Pilvejaht 2013 tulemused selgunud

Pilvejahi pidulik lõpetamine osutus edukaks. Mõned fotod "pilvepiirilt":

Pilvepiiri hommik tervitas Laagris vikerkaarega.

Enne Teletorni minekut oli ilm.ee aknast huvitav vaade.

Vaade pilvepiirilt

Tohutu entusiasm

Videvikukiired

Värske ja puhas vaade

Päev lõppes kena loojanguga.

Ilm.ee kõige taevalikumal fotokonkursil "Pilvejaht 2013" osalejad kogunevad 8. novembril kell 14 pilvepiirile Tallinna teletorni, et teha kokkuvõtteid tänavusest pilvehooajast ja anda välja auhinnad. Nii nagu 26. oktoobril 2012, on ka praegu õhus äikesevõimalus.

GFS mudel näitab 8. novembri hommikuks ikka äikesevõimalus, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

Äikest on juba saartest läänes registreeritud.

Kokku laekus konkursile 1435 pilti 104-lt pilvekütilt. Vaata: http://www.ilm.ee/?511805.
Pilvejahi videovõistluse tulemused: http://www.ilm.ee/?511677.

Esile tuleb tõsta järgmisi pilte:

1) Terle Roondik. Äike Pildistatud 13.05.2013 Jõgevamaal. 

Kommentaar: 13. mai hommikul liikus üle sisemaa lõunast põhja rünksajupilvede kogum, millel oli 8.8.2010. a hiidpagi tunnuseid, kuid nõrgemal kujul, sest soojust oli vähem, mistõttu see ristiti minihiidpagiks. Tegelikult oli see joonpagi – frondina edasiliikuv rünksajupilvede kogum. Fotole on jäänud selle esiosas olevad gravitatsioonilained, mis avalduvad pilvede lainetamisena. 

Ene Tillmanni kommentaar: kihtrünkpilved (Sc).

2) Riina Mändel. Nagu ufo 23.05.2013, Raplamaa, Käru vald. Aeg 19.22

Kommentaar: siin võib-olla tegu mesotsüklonit sisaldava rünksajupilvega - ülirünksajupilv. Ei tea ühtki Eestis tehtud fotot, millel oleks nii selgelt mesotsüklonile viitav välimus.

Ülirünksajupilve defineerivaks ehituslikuks tunnuseks on mesotsüklon, mis kujutab endast pikka aega püsivat pöörlevat tõusva õhu sammast. Sellega on seotud (tugevate) tornaadode teke. Lisaks on määrava tähtsusega veel see, et ülirünksajupilvedes asub tõusva õhu vool laskuvatest õhuvooludest eraldi, mis tagab süsteemile pika, tavaliselt tundidesse ulatuva eluea. Ülirünksajupilved saavad tekkida ainult sellises troposfääris, kus on korraga märkimisväärne suunaline ja tugevus-tuulenihe. 

Ene Tillmanni kommentaar: võimas – riiulpilv (Cb arc).

3) Kalmer Saar. Äike kusagil kaugel. Pildistatud 9.08. kell 1:30 Muhu Simisti Lõunaranna sadam. 

Kommentaar: lisaks sellele, et foto on väga puhas, on siin hetk vahetult enne üht 10 aasta suurimat äikest. See teeb pildi väga eriliseks! Kokkuvõte: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/08/aikesejaht-8-9-augustil.html, sellest äikesest tuleb 16.11. äikesehuviliste kokkutulekul ka juttu.

Lisaks langesid teiste žüriiliikmetega (Ain Kallis, Ene Tillmann) kokku või väga lähedale järgmised valikud:

Jan Lepamaa. Taevane möll. 19. aprill 2009 oli võimalus näha tol hetkel veel nimeta pilvi :) Hiljem said nad nimeks Undulatus asperatus Tallinna lähistel. 

Kommentaar: siin on igal juhul tegu alates 2009. a palju tähelepanu saanud uus pilveerim Undulatus asperatus, millest eesti keeles räägime kui lainelis-kaootilistest kihtrünkpilvedest. Eestis võis seda erimit erakordselt ilmekal kujul näha 19. aprillil 2009 Põhja-Eestis, vt http://en.wikipedia.org/wiki/File:Beautiful_clouds.JPG. 

Ene Tillmanni kommentaar: undulatus Asperatus (originaalvalik).

Ain Kallise kommentaar: päris haruldane tabamus.

Riina Mändel. Rullpilve tulemine 4. 18.05.2013, Raplamaa, Käru vald. Õhtu, umbes 20.00

Kommentaar: rullpilv on üks arcus-pilvede vorm, erinedes riiulpilvest (vt http://www.ilm.ee/?47372) selle poolest, et on emapilvest (tavaliselt rünksajupilved) täielikult eraldunud ning meenutades pikka aluspinnaga horisontaalselt paiknevat toru või rulli, mis võib silmapiirini ulatuda. Rullpilv on riiulpilvest märksa haruldasem.

Rullpilv võib tekkida ka iseseisvalt, mida saab kirjeldada kui üksiklainet õhus. Kõige tuntumaks selliseks on Austraalia põhjaosas tekkiv „hommikuhiilgus“ (Morning Glory cloud). Selle tekkimine on seotud rannikualade ja seal tekkivate briisidega. Kui rullpilv tekib seoses rünksajupilvega, siis on selle põhjuseks laskuvad õhuvoolud, mille põrkel aluspinnaga võib tekkida õhulaine. Selle harjal tekibki rullpilv, mille üleminekuga võib kaasneda tugev tuulepuhang (pagi). Sageli on äike hääbuv, kui seda üldse on veel emapilves.

Ene Tillmanni kommentaar: rullpilv (Cb arc).

Ain Kallise kommentaar: Hea seeria!

Mari Sarv. Pilvetupsud. Lühikest aega oli taevas selliseid pilvetupse täis. 17.5 õhtul Kullamaal

Kommentaar: küllaltki palju pildistati mammasid ehk mullilisi pilvi, mida iseloomustavad mullitaolised või kotjad moodustised pilve alumisel pinnal, muutes selle üpris huvitavaks erimiks. Siin fotol on üks suurepärane eksemplar õhtuvalguses jäädvustatud.

Ene Tillmanni kommentaar: mammatus (Cb mam, originaalvalik).

Ain Kallise kommentaar: (originaalvalik)

Janek Joab. Üü. 16.06.2013 Võrumaal Vastsekivil

Kommentaar: väga selge ja puhas foto. Lisaks polaarmesosfääripilvedele on selgelt näha konksjad kiudpilved (Cirrus uncinus).

Ene Tillmanni kommentaar: helkivad ööpilved peegelduvad vees.

Ülle Mürksepp. Öölambike. 30.05.2013 Viljandimaal.

Kommentaar: väga maaliline foto õhtusest liitrünksajupilvest. Kobrutavad kohad näitavad, et tegu on aktiivse äikesega: näha on vähemalt kolme küpsevat elementi. Massiivi ees on kõrgrünkpilvede ribad (velum).

Ene Tillmanni kommentaar: öölambike

Lõpetuseks Ellu Viburi foto äikeseeelsetest pilvedest 6.novembril ilm.ee aknast: