antitsüklon Kesk-Euroopa kohale, kus tugevneb. Niikaua, kui Eesti jääb kõrgrõhuharja teljest ida poole, püsib külm ilm. Kui telg ületab Eesti, jõuab kohale soe õhumass ja läheb sulale.
Antitsükloni lääneservas jõuab mereline troopiline õhumass jätkuvalt suurtele laiusetele, mis algatab uue tsüklonite seeria. Mõne päeva pärast, kui kõrgrõhuharja telg läheb üle Eesti ja põhjatsüklon jõuab Skandinaavia põhjaossa, jõuab väga soe õhumass Eesti kohale. Kuna see tuleb üle Skandinaavia mäestiku, siis avaldab mõju ilmselt fööniefekt, mistõttu allatuult on õhumass soojem.
Arvatavasti püsivalt talvist ilma, st päristalve, veel niipea ei tule, sest ikka ja jälle paistab, et soe õhumass satub külma õhumassiga vastasseisu, mistõttu järjest tekib väga aktiivsed lääne- või põhjatsükloneid, mis trandpordivad sooja õhumassi kaugele itta ja põhja.
Öösel langes õhurõhk alates saartest alla 970 hPa. Vihm asendus vähemalt mandril lörtsi ja lumega.
5. detsember
Kell 23
Tsüklon hakkab jõudma maksimaalse arengu staadiumisse. Õhurõhk keskmes on 965 hPa, kuid see langeb veel 5-7 hPa võrra. Õhurõhulangus on Eestis kuni 6,3 hPa/3h.
Lääne-Eestis on seoses sooja frondiga kohati üsna intensiivset vihma ja lörtsi hakanud sadama. Siiski on öö jooksul ja hommikul mandril ilmselt ülekaalus lörts ja märg lumi, sest õhumass külmeneb.
Maksimaalsed puhangud on senimaani veidi üle 23 m/s ulatunud (Vilsandi ja Mõntu), kell 22-23 ulatus Vilsandil 23,8 m/s.
Kell 20
Päev tõi mitmes jaos mõõdukaid ja tugevaid sademeid (lumi ja lörts), mis olid seotud rünksajupilvedega. Lääne-Eestis oli kohati äikest (mitmeid sõltumatuid raporteid Saaremaalt, Paldiskist). Õhtul läks taevas mõnel pool üsna selgeks, kuid läheneva tormitsükloni tõttu on hakanud tuul tugevnema ja õhurõhk ebatavaliselt kiiresti langema (kell 20 Vilsandil tendents -6,8 hPa/3h), kusjuures õhurõhk saarte lääneosas langes juba 980 hPa-ni.
Euroopas tõi lähenev torm kõige tugevamaid tormituuli Madalmaadesse, Taani, Skandinaavia lõunaserva ja Saksamaale, vt http://www.wettergefahren.de/wetter/deutschland/aktuell/beobachtungen.html
Kell 15
Plahvatusliku tsüklogeneesi ja külma frondiga seotud joonpagi tõttu lisas ESTOFEX koguni 3. astme ohuala, sest tornaadode võimalus on olemas:
Kell 3
Väga kiire tsüklogeneesi (tsükloni keskmes õhurõhulangus 40 hPa kõigest 24 tunniga) ja ebatavaliselt sügava tsükloniga (vähemalt 50. laiuste kohta) tõttu on võimalus väga tugevateks konvektsiooniga seotud tuulepuhanguteks, pagideks ja isegi madalatipulisteks ülirünksajupilvedeks. Seetõttu on ESTOFEX mõnele poole andnud koguni 2. astme oluala, kusjuures äikesevõimalus ulatub Eestini:
4. detsember
Kell 23
5. detsembril on märkimisväärne äikesevõimalus. See on seotud madalrõhulohuga, mis kannab endaga labiilset õhumassi. See tähendab väga tõenäoliselt rünksajupilvi koos tugevate lörtsi- ja lumesadudega. Ilmselt sajab lühemat aega kui 4. detsembril.
Kell 17
Lumesadu on jõudnud suuremas osas mandrist muutuda lumeks ja lörtsiks, veel Eesti lääne- ja lõunaservas ning saartel on vihm. Lumikatte paksus oli suurim kell 17 Jõhvis (4,8 cm), Harkus ja Väike-Maarjas (4,2 cm).
Kui keskpäeval oli osatsüklon keskmes õhurõhk 1000 hPa, siis kella 17ks oli see langenud juba 996 hPa-ni. Lähema paari tunniga eemaldub rõhkkond juba kagupiiri taha.
5.-7.12. tormi trajektoor ja tuul:
Kell 14
Süvenev osatsüklon on liikumas üle Eesti. Hommikul olid sademed veel kõikjal vihmana, kuid ennelõunal läks sadu alates Loode-Eestist üle lörtsiks ja vihmaks. Lõuna-Eestis on ilmselt õhtuni vihm.
3. detsember
Animatsioon sünoptilise olukorra muutumisest, sademetest jms lähipäevil: http://www.dmi.dk/vejr/til-lands/vejrkort/
Enne tormitsüklonit paistab, et tulemas on veel kaks olulist sündmust – esimene neist on võimalik intensiivne sadu 4. detsembril. Arvutuste järgi võib-olla sademeid tulla rohkem, kui 5.-7. detsembri tormiga. Selle põhjuseks on osatsükloni teke, mis tekib õhumasside piiril. Sademete faasi prognoosimine on seekord üsna raske, sest oodatav isoterm 1,5 km kõrgusel on -4...-6°C, mis on täpselt lume-lörtsi ja vihma piiriks. Üldiselt näivad mudelid olevat üksmeelel, et Soome lahe lähedal on ülekaalus lumi ja lörts, kuid Lõuna-Eestis ja saartel vihm (lörts), kusjuures õhtul peaks õhumassi jahenedes üle Eesti ülekaalu saavutama lumi ja lörts. Oodatav sademetehulk on väga tõenäoliselt üle 10 mm.
Veel üks märkimisväärne sajuala on prognoositud 5. detsembrile, kui on muuhulgas võimalus äikeseks. Äike on seotud tsüklonaalse arengu ja troposfääri keskossa tunduvalt jahedama õhumassi saabumisega, kuid samal ajal püsib aluspinna lähedal õhumass veel pigem soe – kujuneb labiilne kihistus. Seegi sajuala toob pigem lörtsi ja märga lund kui klassikalist kuiva päristalvele iseloomulikku lund.
Lugeda tasub kindlasti ka nädalaprognoosi: http://www.emhi.ee/?ide=19,250
2. detsember
Praeguseks on mudelid väljundites üksteisele lähenenud, pakkudes tsükloni liikumist üle Eesti või Läti ja õhurõhku selle keskmes umbes 965 hPa. Ehkki eemaldumisel on prognoositud õhurõhu kasvu tsükloni keskmes (okludeerumine), jääb see ikkagi ebatavaliselt madalaks ilmselt 7. detsembrini.
5. detsembril prognoositakse Skandinaaviasse ebatavaliselt sügava tsükloni jõudmist, sest selle keskmes on õhurõhk tõenäoliselt 955-965 hPa. Kuna see tsüklon kannab endas külma õhumassi, siis toob see eelmistest tormidest rohkem lund ja lörtsi ning võib ka tuisata juba suuremal alal.
Tormijutt ja -pildid Suurbritanniast
Eeltalve vaidluste jätkuks: http://www.looduskalender.ee/node/18172
1. detsembri äike, mis Liivi lahel tekkis, jõudis lõpuks Valgevenesse. Äikesest Vilniuses.
Prognoositav torm on tähelepanu köitnud ka teisel pool ookeanit: http://www.accuweather.com/en/weather-news/powerful-northern-european-sto/20547010
7. detsember
See oli juba täiesti talvise meeleoluga päev. Veerennis (Tallinn) kell 15.25:
Kella 3-4 vahel oli Laagris tõeline padulumi. Tunniga lisandus ligi 5 cm lund.
6. detsember
Kokkuvõte. Intensiivne tsüklon liikus üle Läänemere ja Kuramaa kagusse. Eestis mõõdeti madalaim õhurõhk Sõrves, kus öösel oli see 966 hPa. Arvestades tsükloni trajektoori, siis on selline väärtus väga ebatavaline. Nt Norra merel on selliseid tsükloneid palju rohkem.
Tuul oli tugevaim 5. detsembri õhtul ja järgnenud ööl eeskätt Lääne-Eestis. Tugevaim puhang oli 6.12. öösel Vilsandil (23,8 m/s). Pirital küll justkui mõõdeti rohkem, ent tõenäoliselt on tegu artefaktiga. Päeval jäi tuul nõrgemaks. Mõnel pool sisemaal ei saanud üldse aru (nt Tartus), et tegu on mingi tormi või ebatavaliselt intensiivse tsükloniga.
Tsüklon paistis silma ebatavaliselt väheste sademete hulgaga Eestis. Räägiti isegi ekstreemsest olukorrast. Tõepoolest, sellise tsükloni puhul võiks oodata sademeid vähemalt 20-30 mm, kuid tegelikult tuli 5-10 mm, mõnel pool veelgi vähem. Rohkem sademeid tõi 4.12. osatsüklon ja 5.12. lohk, mis ei olnud otseselt tsükloniga seotud. Samas lumesadu oli lõpuks siiski laialdasem – lumikate tekkis ka mitmele poole sellistesse kohtadesse, kus õieti lund polnud sadanudki.
Sademetehulk 5.-6.12. (arvesse läksid 5.12. lohuga kaasnenud sadu) ja lumikatte paksus 6.12. hommikul. Allikas: Ilmateenistus
Mis saab edasi?
Paar päeva jääb Eesti tsükloni tagalasse, mistõttu põhjast kandub kohale külm õhumass. Rannikualadel on lumesaju võimalus (nt Soome lahel arenenud mõned sajualad). Selline talvine ilm püsib mitu päeva, sest tegu on seeriatevahelise perioodiga.
8. detsembril liigub üle Leedu kagusse osatsüklon, mis hiljem iseseisvub. Sellega seotud lumesadu ilmselt Eestisse ei jõua. Samal ajal liigub Assoori maksimumiga seotud antitsüklon Kesk-Euroopa kohale, kus tugevneb. Niikaua, kui Eesti jääb kõrgrõhuharja teljest ida poole, püsib külm ilm. Kui telg ületab Eesti, jõuab kohale soe õhumass ja läheb sulale.
Antitsükloni lääneservas jõuab mereline troopiline õhumass jätkuvalt suurtele laiusetele, mis algatab uue tsüklonite seeria. Mõne päeva pärast, kui kõrgrõhuharja telg läheb üle Eesti ja põhjatsüklon jõuab Skandinaavia põhjaossa, jõuab väga soe õhumass Eesti kohale. Kuna see tuleb üle Skandinaavia mäestiku, siis avaldab mõju ilmselt fööniefekt, mistõttu allatuult on õhumass soojem.
Arvatavasti püsivalt talvist ilma, st päristalve, veel niipea ei tule, sest ikka ja jälle paistab, et soe õhumass satub külma õhumassiga vastasseisu, mistõttu järjest tekib väga aktiivsed lääne- või põhjatsükloneid, mis trandpordivad sooja õhumassi kaugele itta ja põhja.
11.12. on näha väga sooja õhumassi jõudmine Läänemere regiooni. Kõrgrõhuharja telg on selleks ajaks kaugele Venemaale ja Ukrainasse taandunud, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html
Öösel langes õhurõhk alates saartest alla 970 hPa. Vihm asendus vähemalt mandril lörtsi ja lumega.
Õhurõhk ja tuulepuhangud kl 3, http://laguja.meteo.net.ee/obs/
5. detsember
Kell 23
Tsüklon hakkab jõudma maksimaalse arengu staadiumisse. Õhurõhk keskmes on 965 hPa, kuid see langeb veel 5-7 hPa võrra. Õhurõhulangus on Eestis kuni 6,3 hPa/3h.
Lääne-Eestis on seoses sooja frondiga kohati üsna intensiivset vihma ja lörtsi hakanud sadama. Siiski on öö jooksul ja hommikul mandril ilmselt ülekaalus lörts ja märg lumi, sest õhumass külmeneb.
Maksimaalsed puhangud on senimaani veidi üle 23 m/s ulatunud (Vilsandi ja Mõntu), kell 22-23 ulatus Vilsandil 23,8 m/s.
Tsükloni pilvemass infrapunapildil, http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Tsüklon pärastlõunal, näha on ebapüsivusjoon külma frondi taga, http://www.wetterzentrale.de/pics/dwdana.html
Kell 20
Päev tõi mitmes jaos mõõdukaid ja tugevaid sademeid (lumi ja lörts), mis olid seotud rünksajupilvedega. Lääne-Eestis oli kohati äikest (mitmeid sõltumatuid raporteid Saaremaalt, Paldiskist). Õhtul läks taevas mõnel pool üsna selgeks, kuid läheneva tormitsükloni tõttu on hakanud tuul tugevnema ja õhurõhk ebatavaliselt kiiresti langema (kell 20 Vilsandil tendents -6,8 hPa/3h), kusjuures õhurõhk saarte lääneosas langes juba 980 hPa-ni.
Euroopas tõi lähenev torm kõige tugevamaid tormituuli Madalmaadesse, Taani, Skandinaavia lõunaserva ja Saksamaale, vt http://www.wettergefahren.de/wetter/deutschland/aktuell/beobachtungen.html
Õhurõhk ja tuulepuhangud kell 20, http://laguja.meteo.net.ee/obs/
Kell 15
Plahvatusliku tsüklogeneesi ja külma frondiga seotud joonpagi tõttu lisas ESTOFEX koguni 3. astme ohuala, sest tornaadode võimalus on olemas:
5. detsembri pärastlõunal lähenes Põhjamerelt Madalmaadele ja Taanile intensiivne joonpagi.
Tormitsüklon 5. detsembri hommikul, http://www.wetterzentrale.de/pics/dwdana.html
5. detsembril oli mõnel pool saartel (Kuressaares kell 8.35) ja looderannikul (Paldiskis kella 10 paiku) äikest. Fotogeenilisi rünksajupilvi oli võimalik nii mõnelgi pool jälgida, ka Tallinnas:
Konvektsioon Tallinnas kella 11 paiku. Ellu Viburi foto
Tartusse jõudis rünksajupilvedega seotud intensiivne märja lume sadu keskpäevaks. Sadu oli kahes osas ja lühiajaline (10-15 min).
Kell 3
Väga kiire tsüklogeneesi (tsükloni keskmes õhurõhulangus 40 hPa kõigest 24 tunniga) ja ebatavaliselt sügava tsükloniga (vähemalt 50. laiuste kohta) tõttu on võimalus väga tugevateks konvektsiooniga seotud tuulepuhanguteks, pagideks ja isegi madalatipulisteks ülirünksajupilvedeks. Seetõttu on ESTOFEX mõnele poole andnud koguni 2. astme oluala, kusjuures äikesevõimalus ulatub Eestini:
4. detsember
Kell 23
5. detsembril on märkimisväärne äikesevõimalus. See on seotud madalrõhulohuga, mis kannab endaga labiilset õhumassi. See tähendab väga tõenäoliselt rünksajupilvi koos tugevate lörtsi- ja lumesadudega. Ilmselt sajab lühemat aega kui 4. detsembril.
Ilmateenistuse infrapunane satelliidipilt, millelt on näha Skandinaaviast lähenevat konvektiivset pilvemassi, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252
Kell 17
Lumesadu on jõudnud suuremas osas mandrist muutuda lumeks ja lörtsiks, veel Eesti lääne- ja lõunaservas ning saartel on vihm. Lumikatte paksus oli suurim kell 17 Jõhvis (4,8 cm), Harkus ja Väike-Maarjas (4,2 cm).
Kui keskpäeval oli osatsüklon keskmes õhurõhk 1000 hPa, siis kella 17ks oli see langenud juba 996 hPa-ni. Lähema paari tunniga eemaldub rõhkkond juba kagupiiri taha.
5.-7.12. tormi trajektoor ja tuul:
Tormi toov tsüklon on praeguseks Gröönimaast lõunas (kaart). Nimeks sai see Xaver, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131204.gif
Kell 14
Süvenev osatsüklon on liikumas üle Eesti. Hommikul olid sademed veel kõikjal vihmana, kuid ennelõunal läks sadu alates Loode-Eestist üle lörtsiks ja vihmaks. Lõuna-Eestis on ilmselt õhtuni vihm.
Selgelt tuleb esile temperatuuri asümmeetria, mis on parasvöötmetsükloni üheks arengu eelduseks. Tähelepanuväärne piir õhumasside vahel tuleb esile Jõgevamaal, eriti kui vaadata siit kl 13 andmeid: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21.
Õhurõhu ja tuule suuna järgi saab üles leida rõhukeskme ja jälgida selle liikumist. http://laguja.meteo.net.ee/obs/
4. detsember oli suurepärane kihtsajupilvede päev. Neid pilte saadeti ka emhi-ee-s loodavale uuele pilvede koolile.
5.-7. detsembri tormi prognoosi osas mingeid erilisi muutusi ei ole. Tõenäoliselt liigub tsüklon üle Läti itta. Läänemerele jõudes tsükloni liikumiskiirus väheneb ja see hakkab okludeeruma. Arvatavasti õhurõhk langeb siiski alla 970 hPa. Aeglasema liikumise tõttu on lund oodata ilmselt 8. detsembrini.
Nagu võis arvata, siis saabuv talveilm püsima ei jää, sest sooja antitsükloni transporditav õhumass satub nädala jooksul taas suuremasse vastasseisu põhjalaiuste palju külmema õhumassiga. See tähendab ikka aktiivset tsüklonaalset tegevust, kuid antitsükloni asukohta arvestades on tegu põhjatüklonitega. Need toovad tugevaid sulasid.
3. detsember
Animatsioon sünoptilise olukorra muutumisest, sademetest jms lähipäevil: http://www.dmi.dk/vejr/til-lands/vejrkort/
Prognoos lumikatte paksuse kohta, allikas.
Veel üks märkimisväärne sajuala on prognoositud 5. detsembrile, kui on muuhulgas võimalus äikeseks. Äike on seotud tsüklonaalse arengu ja troposfääri keskossa tunduvalt jahedama õhumassi saabumisega, kuid samal ajal püsib aluspinna lähedal õhumass veel pigem soe – kujuneb labiilne kihistus. Seegi sajuala toob pigem lörtsi ja märga lund kui klassikalist kuiva päristalvele iseloomulikku lund.
Lugeda tasub kindlasti ka nädalaprognoosi: http://www.emhi.ee/?ide=19,250
Eesti jääb arvutuste järgi täpselt sajufaasi piirile, http://www.emhi.ee/?ide=19,394,416,1183
5. detsembrile on arvutatud äikesevõimalus, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html
Alles pärast kirjeldatud sündmusi on oodata läänest külma õhumassi kandvat tormitsüklonit. Endiselt on selle keskmes õhurõhuks arvutatud 955-965 hPa. Praktiliselt maksimaalse arengu staadiumis on oodata selle keskme jõudmist Eesti kohale või väga lähedale, mistõttu õhurõhk langeb meil arvatavasti alla 970 hPa.
Kuna õhumass on külmem kui eelmiste tormide ajal, siis peaks arvestama tuisu ja ulatuslikuma lumesajuga, ilmselt tormi lahkudes on kõikjal lumi maas.
Ebatavaliselt sügava tsükloni saabumist on oodata 6. detsembriks. Prognooside kohaselt liigub suurema tõenäosusega üle Eesti või Läti, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html
2. detsember
Praeguseks on mudelid väljundites üksteisele lähenenud, pakkudes tsükloni liikumist üle Eesti või Läti ja õhurõhku selle keskmes umbes 965 hPa. Ehkki eemaldumisel on prognoositud õhurõhu kasvu tsükloni keskmes (okludeerumine), jääb see ikkagi ebatavaliselt madalaks ilmselt 7. detsembrini.
5.-7. detsembri tormitsükloni liikumine, allikas
5. detsembril prognoositakse Skandinaaviasse ebatavaliselt sügava tsükloni jõudmist, sest selle keskmes on õhurõhk tõenäoliselt 955-965 hPa. Kuna see tsüklon kannab endas külma õhumassi, siis toob see eelmistest tormidest rohkem lund ja lörtsi ning võib ka tuisata juba suuremal alal.
Tegu on käimasoleva seeria viimase tsükloniga, mistõttu tsükloni mõju kestab mitu päeva ja loodus omandab pärast 6. detsembrit mõneks päevaks talvise ilme. Edasine ilmastik sõltub sellest, kas algab uus tsüklonite seeria, mida pakub GFS mudel, sel juhul läheb sulale ja eeltalv jätkub või tekib talvine antitsüklon, mis tähendab, et sadanud lumi jääb püsima ja alata võib päristalv, seda pakub Euroopa mudel. Kuuprognoos siiski päristalve saabumist ei luba: http://www.emhi.ee/?ide=19,309,1571,1611
GFS mudel näitab 958 hPa tsüklonit 6. detsembriks, allikas.
See mudel näitab tsükloni keskme üleminekut Eestist, mistõttu tuul väga tugev sel juhul ei oleks, ent õhurõhk ja lumesajud võivad olla erakordsed.
Euroopa mudel pakub talvise ilma stabiliseerumist pärast tormi.
Okei tuul jääb nõrgaks, siis kui palju lund tuleb?
VastaKustutaMis on siis tuule- ja lumevõimalused, kui kese möödub kaugemalt?
Kas on võimalik selle sügise suurim torm?
Torm iseenesest sarnaneb oktoobri lõpu tormiga, st on ebatavaliselt intensiivne tsüklon, mis võib Suurbritanniasse, Madalmaadesse ja Skandinaaviasse palju kahju tekitada.
VastaKustutaPraeguseks on arvutatud see liikuma üle Baltimaade. See tähendab tugevamat tuult enne tsükloni saabumist ja pärast selle eemaldumist, kuid tuule poolest päris tormi ei pruugi tulla.
Kuna tsüklon on ebatavaliselt intensiivne ja selle liikumine Läänemerel võib aeglustuda, tähendaks see vähemalt 15-20 cm lund. Kuna tsüklon on külm, siis ilmselt sademed tulevad lume ja lörtsina.
Kui kese möödub põhja poolt, siis on torm vähemalt samasugune nagu juba mainitud oktoobritormi ajal. Aga kuna seekord tuleb edelast meile külma, siis sademed on ikka lume ja lörtsina ning võivad olla eriti intensiivsed.
Ma olen tahtnud juba enne küsida, kuid on koguaeg meelest läinud - lõpuks siis küsin :).
VastaKustutaMiks tuul on puhanguline (näiteks eriti äsjane torm), mitte ühtlane õhuvool?
ma olen 90 % kindel, et kese liigub üle eesti ja 100% kindel, et liigub eestist lähemalt kui 100 km.
VastaKustutamudelite põhjal on eestisse jõudes keskmes õhurõhk 976 hpa.
ütleme et kese läheks üle lõuna soome. kui ränk torm siis oleks eestis?
VastaKustutaLiiguks tsüklon 300-400km põhja poolt mõõda oleksid tuulepuhangud 33 m/s. Hetkel näib,et liigub üle Eesti see tähendab maksimaalseid puhanguid kuni 27 m/s.
VastaKustutaloodame et eestis piirdub asi lihtsalt lumesajuga mõõduka tuule saatel - oleme juba piisavalt torme talunud.
VastaKustutatahaks tulevikus ka kusagil seenel käia - lagedal head seened aga ei kasva.
2. detsember 2013 19:27 - puhangulisus viitab turbulentsile. Turbulents tekib näiteks siis, kui õhk kohtab liikumisel takistusi, seega eriti mäestiku ja kõrgustike piirkondades. Teine võimalus turbulentsi tekkeks on konvektsioon. Ilmselt nende kahe teguri koosmõjul, suurema osakaaluga konvektsiooni tõttu, tekibki see puhangulisus. Ka viimaste tormide korral on ju konvektsioon olnud üsna märkimisväärne ja tekkinud isegi rünksajupilvi ja äikestki.
VastaKustuta2. detsember 2013 19:32 - mitte ükski mudel ei näita nii kõrget õhurõhku. Isegi selles osas senini konservatiivne Euroopa mudel näitab selgelt, et Eestit ületades on õhurõhk alla 970 hPa. Praeguseks on mudelid oma väljundites üksteisele lähenenud, pakkudes õhurõhuks tsükloni keskmes, kui see on jõuab Eesti kohale või lähimas punktis, umbes 965 hPa.
Edasised arengud võivad näidata nii kõrgemat kui madalamat õhurõhku.
On sakslased tormile nime ka pannud juba ?
VastaKustutaSelliste mõõtmetega hiidmöll ristitakse kindlasti ruttu ära !!!
on milline jabur nimi tahes nt äsjane tilman (mu hüüdnimi tillimees sellele), kutsun ikkagi kõiki tormiks.
VastaKustutaKui kõik on tormid läheb seletamine pikale.
VastaKustutaÜtled lumemöll Monica ja kohe on selge, millal oli ja kuidas (neile, kes tahavad mäletada)
Õnneks läheb tsüklon Eesti lõunapiiri kaudu itta. Tuulte mõttes parem kui keskme üle liikumine nt üle Põhjaeesti. Tsükloni põhjaosas on õhurõhugradient väikseim.
VastaKustutakas 5.12 päeval võib torm ja äike tulla
VastaKustutaKommunikatsiooni mõttes on nimede panek mõttekas, sest siis saavad kõik aru, millest jutt ja samuti kiirendab see infovahetust (kui hakata seletama, et vat see ja see torm sel ja sel kuupäeval, on see pikem ja kohmakam). Kahjuks küll on eriti viimasel ajal olenevalt riigist nimed erinevad, nt oktoobri lõpu tormi kutsuti ju lausa mitme erineva nimega (Suurbritannias üks, Norras teine, Soomes kolmas pluss siis sakslaste nimi), nimede paljusus ei ole suhtlemise mõttes hea, parem kui on vaid üks nimi ja nii jääb, on selgem ja üheselt arusaadavam.
VastaKustutaKui nüüd ei eksi, siis nimeks on Wilhelm, praegu on Gröönimaa ranniku lähedal: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131203.gif
Jah, äikesevõimalus on praeguste prognooside järgi 5. detsembril, kuid see paistab olevat seotud mingi lohuga, mitte otseselt oodatava tormitsükloniga.
Kas Tallinnas homme.ja ylehomme lund siis oodata
VastaKustutaKus Läänemere ääres on oodata suurimaid tuulepuhanguid ja kui suuri umbes?
VastaKustutaJah, põhjarannikul ja Pandiverel on lume võimalus suurim, kuid ilmselt on see märg lumi.
VastaKustutaTuule kohta paistab olevat usutav see, arvestades tsükloni trajektoori: http://www.meteo.lv/laika-prognoze-jurai/vejs/?nid=559
mis selle video muusika pealkiri või esitaja on? teab keegi?
VastaKustutahttp://www.youtube.com/watch?v=jYvl2WeMjIc
reporter kasutab ka seda muusikat, aga ei vaevu mulle vastama meilile (sama küsimuse kohta)
teab siis keegi vä?
VastaKustutaEi maksa olla nii kannatamatu. Pole ka teemakohane küsimus, aga olgu siis vastatud, saate rahu: X-Ray Dogs - Cyberworld
Kustutaaitäh!
VastaKustutaWetterzentrale järgi tuleb pärast lumesadu nädalaks kevadine kõrgrõhuala, kus 850 hpa isoterm on 0..+5 kraadi.
VastaKustutaAssoori maksimum on sooja tüüpi antitsüklon, seetõttu siis ka õhumass on soe. Aga nagu ikka, on ilm suure tõenäosusega pilves. Kui tsüklonaalset mõju ei ole, mis õhumasse segaks, jääksid miinuskraadid püsima, sest oleks tugev inversioon; kui põhjatsüklonid peaksid siiski mõjutama ilma, on kindlasti sula.
VastaKustutaAga kui tõenäoline see teie arvates on, et talv jääb püsima?
VastaKustutaEi paista eriti tõenäoline, sest antitsükloniga seotud soe õhumass on ikka jätkuvalt vastasseisus suurematel laiustel oleva tunduvalt külmema õhumassiga. See tähendab tõenäoliselt vähemalt mingisuguse tsüklonaalse tegevuse jätku ja sellest piisaks, et järgmine nädal läheks pärast mõnepäevast külmemat episoodi sulale.
VastaKustutaKas Tallinnas juba hommikust alates sajab lund, nii kl 7st umbes? Kaua sadu kestab? Palji seda päeva jooksul tulla võib ka siis ?
VastaKustutaPigem on hommikul ikka vihm või lörts, märga lund võiks oodata keskpäeval ja hiljem, kui algab veidi külmema õhumassi advektsioon.
VastaKustutaOlgu, aga siis kaua sadu kedtab ja palju lund ennast tuleb umbes ?
VastaKustutasakus kena lumi maas!
VastaKustutaHirlam küll 6. dets-ks ekstreemset sadu ei ennusta. Suurim sadu peaks olema täna ja korraks hommme ennelõunal
VastaKustutaEi olnud arvutis enam kella 1 ajal, ilmselt viite oleks teinud HIRLAMi sademeteprognoosile.
VastaKustutaTegu on ikkagi ebatavaliselt sügava tsükloniga Läänemere regiooni kohta. Seega ööpäevas üle 10 mm tundub olevat mõistlik prognoos. Ekstreemseid sademeid ei ole kuskil prognoositud.
miks selle tsükloni liikumine aeglustub?
VastaKustutaemhi nädalaprognoosist lõik: "Kolmapäeval (11.12.) läheneb Skandinaavia põhjatipule erakordselt äge madalrõhkkond.
VastaKustutaTõenäoliselt tõstab see Läänemere ümbruses edelatuule väga tugevaks. Saju võimalus on 50% lähedane, sest tihedamad sajupilved suunduvad üle Skandinaavia ja Soome. Õhutemperatuur võib öösel idapoolsetes maakondades veel alla 0°C olla, päeval aga tõuseb tõuseb +1..+5°C-ni."
kas võib jälle torm tulla?
Õhuhõhu langus on homme ekstreemne. Õhurõhk võib Saartel ja Lõuna-Eestis langeda 965 hpa või veidi madalamale.
VastaKustutakas jõhvi ilmajaam asub jõhvi lääneosas?
VastaKustutaNüüd on tsükloni trajektoor arvutatud isegi üle Leedu, niiet me oleme täiesti pääsenud tormituultest.
VastaKustutaParasvöötmetsüklonite liikumine aeglustub, kui saabub maksimaalse arengu staadium ja algab suurem okludeerumine. Selleks ajaks on tsüklon vertikaalselt kasvanud mitme km kõrguseks ja see iseseisvub vahel täielikult üldisest läänevoolust.
VastaKustutaAlles kujunemisjärgus tsüklonid on kõige kiiremad, sest need on madalad ja väikesed ning juhtvool suunab neid kõige rohkem, kiirus võib-olla üle 100 km/h.
Eks need põhjatsüklonid on arvutatud tormideks nii või naa ja nende mõju ulatub ka Eestisse. Aga tuule poolest, kas on torm või mitte, sõltub juba antitsüklonist, kui kaugelt see tsüklonid mööduma suunab.
4. detsember 2013 16:14 - Jõhvi ilmajaam asub Kohtla-Järve linnaosas, see on paar km
VastaKustutaJõhvist lõunas.
4. detsember 2013 16:20 - tsükloni kese on arvutatud üle Liivi lahe ja Läti põhjaosa, kindlasti esialgu mitte üle Leedu (sinna ehk jõuab veidi hiljem).
Tormituultest ei pruugi pääseda, tsükloni ees on tuul ikka väga tugev, ehk merel ka tormine.
saku igatahes peaks pääsema.
VastaKustutaMis ilma.homme Tallinnas oodata ?
VastaKustutaPalun.natuke pikemalt kirjeldada homset Tallinna.ilma
VastaKustutaKas 11.12 tuleb järgmine suur torm?
VastaKustutatuule mõttes ei
VastaKustutaPraeguse seisuga liigub 5. detsembril üle Eesti lohk, millega on seotud suur äikesevõimalus. Kui vaadata neid pilte: http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252, siis on näha, et pilvedel on rakuline struktuur, mis viitab konvektsioonile.
VastaKustutaKuna õhumass on jahedapoolne, siis Tallinnas peaks ülekaalus olema lörts ja lumi. Sadu on päevasel ajal ja võib mingil hetkel tugev olla, sest pilvemass paistab väga paks olevat. Õhtuks on sadu läbi.
Ja millal.uuesti peale õhtut Tallinnas lund ?
VastaKustutaJärgmine lumi on 6. detsembril.
VastaKustutaÄärmiselt kahetsusväärselt vastuoluline info. Kas selliseid meteorolooge tahamegi (vajame)?
VastaKustuta16.nov. http://ilm.delfi.ee/news/uudised/meteoroloogide-prognoos-euroopat-on-kimbutamas-erakordselt-karm-talv.d?id=67104300
4.dets. http://ilm.delfi.ee/news/uudised/prognoos-lubab-euroopale-keskmisest-soojemat-talve.d?id=67383542
delfi eesmärk ongi arvujaht - täpsemalt suurte arvude jaht! seda nii klikkide kui raha mõttes
VastaKustutasakus oli äike, aga välkudeta
VastaKustutaEi tea, mis seal Delfis vm, sest pole sellisteks asjadeks aega. Niipalju, kui siit-sealt on kuulda olnud, siis artiklid on seal segased. Kas see on õige, pole kahjuks kursis, hiljem kui aega pisut, vaatab neid linke.
VastaKustutaÄikest oli Saaremaal, suvistele sarnaseid pilvi on mitmel pool mujalgi Lääne-Eestis olnud.
Seoses läheneva tormiga oli aastate suurim äike Põhjamerel.
detektorid igatahes ei kinnitanud äikest. vb keegi tahtis uhkeldada libainfoga "näe, meil oli siin äike"
VastaKustutateiseks, miks see tsüklon kagusse liigub, kuigi oktoobri oma kirdesse? ja miks siis oktoobri oma kihutas üle põhja-euroopa, mitte ei triivinud aeglaselt, nagu saabuv?
Arvan, et see põhjamere joonpagi näitab õhumassside piiri. Kui maabub, siis on tulemas 40+ m/s puhangud. (+selle äikese tagalas)
VastaKustuta5. detsember 2013 12:43 - detektorid ei näita paljusid välke, eriti pilvesiseseid. See, et detektor midagi ei näidanud, pole mingi argument. Eredaim juhtum oli see 8. aug hiidpagi, kui detektorid midagi ei näidanud, sest välgud olid kõik pilvesisesed, alles põhjarannikule jõudes olukord muutus.
VastaKustutaAga see, et Lääne-Eestis oli äikest, on kindlasti usutav. Miks? Sest õhumass oli piisavalt labiilne; sest rünksajupilvi oli palju ja need olid piisava vertikaalse ulatusega; sest sõltumatuid raporteeringuid oli mitu.
5. detsember 2013 14:04 - jah, joonpagi on külma frondiga seotud. ESTOFEX andis 3. astme ohuala, varsti saab postitust täiendada.
5. detsember 2013 12:43 - tsüklonite liikumine sõltub antitsüklonist, kui on tegu areneva tsükloniga, sõltub see jugavoolust/juhtvoolust. Nende erineva asendiga saab ka selgitada teistsugust trajektoori.
Kas on ka mingi võimalus, et tormi kese liigub natuke Eestist kaugemalt ja toob ka meile tormi?
VastaKustutaei ole.
VastaKustutaKui palju lund tormiga tuleb?
VastaKustutaPraegu on üsna kindel, et tsükloni kese liigub üle Liivi lahe ja Eestii lõunapiiri või Läti itta-kagusse. Seega tuule poolest väga hull ei tohiks olla.
VastaKustutaLund võiks oodata kahe päevaga 10-20 cm, mida pole eriti palju, arvestades kuidas oli nt 2008. a kahe lumetormiga.
loodetavasti suurt tuult ei tulegi sisemaal, vaid et lumi jääks puudele maalilist vaadet pakkuma.
VastaKustutaKas ka Tallinnas 6 ja 7dets kokku 10-20cm lund oodata? Lisaks veel, et kas tulemas on ühtlane laussadu, millal algab jne. Palun selgitage
VastaKustutaPraegu pilvemassi vaadates algab öösel laussadu, mis kestab ilmselt pärastlõunani või õhtuni, kuid seejärel, kui tsükloni kese on kohal ja selle tagalas, on sadu ilmselt hootine.
VastaKustutaMillised max puhangud on Läänemere ääres olnud tänase pä jooksul? ja kus on torm hetkel kõige tugevam?
VastaKustutaTundub, et Saaremaa jääb reede päevaseks ajaks keskme lähedase, üpris selge taevalaotusega alale (võiks isegi võrrelda tormi "silmaga" ).
VastaKustutaKa tuul sel ajal pöörab kagust kirdesse ja pole tugev. Nii kukub mõnigi kisama a`la "valesti prognoositud" ja "kus see torm on..." Tundub uskumatu, et sel ajal on nii Lätis kui põhjarannikul pilves- sajab -isegi möllab!!!
torm ei jää ära, olen 100% kindel, et torm jõuab eestisse!! suisa selle kese on meie lähedal homme!
VastaKustutaSelleks talveks pärast homset siis tormid ja äikesed läbi? Vaadates ennustusi, siis ilm selleks korraks nüüd rahuneb.
VastaKustutaPeale 10.detsembrit jõuab Eestisse mereline troopiline õhumass ja temperatuur jälle üle 5 kraadi.
VastaKustuta5. detsember 2013 18:41 - eks neid tuule tugevusi peab vaatama riiklike ilmateenistuste kodulehtedelt, mingit üleeuroopalist tabelit ju pole. Näiteks Taanis: http://www.dmi.dk/vejr/maalinger/vejret-lige-nu/ (valik Vind), Saksamaal: http://www.wettergefahren.de/wetter/deutschland/aktuell/beobachtungen.html
VastaKustuta5. detsember 2013 19:42 - torm kui atmosfäärihäiritus muidugi jõuab otse meie kohale. Isegi kui tuule poolest midagi erilist ei tule (praegu otseselt tormituuli tõenäolisemalt ei tule), on atmosfäär väga rahutu.
5. detsember 2013 20:15 - tuule poolest torme tuleb kindlasti veel, sest talvist antitsüklonit ja rahulikuma ilma perioodi ei ole endiselt ette näha. Suuremad tormid, kuid neid peaks tulema, jäävad ilmselt kuu teise poolde.
5. detsember 2013 20:17 - kuna see õhumass saabub läänest üle mäestiku, siis paistab mudeleid vaadates, et mõju avaldab fööniefekt, sest allatuult on näha õhumassi soojenemist.
Kuressaarest edelas sähvatas just äikesevalgust !??
VastaKustutano aga +10 detsembris on ikkagi ju erakordne. normaalne oleks sama miinustes, kuid on 20 c soojem.
VastaKustutajah, sest vaata radareid!
VastaKustutakas Tallinnas võib ka äikest tulla
VastaKustutaEi Margus, liinid lõid kokku :D
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaSiit vaadates ei ole liine !!!
VastaKustutaimelik, et kese möödub meist lõuna poolt, kuigi õhurõhk väheneb loode suunas. siis peaks ju vähenema edela suunas
VastaKustuta5. detsember 2013 20:51 - äikese kohta kinnitust leida on raske, pole teisi teateid tulnud ja kuskil pole ka viiteid, et võiks äikest olla. Muidugi välistada ei saa.
VastaKustuta5. detsember 2013 20:52 - jah, on küll erakordne, kindlasti saab sellest kirjutada, kui aeg nii kaugel.
5. detsember 2013 20:53 - ei pea äikest eriti tõenäoliseks.
5. detsember 2013 21:16 - ehk on tsüklon veel Eestist veidi loode pool, aga kaldub tasapisi kagusse?
Baromeetrinäit 724 mm/Hg.
VastaKustutaPolegi nii madalat näitu veel näinud !!!
eelisatan hektoPASKaleid
VastaKustutaSee kes 20 cm lund Eestisse ennustas, võiks oma suu seebiga korralikult puhtaks küürida.
VastaKustutaHommikust saati aeg-ajalt päike paistab ja +2 kraadi. Lumi sulab mis mühinal.
kui see hommikune pirita tuulekiirus on õige, siis mis seda põhjustas?
VastaKustutahttp://emhi.ee/index.php?ide=21,540,770,771&liigu=2013-12-06>und=8
Kas Tallinnas õhtul - öösel lund oodata ka ?
VastaKustutaei usu. pidi ka täna tuiskama aga pole hommikust alates sadu olnud
VastaKustutaKui palju lund on oodata nädalavahetusel?
VastaKustutaMillal on oodata suuremaid lumesadusid ja tuisku ning kui palju võib lund tulla?
juhul kui peaks sadama, siis vähe, kuna tsüklon eemaldub eestist ja täitub. ma olen suht pettunud tänases ennustuses, aga kuna 4.12 tuli u.5 cm lund, siis õnneks maa veel valge (asukoht saku) neil, kel mitte, siis muidugi kahju.
VastaKustutailmselt enne jõule suurt lumesadu ei tule. seegi on võimalik, et enne jõule tuleb hoopis +5..+10 kraadi.
6. detsember 2013 15:54 - tõenäoliselt ei ole õige, mingi artefakt on sinna sattunud.
VastaKustuta6. detsember 2013 18:03 - loodus on selline, midagi pole teha. Mudelit jm prognoosid olid sademete osas väga tagasihoidlikud, sest 15-20 cm kahe päevaga, arvestades tsükloni omadusi, on väga tagasihoidlik prognoos. Seetõttu on isegi üllatav, et niipalju läks õiges suunas.
7. detsembril võib mõni cm lund veel juurde sadada, eks see paistab siis.
Kahjuks postitust pole jõudnud täiendada.
1. mis asi on artefakt (pooldan eesti sõnu, seega võõrsõnu eriti ei tea)
VastaKustuta2. seega tsükloni kese ei too peale erakordse õhurõhu muud erilist.
Arvan, et hommegi tuleb enamus Eestist sajuta ilm
VastaKustutaTsükloniga seotud sajuala praegu Eestisse ei ulatu, see jõuab aga tänase öö jooksul või siis hommikuks kohale. Paljudes kohtades peaks homme lund tulema.
VastaKustutakas 2006 oli tõesti tallinnas tänasel kuupäeval +11 kraadi sooja olnud? kui jah, siis millise isotermiga?
VastaKustuta2006. aasta 6 .detsembril oli isoterm kuni +4 kraadi ja valgas mõõdeti õhutemperatuuriks 11,8 kraadi. Aga nüüd prognoositakse 11.detsembriks isotermi üle +8 kraadi ja ei prognoosita üle 8 kraadi sooja. Asi võib olla maapinna albeedos, mis on seekord tugevalt negatiivne.
VastaKustutaloodame siiski +15 kraadile :D
VastaKustuta6. detsember 2013 18:18 - kuna selle sõnaga on palju kokkupuudet olnud, siis ei tulnud pähegi, et võib-olla tundmatu. Sõnal on vähemalt kaks tähendust: a) pms arheoloogias kasutatav mõiste inimese loodud või ümberkujundatud esemete või objektide kohta; b) andmeanalüüsis andmete väärtõlgendamisel või halva/mittevastava kvaliteedi tõttu tekkiv kvaliteedihälve, teatud tüüpi viga. Siin kasutati seda teises tähenduses.
VastaKustutaMuidugi on eestikeelsed sõnad paremad, seepärast ju ongi välja mõeldud ja kasutusele võetud mõisted "hiidpagi" 'derecho' asemel, "joonpagi" 'squall line' asemel, "joonpilv" 'kondensjälg' asemel jne. Aga eestikeelsusega ei tohiks ka üle pingutada (purism) - võõrsõnad ja terminid täidavad keeles siiski oma kohta ja seetõttu neid ei tohiks iga hinna eest vältida.
Jah, ebatavaliselt madal õhurõhk ja sademete vähesus Eestis olid erakordsed asjaolud.
6. detsember 2013 22:04 - mere ääres on ilmselt lumesadu võimalik, aga laialdast sadu ei paista.
6. detsember 2013 23:19 - jah, 6.12.2006 oli üle Eesti maksimum 9-12°C, täpsemalt Tallinnas maksimum 10,4°C ja üldse Eesti kõrgeim 11,9°C Valgas. Tegu on ka detsembri teadaoleva üldise soojarekordiga Eestis.
850 hPa järelanalüüs näitab, et isoterm oli umbes 4°C, kuid arvestama peab, et see õhumass jõudis kohale edelast aktiivse tsükloni soojas sektoris.
Praegu on tulemas küll samuti tsükloni soe sektor, ent sama palju on tegu antitsükloniga. Seega võib kujuneda tugev inversioon. Seepärast on maapinna lähedal maksimumtemperatuur ilmselt 5-7°C.
7. detsember 2013 0:37 - albeedo on peegeldumiskoefitsient, peegeldusvõime e. peegeldumistegur, mis näitab, kui palju mingile pinnale jõudnud valgusest peegeldub tagasi ehk täpsemalt: sellelt pinnalt peegeldunud voo suhet sellele
pinnale langevasse voogu. Võib-olla vahemikus 0-1 (või 0-100%).
Antud juhul on see temperatuuri seisukohast ebaoluline, sest päikest on ju vähe. Küllaga on mõju lumel, mille sulamiseks kulub soojust ja soodustab niiviisi inversiooni teket.
Postitust on nüüd täiendatud.
selle 'purism' armel kasutaksin 'eestism'.
VastaKustutasest elame eesti vabariigis, mitte puri vabariigis :)
Olen 95 % kindel, et jõulud tulevad +kraadidega.
VastaKustuta7. detsember 2013 11:19 - ÕS on teie suhtes pisut leebem: pu.rism <20:-rismi, -.rismi> KEEL võõrapärasuste liialdatud vältimine; KUNST stiilipuhtuse ja lihtsuse taotlemine ▪. Purist
VastaKustutaVeelkord, võõrsõnadel ja terminitel on oma koht ja neid ei peaks iga hinna eest vältima. Võib-olla püüate lihtsalt end välja keerutada, et mitte rumalaks jääda. Sel juhul ei ole vaja niiviisi vigurdada, vaid lihtsalt öelgegi, et ei tea seda sõna, palun selgitage.
Vastus anonüümsele: Päris terminiteta ikka ei saa! Jah, kui asi on selles, et te tõesti ei tea seda sobivat sõna, siis alati saab teistelt küsida. Selleks me siin ju olemegi, et üksteist toetada ja abistada.
VastaKustutaMillest on.tingitud praegused kohati tihedad lumehood Tallinnas?? Kas hood tugevnevad, kaua kestab veel ?
VastaKustutaLääne Virumaal on 2..4 korda tihedamad ja pool päeva juba sedasi sadanud!
VastaKustuta@ jüri
VastaKustutasee oli juba näha ju, et olin rumal. muidu poleks küsinud artefakt tähendust.
@ loodusvaatleja
mida sina veel poed jürile siin ah?
oleks keeleteadlane, vms, siis arendaksin selle sõnaga eestism. purist on see, kes tatti puristab või see, kes tegeleb purjedega (purjeteadlane)
Anonüümne palun ole vait!
VastaKustutaole ise vait :)
VastaKustutaLaimi palun ole vait!
VastaKustutatundub, et tln-st mõnikümmend km idas on lund 30 cm maas
VastaKustutaOk, olen vait siis.
VastaKustuta7. detsember 2013 15:10 - oli võimalus arutada neid küsimusi õhtupoolikul Ülo Kestlasega, kes on aastakümneid ilma vastu huvi tundnud. Muidugi sattus arutluse alla sama küsimus. Ega muudmoodi ei oskagi seletada kui hääbuva tsükloni ja sooja mere koosmõjuga: ulatuslikus tsüklonis on üsna väikese tuulenihkega õhu liikumise väli, samal ajal on haaratud põhja poolt külm õhumass lõuna poole, nüüd kirdevooluga üle Soome lahe liikudes toodab see lumepilvi ja nii sajabki lund.
VastaKustuta7. detsember 2013 16:24 - ärge püüdke omistada mulle arvamusi, mida ei ole. See, kui keegi ei tea midagi, ei näita midagi inimese intelligentsi või teadmistepagasi kohta. Muidugi on mõistlikum üksteist toetada, kui siin niiviisi püüda välja paista ja edvistada (või kuidas seda nimetama peaks).
VastaKustutaVeel veidi selle keeleteema jätkuks. Tekkis võimalus uurida keeleinimestelt seda, mida arvatakse üldse võõrsõnadest. Ikkagi päris vägivaldselt ei saa võõrsõnu vältida. Kõige sümpaatsem tundus arvamus, kui võõrsõnale (või veelgi enam tsitaatsõnale) on olemas omakeelne täpne vaste, siis tuleks viimast eelistada. Kui täpset vastet ei ole, siis on igati mõistlik kasutada vastavat võõrsõna.
Jah, loengutes, artiklites jm häirib teinekord liigne võõrapärasus ja võõrsõnadega jutu koormamine, mistõttu vähemalt meteoroloogias olen püüdnud seda suundumust kuidagi pehmendada. Selleks võiks läbi lugeda: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/07/uusi-meteoroloogia-moisteid.html
Muidugi ei saa öelda, et siinsed postitused oleksid keeleliselt väga head, aga vähemalt talutavad ehk ikka on.
Mis puudutab terminiloomet, siis arutelust võis välja noppida järgneva: uisapäisa pole mõtet uusi termineid teha ning iga terminikandidaat vajab katsetamis- ja sissetöötamisaega. Kõigepealt tuleb põhjalikult uurida, mida kõike kõnealune mõiste hõlmab, ja mõelda, kas uus termin katab kogu selle tähendusvälja. Tasub uurida teisi keeli – milliste sõnade või väljendite kaudu seal sama mõistet on väljendatud. Tuleb mõelda, millisesse süsteemi see mõiste kuulub, ja kaaluda mitmest aspektist, kas uus termin sobiks teiste samasse süsteemi kuuluvate komponentidega. Tuleb pidada nõu nii vastava eriala kogenud spetsialistide kui ka uude, IT-põlvkonda kuuluvate spetsialistidega. Siis tutvustada kogu seda loometööd (kaalutlusi, valikupõhimõtteid, teiste arvamusi) eesti keele asjatundjatele. Seejärel kontrollida mingite sellest valdkonnast huvitatud rühmade peal, kuidas nende liikmed uut terminit tajuvad (kas tähendus on kergesti aimatav/tabatav, kas nende arvates on termin täpne, milliseid mõtteseoseid muude asjadega see tekitab, kas nad oleksid nõus seda terminit kasutama jne). Kui paistab, et kõik on korras, tuleks uues termin lisada asjakohastesse veebisõnastikesse (kui termin pole liiga kitsalt erialaspetsiifiline, siis pakkuda see ka Eesti keele instituudi kogutavate ÕS-i uute sõnade hulka) ja hakata seda laiemalt propageerima.
Ilmselt kõik me teame, et mõni sõna võetakse sihtrühmas omaks kiiremini, mõni alles ajapikku ja mõnda ei võetagi omaks.
Selle terminiloome protsessi ülevaatega tahaks öelda, et uusi sõnu võivad välja pakkuda loomulikult kõik ja siinne kommentaarium võiks ju olla üks ütlemata hea arutelukoht, aga ei tasu loota, et kellegi hea idee võiks ametlikuks terminiks saada üleöö. Ükskõik, kas pakutakse uusi termineid siin kohe avalikult esimeseks sõelumiseks või edastate kõigepealt kellelegi asjatundjale. Seega, miks mitte teha seda siin, aga halvustav või edvistav toon pole kiiduväärt, vähemalt praegu selline mulje jäi.
Kui palju võib Tln-s umbes veel lund enne sula tulla?
VastaKustutaKaua praegune sadu Tallinnas kestab? Millest tingitud? Kas ka tugevneb?
VastaKustutaPraegune sadu püsib lähitundidel vähemalt stabiilne. Anti isegi hoiatus ADEO31 EETN 071959
VastaKustutaHOIATUS 4 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 072200/080100
ON OODATA LUMESADU TUGEVNEB= http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php
Küllap on põhjuseks ikka ühtlane õhuvool ja külmenev õhumass lahe kohal.
Kui see püsib hommikuni, võib lisanduda 2-4 cm paksune lumekiht. Pole põhjust enne sula oluliselt rohkem oodata.
Kas mere pealt tulevad sajud võivad Tallinnas intensiivistuda, kui kaua neid oodata veel on ?
VastaKustutaTsüklon on praktiliselt kadunud ja sellega seoses ka vastav õhu liikumine. Seetõttu sademeid peaaegu pole (siin-seal tibutab või lemmetab veel kergelt lund). Väheliikuv õhk ei soodusta sademeid.
VastaKustutaPeatselt liigub üle Leedu osatsüklon, mille tagalas võib õhuvool olla taas selgemini põhjast. Siis on teatav võimalus uuesti sademeteks. Aga 9. detsembri õhtul peaks kõrgrõhuharja telg Eesti kohale jõudma, mis tähendab, et sellisel viisil sademeid enam ei tule.
Siiski silma tasub peal hoida ikkagi mainitud osatsüklonil. Kui vaadata pilvemassi ja selle liikumise suunda, siis ikkagi lauslund päriselt ei välistaks. Aga eks näis, mis sellest saab.
millal uuesti talvine ilm pärast sula tulla võiks?
VastaKustutaSee sõltub ilmselt sellest, kus asub soe antitsüklon. Niikaua, kui see jääb kuhugi Kesk-Euroopa kanti, püsivaid talviseid ilmu pole ka oodata. Praegu paistab, et enne jõule pole küll oodata päristalve, ikka on muutlikud sulailmad, mõnel päeval vahele ka lörtsi ja lund, kuid see ilmselt ei jää püsima. Mis jõulude paiku ja hiljem võiks toimuda, on väga lahtine, eks see selgub kuu keskpaigaks.
VastaKustutaTere . radarilt testbed.fmi.fi on näha, et tekib loksa kandis sajuala suureneb. Kas see jõuab ka Tallinnasse ? Miks see tekib seal nii
VastaKustutavanaküla kirde- ja idaümbruses vist 30..40 cm lund homseks maas, kui see sajuala seal endiselt jätkab laienemist
VastaKustutaSee on seotud osatsükloni edasiliikumisega - ühes vastuses oli juttu, et osatsükloni tagalas peaks olema selgem õhuvool põhjast ja siis ka soodsamad tingimused sademeteks.
VastaKustuta