Äikeseettekande slaidid (ülevalt esimene fail 2ike_ja_2ikesejahtim..>), pdf. Mõnedel slaididel on näha teksti kattuvust – kui vaadata täisekraanvaates, siis saab näha teksti eraldi.
Äikesehuviliste kokkutulekule saabus üle 20 inimese. Muljetest on kokkuvõte siin: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2013/11/hasti-loppenud-aikesehuviliste.html ja siin: http://ilmavaataja.blogspot.com/2013/11/aikesehuviliste-kokkutulek.html, kuid sisulise kokkuvõttega läheb aega, kuna see peaks olema põhjalik.
Äikesehuviliste kokkutulekule saabus üle 20 inimese. Muljetest on kokkuvõte siin: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2013/11/hasti-loppenud-aikesehuviliste.html ja siin: http://ilmavaataja.blogspot.com/2013/11/aikesehuviliste-kokkutulek.html, kuid sisulise kokkuvõttega läheb aega, kuna see peaks olema põhjalik.
24. november
Kell 20
Päeva jooksul tuli teateid lumest ja lörtsist nii mõneltki poolt, nt Virumaalt, Viljandimaalt, Võrumaalt. Mõnel pool tekkis õhuke lumikate. Õhtul arenes mereefekt Soome lahe suudme kohal. Need lumepilved võivad jõuda Hiiu-, Lääne- ja Harjumaale.
Vastalanud eeltalv jätkub veel paar päeva üsna külmal lainel. 27. novembril jõuab läänest kohale järjekordse põhjatsükloni lõunaosas väga soe õhumass ookeanilt. Siiski on juba ööpäevaga oodata tsükloni sooja sektori sulgumist ja õhumassi jahtumist. See tähendab, et vihmaks muutunud sademed hakkavad jälle lörtsi ja kuu viimasel kahel päeval ilmselt ka lumena tulema.
Selline muutlikkus ja sademetefaasi püsitus on eeltalvele väga iseloomulik.
25.-26. novembril liigub üle Eesti -10°C isoterm 850 hPa pinnal. Euroopa mudel: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html
Laagrisse jõudis lörts kell 3.20, kuid hiljem sadas vihma. Ilmselt jõudis kohale tsükloni soe sektor. Hommikul liikus loodest kagusse külm front, mille järel taevas hakkas selginema ja sajuhood lakkasid. Soome edelaosa ümbruses on näha mereefekti arengut, kuid see pole kuigi intensiivne.
Soome edelarannikul on näha mereefekti.
Kell 1.15-3.30. Tundub, et uus ööpäev võttis meid vastu mereefektiga: radaril on näha iseloomulikku sajualade teket mere kohal:
.gif)
Mereefekti areng. http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=har&v=1
Talvine õhumass on Eesti poole teel. Esimene märk selle saabumisest on taeva selginemine. Esmalt jõuab see külm õhumass saartele ja loodenurka, edasi jõuab 24. novembri jooksul üle terve Eesti. Seega algab eeltalv saartelt ja jõuab viimasena Peipsi äärde ja kagunurka.
Lumesadu on küsitav. Mõnel pool ehk veidi tuleb midagi, aga seegi pole kindel. Ulatuslikum lumesadu võib tulla alles nädala keskpaigas või teisel poolel ehk mitte enne 27. novembrit. P'ärast seda on oodata teist külmenemist.
Keskmisest tunduvalt soojemad ilmad saavad nüüd läbi. Nädalajagu püsib pikaajalise keskmise lähedal ehk eeltalves, detsembri algul on võimalus ka keskmisest külmemaks ilmaks.
Selge taevas näitab, kuhu on jõudnud külm õhumass. http://sat24.com/en/scan
Talvise õhumassi jõudmine Eesti kohale on arvutatud juba 24. novembriks.
22. november
23. novembril algab sügava põhjatsükloni lõunaservas läänest ja loodest külma õhu sissetung. Talvine õhumass jõuab täielikult kohale 24. novembril. Sellega lõppeb hilissügis ja algab uus aastaaeg – eeltalv. Viimast iseloomustab lumikatte korduv tekkimine ja kadumine ja/või külmailmad, mis veel ei domineeri; lisaks on ööpäeva keskmine temperatuur 0°C lähedal. Eestis eristavad klimatoloogid kaheksat aastaaega, vt konspekti: http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/jaagus98.html.
25.-26. novembril on teatav võimalus mereefektiks, sest vesi on veel üsna soe (4...7°C), kuid õhumass talvine (1,5 km kõrgusel kuni -10°C). Laialdast lumesadu praeguse seisuga pole ette näha. Prognoositud lõunatsüklon ilmselt tekib, kuid see jääb Läänemere asuva harja tõttu ilmselt Venemaale ega ulatu Eestisse.
27. novembril on oodata Skandinaaviasse uut sügavat põhjatsüklonit. Seekord on selle lõunaservas läänest saabumas tunduvalt soojem õhumass. Seepärast tuleb 1-3 päevaks hilissügisene pilves ja sombune ilm tagasi; sademed on vihmana.
28.-29. novembril ilmselt saabunud soe õhumass jahtub, mistõttu vihma asemel tuleb tõenäoliselt lörtsi. Kuu viimaseks päevaks on oodata praeguse seisuga loodest taas väga külma õhumassi sissetungi, mistõttu ilm võtab talvise näo.
Sooja õhumassi jõudmine on prognoositud 27. novembriks.
21. november
23. novembril on loodest seoses Skandinaaviasse jõudva sügava tsükloniga oodata külma õhumassi sissetungi. See tähendab, et sademed tulevad alates 23. või 24. novembrist lörtsi ja lumena. Talvine õhumass püsib Eesti kohal ilmselt mitu päeva. 26.11. on arvutatud kagust lähenev suure sajupotentsiaaliga lõunatsüklon, kuid selle tee loodesse on praeguse seisuga Läänemerele arvutatud harja tõttu tõkestatud.
26.11. on arvutatud kagust lähenev lõunatsüklon.
Üldiselt paistab, et tsüklonaalne ilmastik püsib detsembrini. Antitsükloni mõju on ilmselt seega lühiajaline (25.-26.11.). Põhjatsüklonite lõunaosas saabub tõenäoliselt millalgi järgmise nädala jooksul kohale soe õhumass – tuleb nö esimene sula. Praegused arengud näitavad, et pikemat kestust sel sulal ilmselt pole.
Esimest korda 7 kuu jooksul on prognoosis näha lumesümbolit.
Äikese küsimus on endiselt lahtine. Ehkki Ilmateenistusest vastati, et ükski vaatlusjaam äikest ei registreerinud ja tõendeid rünksajupilvedest samuti ei olnud, anti välkudest teada mujaltki, nt Jõhvist. Kuna samal ajal oli Eesti kohal aktiivne sünoptiline protsess ja infrapunapilt näitas väga külma suure jääkristallide sisaldusega pilvemassi, siis võis selles välke ikkagi tekkida, eriti kui õhu liikumine oli seal tugev (nn vabas atmosfääris asuv lumetorm, mis ei ulatunud aluspinnani). Muuhulgas oli tegu sooja frondiga!
20. november
20. novembril hakkas Eestit mõjutama lõunatsüklon, mille idaosas kandub soe ja niiske õhumass Vahemerelt Eestini. See tähendab rõskeid pilviseid sügisilmasid. Juulis tähendaks sama olukord üsna tõenäoliselt enam kui 30 kraadi sooja ja äikest.
Soe ja niiske ilm püsib veel mõned päevad. Nädala lõpus on väga tõenäoline, et Skandinaaviasse jõudva sügava tsükloni lõunaosas kandub loodest külm õhumass Eesti kohale. Pärast 23. novembrit tulevad sademed, kui neid on, lörtsi ja lumena.
Lõunatsüklon Poola kohal, mille idaservas kandus soe ja niiske õhumass Vahemere äärest Eestini (allikas: http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla?doAsUserLanguageId=fi_FI).
20. novembril juhtus üsna kurioosne lugu äikesega. Hilisõhtul anti ühes temaatilises grupis teada järgmist: Täna kell 19 ajal oli Tallinnas näha sähvimist. Päris mitu korda sähvis ja lisaks minule nägid mõned veel. Teade oli üllatav, sest puudusid igasugused viited rünksajupilvedele (vaatlusandmed, radari- ja satelliidipildid), millega on välgud praktiliselt alati seotud, v. a. lumetormides. Detektoritest näitas ainult FLC mingit aktiivsust õiges kohas. Ehkki see detektor pole eeskätt asukoha mõttes usaldusväärne, tooks pildi ikkagi siin ära:
Vastav arupärimine saadeti ka Ilmateenistusse. E-kirjas märgiti muuhulgas: Kas tegu võis olla välkudega, mis ei pärinenud rünksajupilvedest? Kuna tundub, et samal ajal oli Eesti kohal aktiivne (arenev) sünoptiline protsess seoses läheneva (osa)tsükloniga, siis mine tea.
S.-E. Enno arvamus: NORDLIS küll midagi pole märkinud. Mingi libaäike vb, keegi lasi kuskil eemal ilutulestikku ntks, siis võib väga äikese moodi paista kui see pilvedelt peegeldub, isegi nähtud sellist efekti mitu korda.
Juba kahe nädala jooksul on pikemad prognoosid (üle 5 päeva) olnud väga ebastabiilsed, ent domineerima on jäänud soe ilm. Tõepoolest, november on olnud senimaani sajune ja väga soe. 16. novembril oli mõnel pool uusi kuupäeva soojarekordeid. Keskmisest soojem ilm püsib ilmselt veel mõned päevad, sest Euroopa keskosas asuva ulatusliku tsükloni idaservas tuleb Eestisse Vahemerelt sooja õhku. See kestab ilmselt peaaegu nädala lõpuni, kuni Teravmägedelt jõuab sügav tsüklon Skandinaaviasse.
Selle tsükloni lõunaservas jõuab läänest ja loodest tunduvalt külmem õhumass ilmselt nädala lõpuks Eestini. Kuid edasiste arengute osas on määramatus endiselt väga suur. Euroopa mudel pakub jahedapoolse antitsükloni teket, mis tähendaks peaaegu kindlaid öökülmi, selge taeva korral püsiksid vähesed miinuskraadid ilmselt päevalgi, sest soojusbilanss on negatiivne (jahtumine ülekaalus), ent GFS mudel pakub tsüklonaalse ilma jätkumist, mistõttu võib alata üsna kontrastne sooja ja külma õhumassi vaheldumine.
Kui Euroopa mudel pakkus 19.11. seisuga külmas õhumassis antitsükloni teket, siis GFS mudel ikka tsüklonaalse ilmastiku jätkumist. http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html
loodan antitsükloni kasuks.
VastaKustutaloodan tsükloni kasuks
VastaKustutaloodan tsüklonaalse ilmastiku jätkumist. aitab külmadest ja lumerohketest talvedest, vahelduseks )) natuke tuska peab lume ja talvefännidele ka olema ;)
VastaKustutaTsüklonaalne ilm saab jätkuda ka külmemal foonil. Sel juhul on ohtralt lund oodata
VastaKustutaloodan ka antitsükloni poolt. natuke tuska peab porifännidele ka olema ;)
VastaKustuta@ 20. november 2013 9:30
VastaKustutaLoodan isegi vast seda enam, kui lihtsalt külma ja selget.
Ohtralt lund jõuludeks on hea jõulukink.
Jätaks lume siiski ära.
VastaKustutapigem võiks vihma ära jätta :p
VastaKustutaTahtmine taevariik, saamine iseasi :)
VastaKustutasaamine taevariik, tahtmine taevariik. lugege seda
VastaKustutahttp://ilm.ee/?511840
Watsup Virr? :D
VastaKustutaNs. Ise anon?
VastaKustutaPraeguseks on Euroopa mudel kaldunud rohkem tsüklonaalse ilma kasuks, aga GFS mudel antitsüklonaalse ilma kasuks, kuid tsüklonite mõju pole sealgi olematu.
VastaKustutakuidas praeguse seisuga on läheb, vaid korraks külmemaks või ta jääbki külmaks
VastaKustutaei jää külmaks. gfs-mudel ennustab eestisse 20.11.2013, kella 21:40 seisuga 1. ja 2. detsembriks +5 kraadise isotermi saabumist. ilm läheb seega veelgi soojemaks kui praegu. külmenemine on seega lühike.
VastaKustutaKui tsüklonaalne tegevus 70ndatel laiustel püsib aktiivne, siis ilmselt on enne kuu lõppu veel sooja õhumassi oodata.
VastaKustutaMis sellesse "libaäikesesse" puutub, siis kas mingi tehniline tegevus ei võiks äikeseradareid segadusse ajada? Vandenõuteooriad seostavad koguni Tunguusi juhtumit Tesla katsetega teisel pool maakera. Viimane pole küll eriti usutav, kuid nt. raadiohäiretakistita auto möödasõitmine põhjustas raadios raginaid või telepildis häireid küll (kui raadio mängis veel kesklainel ja digiTV asemel oli analoogtelevisioon.Isa ajas elektipardliga habet või naabrimees puuris elektritrelliga seina auku ja samal ajal telekas virvendas mis kole ja raadio tegi hirmsat häält).
VastaKustutaSiin videos näiteks mõned päris kenad kaarlahendused. Kas need ei võiks äkki äikeseradarit eksitada? Kaugemalolev vaatleja näeb neid samuti äikesega sarnase sähvatusena. http://www.youtube.com/watch?v=UF5EDV6T7es
VastaKustutaSellised ilmad pole mitte ainult vasikud, vaid ka tervistlaastavad. Olin nädalavahetusel oma hoovis päikesekäes niikaua kui võimalik, et D vitamiini koguda. Õigesti tegin. Head paranemist kõigile kes praeguse ilma tõttu haigeks jäid. Küll see "polaröö" esmaspäevaks kaob :)
VastaKustutakas faili pdf vormingusse saaksite panna?
VastaKustutaPDF on kättesaadav siit: http://www.upload.ee/files/3718823/Aike_ja_aikesejahtimine_Eestis.pdf.html
VastaKustutaaitäh. kuid kas teil on veel radaripilte 26.07.10 varahommikust? (lisaks 109. slaidil toodule)
VastaKustutakas seda juhtumit võib nimetada kui minihiidpagi?
kui rohkem radaripilte pole siis saatke see slaidil olev pilt palun mulle mulonkomm1234@hot.ee
VastaKustutaLoodame siiski parimat, et juba 23. novembril võib jälle esineda lund või lörtsi. Hea oleks sellist ilma jäädvustada! Peale selle pean ütlema, et see on väga hea informatsioon, mida Jüri on siia kirjutanud!
VastaKustutaJõudu ja jätku!
Sula on 10.04-st koguaeg olnud, ainult, et lund pole maas.
VastaKustutaSelle välkudejuhtumi kohta, et kuidas siis need kaarlahendused pilvedesse said? Kogu asi sai alguse ikkagi ju inimeste raporteeringutest, et pilvedes nähti sähvatusi. FLC näitas samuti aktiivsust, kuid see pole usaldusväärne allikas, sest ei kasuta triangulatsiooni, samas paistab, et näitab ka pilvesiseseid välke.
VastaKustutaPostitusse formuleeriti esialgne arvamus.
Jah, kogu radaripiltide seeria on olemas, saab saata antud meilile.
aitäh jüri!
VastaKustutaTäpsustused:
VastaKustuta21. november 2013 1:35 - Selle välkude juhtumi kohta peaks siis mõtlema, kuidas siis need kaarlahendused pilvedesse said. Kogu asi sai alguse ikkagi ju inimeste raporteeringutest, et pilvedes nähti sähvatusi. FLC näitas samuti aktiivsust, kuid see pole usaldusväärne allikas, sest ei kasuta triangulatsiooni, samas paistab, et näitab ka pilvesiseseid välke.
Postitusse formuleeriti esialgne arvamus.
21. november 2013 17:52 - ei, sest sula on defineeritud sellise perioodina, kui külmapäevade domineerimise või madalama kui 0°C ööpäeva keskmise temperatuuri perioodi ajal on lühike (tundidest kahe nädalani) periood, mil külmapäevi ei ole või ööpäeva keskmine temperatuur on 0°C-st kõrgem.
heh, vahemereline kliima hetkel eestis - hispaanias miinused - eilne ak ilmateade
VastaKustutaJah, 20. novembril jõudis Poolas asunud lõunatsükloni idaservas troopiline õhumass Vahemerelt Eestini. See väga soe ja niiske õhumass on praegugi Eestis. Näiteks oli täna üsna mitmel pool üle 8 kraadi sooja, mis on päris kuupäevarekordilähedane, vt http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid
VastaKustuta21. november 2013 15:54 - küsimus jäi vastamata. Ehkki seda juhtumit ei ole nii nimetatud, siis näitajaid arvesse võttes võib minihiidpagiks nimetada. 13. mai juhtumist oli see oluliselt intensiivsem.
aitäh jüri, ma sain pildid kenasti kätte!
VastaKustutaTore, sest inimestel on hot vahel täis ja e-kirjad kipuvad siis tagasi põrkama.
VastaKustutalisan seda ka, et päris haruldane, kui 1 suvel 2-te hiidpagi vormi näeb! (26.07 ja 08.08)
VastaKustuta(kasutasin sõna 'vormi', kuna 26.07 polnud veel päris hiidpagi, nagu seda 08.08 oli)
loodetavasti saate põhisõnumile pihta mida öelda tahan kõige esimeses lauses.
radar näitas, et paide ja rakvere vahel oli isegi punast, mis on minu arvates väga haruldane varahommiku kohta! milline oli max tuulepuhang terve selle minihiidpagi ulatuses? kas välke oli palju ning kas kahjud olid suured? kui tihti sellise tugevusega minihiidpagisid öösel ja varahommikul aastati esineb keskmiselt?
vabandan et palju küsimusi.
ma kustutan kõik kirjad ära, mis pole nii tähtsad (nt aegunud kooliasjad, kui mu klassijuhataja midagi saadab)
VastaKustutaMinihiidpagi ei ole hiidpagi vorm, vaid tegu on ikka joonpagiga (või MCS-ga), mis teatud sarnasuse tõttu hiidpagiga ristiti minihiidpagiks ehk tegu pole ametliku mõistega, vt ka failist http://www.upload.ee/files/3718823/Aike_ja_aikesejahtimine_Eestis.pdf.html slaid 110.
VastaKustutaHiidpagi vormidest/tüüpidest vt slaid 114 ja http://www.spc.noaa.gov/misc/AbtDerechos/derechofacts.htm#types.
Punane tähendab ekstreemset äikest (minutis 20-40 välku) või märkimisväärset rahet, mida ka oli, vt kolmas pilt ülevalt: http://www.ilm.ee/?510475
Tugevaimad tuulepuhagud: kl 4-5 vahel Viljandis 15,2 m/s; 5-6 vahel Türil 13,7 m/s ja 6-7 vahel Harkus 12,2 m/s. Tegelikult võis mõnel pool olla tuul ka üle 20 m/s, kuid peamiseks jäi ikka välkude hulk ja rahe.
Samal päeval oli ühe teise äikesega seoses Tiirikojal kella 16-17 vahel puhang 25,1 m/s ja Väike-Maarjas tund hiljem 22,3 m/s. Sellest äikesest foto: http://meteo.net.ee/download/file.php?id=80&mode=view (tehtud Lagujas).
Kiitused Jürile asjatundlike vastuste eest ja lahke abistamise eest.
VastaKustutaOotaks tahkeid sademeid juba jah, seda eelkõige Tallinmas.
Kui uuel nädalal saab külmaga võimule kõrgrõhkkond, kas võib põhjarannikule nn.järveefekti oodata ?
Aitäh. Mereefekti võimalus on suurim 24.-25. novembril, kui õhumass on kõige külmem.
VastaKustutaaitäh jüri täpsustuse ja info eest!
VastaKustutamereefektist:
mina kasutaks mõistet mereefekt, kuna teiseks nähtuseks on meie järved loigud..
Kust saaks vaadata EMHI (Sürgavere) radari ajalugu?
VastaKustutahttp://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar/
VastaKustutaJah, see arhiiv algab 9. augustiga 2010, idee seoses hiidpagiga. Lisaks on satelliidipiltide arhiiv: http://ilm.ee/kola/pildid/SAT_Arhiiv/
VastaKustutaLääne-Eestis ja saartel kestab hilissügis edasi. Paluks mitte oma talvefantaasiatega liigselt üldistada.
VastaKustutaJuba kaheksas kuu keskmisest soojem ja veel 5,3 kraadi üle normi(Tartus). Huvitav, kas see aasta läheb ühte soojemate seast?
VastaKustutaPaistab, et siin on keegi, kes ei talu mõtet, et saartele võiks jõuda talvine ilm või siis aastaajana alata eeltalv. Loodus ei küsi sellest, kas tahate või ei. Talviselt külm õhumass jõuab esmalt saartele ja loodenurka, liikudes 24. novembri jooksul üle kogu Eesti ehk siis uus aastaaeg algab esmalt saartel. Üks märk selle väga külma õhumassi saabumisest on taeva selginemine.
VastaKustutaLume osas on olukord veel lahtine, ilmselt ei tule ulatuslikku lumesadu enne nädala keskpaika või teist poolt.
Kõige soojemate aastate kohta viimastel aastakümnetel on infot siin: http://uudised.err.ee/index.php?06242491. See keskmisest tunduvalt soojem ilm lõppeb nüüd ära, asemele tuleb pikaajalisele keskmisele lähedane (eeltalv), detsembri alguses on võimalus ka keskmisest külmemaks ilmaks.
lõpuks ometi selgineb.
VastaKustutaJah, juba täna hommikul raporteeriti mõnel pool selgemast taevast, aga päris selge udu jms tõttu ikkagi veel polnud.
VastaKustutaIlmateenistus on lõpuks muutnud prognoosi õhumassile vastavaks: http://www.emhi.ee/?ide=19
aga mitu kraadi selge ilmaga ja -15 kraadise isotermiga tuleks nii öösel kui päeval?
VastaKustuta(see isoterm siis 01. dets lubatud)
ja samas 04 dets juba +6 kraadi isoterm!
VastaKustutaKas see õhumass võib Eestis nähtavuse taas üle 100 km tõsta?
VastaKustutaKuna põhjatsüklonid paistavad olema jätkuvalt väga aktiivsed, siis järsud ilmamuutused on ka lähiajal tõenäolised, eriti kui mõni tsüklon peaks üle Skandinaavia kagusse sukelduma, sest Suurbritannia lähedal püsib Assoori maksimum (http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla?doAsUserLanguageId=fi_FI), mis suunab siis tsüklonite liikumist.
VastaKustutaDetsembris ei tõsta päeval päike õhutemperatuuri, sest kiirgus langeb aluspinnale nii suure nurga all (väga väike insolatsioon). Seepärast pole ka päikesest sõltuvat ööpäevast temperatuuri kõikumist. Küllaga võib väga külma ilmaga siiski selge ilmaga saabuv kiirgusvoog tasakaalustada teatud määral jahtumist, nii et hommikune temperatuur ilmselt püsib päeva jooksul.
-15 kraadi isoterm tähendaks selge vaikse ilmaga kindlasti -20...-25°C, ent kui on pilves ja/või tuuline, siis on õhumassi temperatuur ehk -15°C ümber.
Hetkeseisuga on keskmisest külmem ilm detsembri alguses vaid võimalus.
Ilmselt on nähtavus parim õhumassi saabudes, siis võib küll üle 100 km olla nähtavus. Kui õhumass püsib juba 2-3 päeva, hakkab õhumass sumestuma. Vaikse ilmaga on tõenäoline udu teke, kui pole just tegu eriti kuiva õhumassiga (märtsis oli näiteks nii).
miks õhumass sumestuma hakkab? kas veekogude tõttu?
VastaKustutaTundub, et emhi ennustab mitu kraadi öiseid kraade valesti. juba praegu Jõhvis -0,7. (18.00)
VastaKustutaEELTALV algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.
VastaKustutaNii, Jüri, hea aastaajavahetaja!
1) Kas saartel langeb ööpäeva keskm temp alla 0-i?
2) Kas saartel on tulemas esimene ajutine lumikate?
3) Kas saartel on üldse tulemas lähinädalal külmapäevi?
Kui sa suudad neile küsimustele positiivselt vastata, siis usun, et saartel algab eeltalv. Paraku see nii ei ole. Ma ei mõista, miks sa tuled alusetult siia plõksima ja üldistama? Paistab, et sulle ei jõua kohale definitsioonid.
Lisaks sellele kõigele eelnevale ei ole ka lähinädalal Eesti kohale oodata talvist -10 isotermi. Mis talvest me räägime? Kui see pole fantaasia, siis mis veel on?
VastaKustutaSelle eeltalve alguse tõin siia sisse Jaak Jaaguse arvamusest lähtudes (sellest oli loengutes juttu). Kui vaadata ilmakaarte, siis pean härra Jaagusega nõustuma, et eeltalv algab tõepoolest ka saartel, mis muide ei koosne ainult rannikualadest.
VastaKustuta-10 kraadi isotermi jõudmist Eesti kohale näitavad ilmakaardid, vt näiteks: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn242.png
Kui sademeid on, siis jah, saartel tuleb lund. Lumi jääks saartel tulemata ainult siis, kui sademeid ei ole. Õhumass paistab olevat piisavalt külm mereefekti võimaluseks. Ka külmapäevad on täiesti võimalikud saartel, arvestades seda, et tegu on talvise õhumassiga.
Eeltalve saabudes või ajal võib-olla ööpäeva keskmine ka nulli lähedal, ei pruugi tingimata alla nulli olla.
Praegu paistab, et kõige mõistlikum on aastaaja määratlemisel lähtuda saabuvast õhumassist, milles sademed tulevad 24. novembri päevast alates kindlasti juba lörtsi ja lumena, ka saartel ja mere kohal.
Aastaaega ei vaheta mina või härra Jaagus, vaid ikka loodus. Tuleb osata aru saada, millal see muutus toimub, mitte jääda enda jäikadele arusaamadele kindlaks.
23. november 2013 15:54 - see on seotud õhumassi transformeerumisega. Kui kuskilt saabub mingi õhumass, siis hakkavad selle omadused eeskätt aluspinna tõttu muutuma. Tavaliselt väga puhas ja kuiv õhumass muutub Eestis olles sumestatumaks ja niiskemaks. Sumestatus on niiskusega seotud - mida niiskem on õhumass, seda väiksem on selles nähtavus. Märtsis püsis väga puhas ja kuiv õhumass päris pikalt, sest see õhumass sai sageli täiendust, mistõttu omadused püsisid.
23. november 2013 18:14 - jah, siin on põhjuseks külmema õhu sissetung, mistõttu inversioonipilved juba hajusid ja nii saab temperatuur kohe langema hakata. Ka Tallinnas läks ilm selgeks, mistõttu õhutemperatuur langes alla nulli.
23. november 2013 19:13 - -10°C isotermi jõudmist Eesti kohale on oodata juba 24. novembril.
Eeltalv ja päristalv on siiski erinevad aastaajad. Võib-olla jäi see segaseks kuskil, päristalve iseloomustavad rangelt võttes külmapäevade domineerimine ja/või püsiv lumikate (vähemalt 10 päeva). Kui on selline ebamäärane aeg, mil kord sajab lund ja lörtsi, siis jälle on vihma, külmailmad veel ei domineeri, ööpäeva keskmine õhutemperatuur on nulli lähedal, siis on tegu eeltalvega.
Lähtungi õhumassist, nagu ka enamik klimatolooge. No olgem ausad, see -10 isoterm peab olema valdav enamusel territooriumist (saared antud juhul). Aga see ennustus ühe GFS-i kaardikese põhjal - no ei veena.
VastaKustuta-10 isoterm ei ulatu saartele. Ühe ilmakaardi põhjal on väär seda väita. Kas -10 jääb ka püsima, 24 tunnikski vähemalt? No ei jää ju!
1. -10 isoterm ulatub heal juhul serva pidi, aga samas kindel see pole.Järelikult seda ei saa võtta kindlasti võrdlusaluseks.
2. Ühe-kahe päeva põhjal ei tohi määratleda klimatoloogilise aastaaja muutust, eriti kui pole vettpidavaid tingimusi.
3. Mereefekt on praegu väga vähetõenäoline, temperatuuri kontrast ei ulatu üle 13 kraadi. Aga mõni võib ju edasi uskuda.
4. Külmapäevad ei ole võimalikud saartel mingil juhul, kui õhumass on nõnda soe. Lisaks muud tegurid.
5. Igasuguse klimatoloogilise aastaaja jaoks peavad olema tingimused täidetud.
J. Jaagus on proff, aga paljud temaga ei nõustu. Nii et see tema loengumaterjal pole mingi näitaja.
Vaadates kahte kommentaari enne Jüri Kameniku viimast kommentaari, siis võib öelda, et need on väärad ja alusetud. Ei tasu halvasti öelda, kui ei tea asjast mitte midagi või teate ainult poolikult.
VastaKustutaKallis Anonüümne!
VastaKustutaKes plärab midagi eeltalvest, palun ole vait ja nõustu targematega!
Hetkel on Hiiumaal ilm pilves ja sooja on 3 kraadi.
VastaKustutaAja jooksul on selgeks saanud, et mitmed kriteeriumid on vägagi kokkuleppelised, ei pruugi ka üsna olulisi asjaolusid arvesse võtta ja on teisigi võimalusi, kuidas tõmmata mingi piir või klassifitseerida. Hea näide on küsimus äikese olemusest või tormi kriteerium või lõunatsüklonite küsimus (jutt K. Mändla uurimusest lõunatsüklonitest, vt lõpus) ja eks samamoodi on ka aastaaegadega.
VastaKustutaKui tegeletakse näiteks aastaaegade määramisega üksnes vaatlusandmete alusel, siis on ranged ja täpsed kriteeriumid väga head, kuid vahel ei piisa neistki. Praegu on meie käsutuses ju palju rohkem andmeid kui üksnes vaatluspäevikud, mistõttu on mõistlikum lähtuda õhumassist ja selle kaasatoodavast.
1 . Tundub küll usutav, et jõuab. Mis paneb teisiti arvama? Ütlete, et see ilmakaart teid ei veena. Aga mis siis veenab? Kui see kaart ei veena, siis kust väide, et ainult jõuab servapidi või et on vähem kui üks ööpäev?
2. Eeltalve tingimused kestavad kindlasti rohkem kui kaks päeva. Kui viitate 27.11. saabuvale soojale õhumassile, siis jääb see juba eeltalve kui aastaaja siseseks sündmuseks. Ka päristalvel on ju sulasid, kuid see ei tähenda, et tegu oleks uue aastaajaga. Seepärast ongi see 1-2 päeva tingimus. Siin siiski ei tohiks segamini ajada aastaajasiseseid sündmusi aastaaja alguse või lõpuga. Kui aastaaja sisene sündmus on lähedal aastaaja algusele või lõpule, siis võib sellest jääda vale mulje.
3. Võime teile vastu tulles oletada, et 1,5 km kõrgusel on temperatuur -8 või -9°C, mitte -10°C. Aga merevee temperatuur on praegu vähemalt 4...7°C, vt http://www.boos.org/index.php?id=140. See annab tegelikult ikkagi vähemalt 12-14kraadise gradiendi, mille puhul ei ole mõistlik öelda, et on väga väike tõenäosus. Millest üldse arvamus, et 13 kraadist väiksem gradient muudab mereefekti väga vähe tõenäoliseks? Kui on ühtlane õhuvool üle avatud veekogu, võib mereefekt areneda ka juba 7-10kraadise gradiendi puhul, kui aga on suur tuulenihe (üle 60 kraadi), siis ei pruugi midagi tekkida enam kui 15kraadise gradiendi puhul. Samuti soodustab mereefekti kindlasti tsüklonaalne areng.
4. Saared ei koosne ainult rannikualadest. Kui tahate vaielda, siis kasutage vähemalt korralikku ja usutavat argumentatsiooni. Miks te ei apelleeri saarte rannikualadele? Saarte siseosad käituvad eriti vaiksemate ilmadega sarnaselt sisemaale. See, et otseselt andmeid ei ole, ei tähenda, et saarte siseosas on samamoodi kui rannikualadel.
(järg)
VastaKustuta5. Lõhnab demagoogia järele, siin peab veidi selgitama. Kommentaari sissejuhatuses juba sai öeldud, et tegu on vägagi kokkuleppeliste ja isegi meelevaldsete kriteeriumidega. Seetõttu on kriteeriume võimalik mitmeid esitada ja olenevalt olukorrast või eesmärgist võib eelistada üht, teist või kolmandat. Kui tehakse metoodilist tööd nt vaatluspäevikutega, siis muidugi tuleb lähtuda mingitest konkreetsetest kriteeriumidest, et aastaaegu määratleda ja alati nendest ei piisa sellestki, vaid jääb kahtlus, kas nii on ikka õige (on olnud vaja teha sellist tööd). Aga praegu ju ei tegele vaatluspäevikutega (või üksnes andmetega tabelkujul), vaid tegu on siiski teistsuguse olukorraga, sest aluseks on võetud sünoptiline olukord.
Seda punkti ja kriteeriumide suhtelisust/pragmaatilisust võiks iseloomustada K. Mändla uurimuse lõunatsüklonitest põhjal, vt http://www.lote.ut.ee/440056. Sealses tööd võeti lõunatsüklonite kriteeriumiks järgmine: defineeritud kui madalrõhualad, mis on tekkinud lõunapool 47° pl ja idapol 0° meridiaani (http://www.lote.ut.ee/konv2011abst?print=1). See justkui tähendaks, et põhja või lääne pool ei tekigi. Kui aluseks võtta õhumass ehk lõunatsüklon on selline tsüklon (Euroopas?), mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga, siis võib neid tekkida isegi Läänemerel, nagu juhtus 9. augustil.
K. Mändla enda kommentaar: „Enda teada ei ole ma kuskil maininud, et lõunatsüklonid tekivad vaid lõunapool 47N. See sai võetud subjektiivseks põhjapiiriks, kuna jookseb Aasovi mere põhjaosast läbi. Seega kõik lõunamered jäävad sellest piirist lõunasse. Aga kindlasti ei ole õige öelda, et see on raudkindel piir. Nt oma viimases artiklis, millega praegu tegelen, on piiriks võetud 50N, kuna see on orienteeruv piir Kesk-Euroopas asuvatel mägedel. Sai eeldatud, et lõunatsüklonid tekivad neid mägistest aladest lõunas. Isegi baka töös ei saa väita, et kõik lõunatsüklonid tekivad 47N lõunapool. Kui oleks seda piiri rohkem põhja nihutanud, siis oleks uuritava ala sisse jäänud ka Biskaia laht ja see ei ole siiski nn lõunatsüklonite tüüpiline tekkeala. Seega loomulikult võivad lõunatsüklonid 47N-st põhja pool ka tekkida, aga kui see piir väga kaugele põhja tõmmata, satub sisse palju teisi tsükloneid, mida ei ole vaja uurida. Samuti ei saa hakata uurima kõiki üksikuid tsükloneid, et kas seal on nüüd olemas troopiline õhk või mitte, kuna selliseks tegevuseks kulub meeletu aeg ja kasutegur ei ole eriti suur kokkuvõttes.
See subjektiivne piir tuleb kuskile tõmmata ja põhjendada geograafiliselt. Aga juba ajamahu mõttes ei ole võimalik hakata uurima iga konkreetset tsüklonid nt 60 aasta jooksul, kas seal on olemas troopiline õhk või mitte. Seepärast jääb subjektiivsus alati sisse.“
Seega on siin lähtutud pragmaatilistest põhjustest ja eesmärgist. Kui meil pole nii konkreetset uurimisülesannet, siis tuleks ikkagi lõunatsüklonite puhul lähtuda sünoptilisest määratlusest, kuna selle põhjal saab eristada seda tsüklonite tüüpi paremini teistest.
Kokkuvõttes seda vaidlust või diskussiooni: teie väited kehtivad pigem konkreetse UURIMISÜLESANDE või andmeanalüüsi puhul, aga siin blogis ei ole sellist konkreetset uurimisülesannet, vaid on ikka mitmekesisem ja üldisem lähenemine, samuti lähtutakse pigem SÜNOPTIKAST. Seepärast ilmselt tulebki selline lahkheli sisse.
1. -10 isotermi saabumist näitab ainult GFS, Euroopa mudel ei näita seda. Kui talvise õhumassi tingimus pole täidetud, siis pole tegemist talvise õhumassiga. -9 ja -8 ei ole talvine õhumass. Kui jõuab kohale -10 isoterm (ja alla selle), võib hakata midagi eeltalvest rääkima. Nii lihtne see ongi. Ja see ongi rahuvusvaheliselt tunnustatud kokkulepe, millest te räägite. Teie aga ruttate sündmustest lihtsalt ette.
VastaKustutaKui soovite eeltalveks seda nimetada, siis ooodake natuke, kuni kõik tingimused on täidetud. Ja need peavad olema täidetud!
Mind (ja mitmeid teisi lennunduses töötavaid inimesi) veenab asi sünoptiliselt siis, kui mudelid kinnitavad üheselt, et -10 isoterm on katnud Eesti territooriumi, on püsinud siin piisavalt kaua, et tekitada esimesi külmapäevi. Definitsiooni järgi peaks kaasnema ka ajutine lumikate jne.
2. Tegemist on hetkel hilissügise kui aastaaja sisese sündmusega, kuna aastaaja vahetumiseni on veel aega. Kui loodate, et 1. detsembriks on -10 Eesti kohal, siis sellest kuupäevast lugege seda aega eeltalveks (jällegi, kui defininitsioon on täidetud), minugi poolest. Muidugi võib vahepeal kõike juhtuda. Aga sel nädalal veel kestab hilissügis, saartel ja läänerannikul kindlasti. Sisealade kohta võib vaielda.
3. Üldiselt on nii, et mereefekti tekkeks peab olema lisaks tsüklonaalsele komponendile, tuulele, ja temeperatuuri erinevusele aluspinna ja kõrgemate kihtide vahel olema VÄHEMALT 13-14 kraadi. On erandeid!! Ma ei tea, kas TÜs õpetatakse niivõrd teistsugustel alustel, et te pole kuulnud sellest tingimusest?
4. Saarte siseosade ja ranniku vahel on erinevused suuremad olenevalt aastaajast, eriti kevadel ja talvel pakasega, vähem on erinevusi suvel ja kõige vähem sügisel. Antud kontekstis ei ole ranniku ja sisealade erinevus määrava tähtsusega.
5. Kui kriteeriume saab esitada mitmeid, siis jõuamegi tagasi minu väite tuuma juurde. Teie väidate, et saabub eeltalv, mina väidan, et ei saabu. Kui teie meelest saab kriteeriume käsitleda erinevalt, siis tuleb seda oma sissekannetes ka mainida. A la "et võib ka nii", "mõni arvab naa". Ja et see pole vale! Ja kui te seda ei tee, siis ärge hakake vastu vaidlema natuke teistsugustele lähenemistele.
Kui ma oleks puruloll ja debiilne ning asjatundmatu, ma ei loeks seda blogi. Seda siis neile, kes pimesi Jüri selja taga seisavad. Aga see iseenesest ju taotluslik, et tekiks jüngreid, kes ühte laulu kaasa laulaksid. Edu! ;)
Arvan endiselt, et tegemist väga hea ning tänuväärse blogiga. Ainult kummaline on see, et blogi autor ootab kõigilt samaväärselt peensusteni lahtiseletatud argumente, olgugi et algtekst ei ole üldse mitte samamoodi peensusteni lahti seletatud. Ma töötan igapäevaselt nende tekstidega. Erialaringkondades räägitakse neist "keerulistest asjadest" äärmiselt banaalselt ning argikeelselt. Ei ole mina kohanud, et lennumeteoroloogia inimesed kasutaks sellist stiili oma igapäevases suhtluses. Ja ei pea ka mina laskuma siin sellisele tasemele, et hakkaks lihtsaid asju võimalikult keeruliseks ajama, eesmärgiga blogi autorit ja mõnda tema jüngrit akadeemiliselt rahuldada.
mõttetult pikk jura sul siia kirjutatud, anon.
VastaKustutaSimunas hakkas kell 12:16 lörtsi ja vihma sadama! Praegu on kell 12:35 ja hetkel sajab ikka vähest lörtsi!
VastaKustutasakus pole peale temperatuuri talvest muud märki olnud.
VastaKustuta23. november 2013 22:52 - 1. Jääb ikkagi arusaamatuks, miks eeltalve korral on just tingimuseks -10 kraadi? Kuna lumi ja lörts on võimalik juba -5 kraadise isotermi korral, siis saab eeltalvest rääkida päris kindlasti ka soojema õhumassi kui -10 kraadi korral. Ka külmapäevadeks ei ole vaja tingimata sellist õhumassi kriteeriumi. Kui lennunduses on kasutusel teistsugused kriteeriumid, siis oleks seda tulnud kohe mainida. Kas kommentaarist võib aru saada, et lennundusklimatoloogias (või üldse lennunduses) kasutatakse kaheksa klimaatilise aastaaja määratlemisel teistsuguseid kriteeriume kui nt klimatoloogias?
VastaKustutaSageli näitavad mudelid erinevaid arenguid, eriti praegusel väga muutlikul ajal. Seepärast ei saagi lähtuda kõikide mudelite kooskõlast, vaid tuleb valida neist mingi. Antud juhul olete ju mingil põhjusel valinud sellise mudeli, mis ei näita -10 kraadi isotermi jõudmist Eesti kohale (Euroopa). Miks siis see variant sobib rohkem ja mis muudab -10 kraadi isotermi nii väheusutavaks?
Kas teil on kasutada Euroopa mudeli 6- või 12tunni sammuga väljund? Veebis vabalt kättesaadav on 24tunnine. See tähendab, et mõned muutused ja aspektid võivad jääda kahe silma vahele. 26. nov pildil on -10 kraadi isoterm isegi 24tunni sammuga väljundis nähtav: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm482.gif
2. Eesti kohal on ikka üks õhumass. Kui lähtume sellest, siis on samamoodi nii rannikualadel kui sisemaal. Kuna praeguses õhumassis tulevad sademed ka lörtsi ja lume, nt tänane päev ehk 24. november tõi juba mõnele poole lund ja lörtsi, sh ajutise lumikatte, samuti on mõnel pool temperatuur juba langenud nullist madalamale (võib tulla külmapäevi), siis on ka õhumassi järgi meil tegu ikkagi eeltalvega. Mingil põhjusel olete just selle -10 kraadi isotermis väga kinni. See pole põhjendatud, sest nagu eelmises punktis sai välja toodud, siis on nii külmapäevad kui eriti lörts ja lumi tavalised ka soojema õhumassi puhul. Kuna eeltalve kriteeriumis on kesksel kohal ikkagi lumi ja lörts, siis on vale see piir tõmmata õhumassi puhul -10 kraadi isotermi juurde, vaid märksa sobilikum on hoopiski -5 kraadi, kust läheb piir õhumassis esinevate sademete faasi vahel.
Isegi teie väitel on praegu tegu külmema õhumassiga.
3. Lähtuma peab ikka sellest, mis toimub looduses. 13-14kraadine gradient ei ole kivisse raiutud. Ilmselt on leitud, et alates sellest piirist on mereefekt tavaline. Ometigi ei ole mereefekt midagi harukordset ka väiksema gradiendi puhul. Ilmselt te ei lugenud vastuseks toodud kommentaari läbi, sest seal on näidatud, et praegu vastabki olukord ka sellele 13 kraadi kriteeriumile (õhumass -8...-9°C, merevee temperatuur 4...7°C). Postitusse lisati mõned radaripildid möödunudöisest mereefektist ja satelliidipilt päeval tekkinud mereefektist Soome ranniku lähedal.
Loodus näitab meile, et see kriteerium ei ole nii kaljukindel. Samuti on üks määravaid tegureid tuulenihe - mida suurem, seda rohkem on mereefekti teke häiritud, umbes 60kraadine tuulenihe häirib juba väga tõsiseselt konvektsiooni. Siin lõpus on veidi mereefektist juttu (tuulenihkest kahjuks ei ole): http://www.ilm.ee/index.php?46788
4. Jah, kui võtame aluseks õhumassi, siis kindlasti pole need erinevused nii olulised. Kuna praeguses õhumassis on sademed lume ja lörtsina, siis pole õige väita, et eeltalv piirdub ainult nt sisemaaga.
järg)
VastaKustuta5. Kui aktsepteerite erinevaid arvamusi, miks siis vaidlete nii vihaselt vastu? Kui lähtume õhumassist, millele ka postitus toetub, siis ei saa olla see õige, et ei alga eeltalv - ikka selle sama põhjuse tõttu, et praeguses õhumassis on sademed lume ja lörtsina. See piir, kus ülekaalus on vedelas faasis ja kus tahkes faasis sademed, jookseb umbes -5°C juures 850 hPa pinnal. Ja see piir on tänasest alates päris kindlasti käes.
Jah, see argument võib olla mõistlik, et aastaaegade määramine on pigem järelanalüüsi tulemusena selguv ehk tagantjärele tarkus. Aga praegu saab päris kindlalt väita, et 24.11. alanud külma õhu sissetung ei ole isoleeritud sündmus, vaid neid tuleb lähema nädala-kahe jooksul mitu ja siis tuleb ikka ka lund ja lörtsi. See on eeltalvele väga iseloomulik.
Ei jaga arvamust, et olete asjatundmatu vms. Me ei räägi argument ad hominemist, vaid ikka sisulistest argumentidest. See pole oluline, kes on kommentaari taga.
Aitäh toetuse eest. Siinsete lugejate hulgas on väga palju neid inimesi, kellele teema pakub huvi, kes aga ei ole üksikasjadega kursis, kel puudub meteoroloogiline taust jne. Seepärast ei saa postitustes minna väga detailidesse ega spetsiifiliseks. Mõned spetsialistid (nt ülikoolist õppejõud jms), kes on seda lugenud, ütlevad, et siinne info on triviaalne, mistõttu eriti nad ei jälgi.
Kui on mingi täiesti uudne või teistsugune seisukoht, siis on vajalik põhjalik argumenteerimine, viited jms, vt näiteks: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/07/uusi-meteoroloogia-moisteid.html
Lumeteateid: http://rahvahaal.delfi.ee/news/pildid/fotod-otepaal-sadas-maha-esimene-lumi.d?id=67150212
Kust suunast on hetkel õhuvool ?
VastaKustutaKas täna ka mereefekti on oodata põhjarannikul ?
pigem ikka looderannikul ja saarte piirkonnas. põhjarannikul vähetõenäoline.
VastaKustutaÕhuvool on põhjaloodest. Mereefekt on arenenud praegu looderanniku lähedal ja Soome lahe suudmes: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=har&v=1
VastaKustutaNeed sademed jõuavad ilmselt ainult Harjumaale (eks looderannik ole ka põhjaranniku üks osa).
Tallinnasse ka loota on ?
VastaKustutaKui õhuvool veidi pöördub (rohkem läänest), siis küll. Lähitundidel ei paista Tallinna kanti midagi jõudvat.
VastaKustutaAga öösel siis on midagi loota ?
VastaKustutaJah, öö jooksul võib tulla. Näha on pilvisuse tihenemist ja sajualade laienemist merel.
VastaKustutaKuidas homme päeval on ?
VastaKustutaLund sadas vähemalt mõnel pool Tallinnas oodatust varem, vt uut postitust.
VastaKustutaKuna õhumass püsib Eesti kohal talvine õhumass, siis merel ja rannikualadel on mereefekti lumi jätkuvalt tõenäoline.