Eeltalv, esimene lumi paljudes kohtades ja torm 28.11.2013

Ilm.ee-s jooksev ülevaade: http://www.ilm.ee/?511853

28. november

Järgmine torm ei lase ennast kaua oodata ja on praegusega sarnane või isegi tugevam.

Tuulepuhangute prognoos 2. detsembriks. Allikas

Kell 22
Kesk- ja Ida-Eestis sajab lund. Sajuala liigub lõunasse:

http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1

Kell 20

Tuul on seoses külma õhumassi sissetungi intensiivistudes veelgi tugevnenud, kell 19-20 vahel mõõdeti tuule kiiruseks Dirhamis 27,4 m/s ja Vilsandil 25,3 m/s.  See on rohkem kui eelmise tormi ajal, mis oli 17.11., kui Pakril mõõdeti tippväärtuseks 26,6 m/s.

Õhurõhk ja tuulepuhangud kella 20 seisuga. Allikas: http://laguja.meteo.net.ee/obs/

Kell 18. Arvatavasti seoses külma õhu intensiivistuva sissetungiga (külm front, vt http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-11-28_14.pdf) tugevnes tuul uuesti, ulatudes kella 17-18 maksimaalselt Vilsandil 25,7 m/s.

Kell 17

Tuulepuhang ulatus kl 16-17 vahel Kundas 24,1 m/s, eelmistel tundidel jäi kõikjal alla 24 m/s. Öösel tõenäoliselt jääb tuul umbes sama tugevaks, 29.11. nõrgeneb.

Miks tekkis tugev konvektsioon ja kohati äike? Selle põhjuseks oli väga külma õhumassi sissetung troposfääri keskossa. Madalamal jäi õhk veel suhteliselt soojaks ja niiskeks. Seetõttu kujunes väga suur temperatuurigradient, mis kutsus esile konvektsiooni. Soodustavaks asjaoluks oli muidugi külm front. Seekordne juhtum on ebatavaline kindlasti seetõttu, et konvektsioon arenes peamiselt maismaal.

Pilte: http://jyrivoiti.blogspot.com/2013/11/28112013.html

Rünksajupilved nähtuna Jõgevalt. Kairo Kiitsaku foto Video: https://www.youtube.com/watch?v=ybe-V9nJpNE

Vaade Pärnus kell 13.45. Targo Taggo foto

NPP Suomi satelliidi foto. Sinakate ridadena on näha rünksajupilved. Allikas

Kell 14. Hommikul tugevnes tuul. Seni registreeriti kõige tugevamad puhangud kl 8-9 vahel Vilsandil ja Pakril –25,3 m/s. Hiljem on tugevaimad puhangud jäänud alla 24 m/s.
Seoses tormiga selgines taevas suurel alal. Külma õhu sissetungi tõttu muutus õhumass märksa labiilsemaks, mistõttu tekkis hulgaliselt rünksajupilvi ja vähemalt Lätis oli ka äikest. Rünksajupilved tõid tugevaid lumekruubisadusid.

Satelliidipildil on näha rünksajupilvi, Lätis oli äikest.  http://sat24.com/en/bc

27. november

27. novembril läks kõikjal sulale. Temperatuur tõusis kohati üle 7°C. Päeva jooksul jätkus kiire õhurõhulangus (3-5 hPa/3h).

Tormi toov tsüklon liigub üle Fennoskandia põhjaosa itta. Tuule tugevnemist on oodata 28.11. jooksul seoses lohu üleliikumisega (kuni 25 m/s on tõenäoline, kuid võimalikud on tugevamadki puhangud). Torm kestab arvatavasti ka 29. novembril hommikul külma õhumassi sissetungi tõttu.

Tormi toob tsüklon Tilman, mille keskmes oli 27.11. öösel õhurõhk juba alla 980 hPa. Oodata on selle süvenemist. http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131127.gif

27.11. pärastlõunal oligi tsükloni keskmes õhurõhk langenud 965 hPa-ni. Allikas

Mõlemad arvamused – tuleb kohe vihma, sest soe õhumass jõuab enne sademeid kohale ja et külma õhu mõjul esialgu siiski sajab lund – osutusid õigeteks, sest Eesti läänepoolses osas oli läänest saabuva sooja õhumassi mõju tugevam, mistõttu sadu algas kohe vihmana, ent Eesti idapoolses osas oli külma õhumassi mõju siiski piisavalt tugev, nii et mõni tund sadas lund ja moodustus 1-5 cm paksune lumikate. Hommikul läks siiski ka ida pool sulale. Õhtuks pole ilmselt öösel ja hommikul sadanud lumest enam jälgegi (Võru kandis jäi lumi siiski õhtuni maha.

Tartus oli kell 8.14 vaatepilt selline. Maad kattis 2 cm lumekiht.

Ilmateenistuse lumekaart, http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,253

26. november
Sademed on Eesti kohal oleva külma õhumassiga kokkupuutudes lumeks muutunud. Seda on näha Lõuna-Soome teekaamerast:

Lumesadu Tampere lähedal, http://www2.liikennevirasto.fi/alk/kelikamerat/kamera-C0450401.html

Lumesadu Forssas: http://www2.liikennevirasto.fi/alk/kelikamerat/kamera-C0450301.html

Veel teekaameraid: http://www2.liikennevirasto.fi/alk/kelikamerat/kelikamerat_1.html

Lumesaju tekkimist külma õhumassiga kokkupuutudes on näha ka radaripildilt, millel on lumele iseloomulik signatuur:

http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=har&v=1

Selginemisefekt on võimaldanud temperatuuril juba langeda -7°C, meretuulega rannikualadel on muidugi oluliselt soojem. Kõige kiirem õhurõhulangus oli kl 21 Loode-Eestis, kus tendents ulatus -2,6 hPa/3h. Sajuala oli samal ajal veel Soomes, liikudes kiiresti kagusse. Peamiselt oli tegu vihmaga, sest soe õhumass on kõrgustes jõudnud kohale. 

Satelliidipilt tormitsüklonist. Allikas: http://nwcsaf.smhi.se/

Meenutuseks: 2012. a eeltalve ei olnud, vaid hilissügis läks kohe üle päristalveks. See juhtus 27. novembril.

26. novembril oli mitmel pool Eestis ekstreemne udu.

27. novembril tekkis lumikate, mis jäi kogu talveks.

***

Selginemisefekt enne tormi 26.11. Üsna sageli juhtub, et enne suuremat ilmamuutust, eriti enne äikest või tormi laguneb inversioon ja sellega seotud pilvisus, mistõttu ilm selgineb. Ka praegu on tegu nö tormi eelõhtuga. 

27.11. öösel jõuab tsükloni soe sektor kohale, tuul tugevneb ja hakkab sadama. Kuna saabuv õhumass on väga soe ja võib jõuda enne sademeid kohale, siis tuleb ilmselt lörtsi ja lund lühiajaliselt kui üldse, suur võimalus on jäävihmaks, jäiteks ja kiilasjääks, sest õhk jõuab enne sademeid üsna palju jahtuda.
Arvatavasti 28. novembrini on sademed vihmana, ent siis asendub vihm lörtsi ja lõpuks lumega. Ühtaegu saabub ka tormi kõrghetk.

Ilmselt 30.11. jõuab kohaleküll  uus tsüklon, kuid see on väheaktiivne ja nõrgeneb, mistõttu sellega väga tugevat tuult oodata ilmselt pole.
Sügavam ja tunduvalt aktiivsemat tsüklonit on oodata detsembri algul.

27.11. Skandinaaviasse jõudev põhjatsüklon paistab sisse juhatavat tsüklonite seeria*. Seega on  oodata nädal või kaks väga muutlikku ja ajuti tormist ilma.

Tuule poolest tormi on ilmselt oodata 28. novembriks, kui üle Eesti liigub praeguse seisuga suure õhurõhugradiendiga lohk või osatsüklon. See tähendaks tugevamaid kui 25 m/s puhanguid.

GFS tuuleprognoos 28. novembriks

Tsüklonite seeria (cyclone families)* – polaarfrondil järjestikku arenevad tsüklonid, kusjuures tavaliselt koosneb 5-7 tsüklonist ja neid võib korraga näha igas arengustaadiumis. Põhjapoolkeral on sel juhul läänepoolseim alles tekkiv (laine polaarfrondil), samal ajal kui kõige idapoolsem on juba okludeerunud (hääbunud). Iga järgnev tsüklon liigub eelmisest tavaliselt enam või vähem lõunapoolsemat trajektoori mööda.

Näide ideaalsest tsüklonite seeriast 25.12.2011. 

Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just üleminekuaastaaegadele või pehmetele ja soojadele talvedele, sest tsüklonid liiguvad siis Eestist põhjapoolsemaid teid pidi. Samal ajal on Ameerika poolel pikaajalisest keskmisest külmem ilmastik (hetkel näiteks lumetorm).

Mõnikord tekib väga ulatuslik tsüklon, mis viimaks okludeerudes jääb väheliikuvaks ja eraldub samal ajal üldisest läänevoolust (cut-off low). Tsükloni mõjualal muutub atmosfäär barotroopseks, aga äärealadele, eriti lõunaossa, taandub polaarfront ühes barokliinsusega, st piirkond, mis on tsüklogeneesiks soodne. Seetõttu arenevad peatsükloni lõunaservas polaarfrondil uued lained või tekivad vana tsükloni lõunaservas osatsüklonid, mis võivad moodustada sekundaarse tsüklonite seeria.

Näide läänevoolust eraldunud väheliikuvast tsüklonist Hergen (15.12.2011). Selle lõunaserva taandus polaarfront, millel arenes sekundaarne tsüklonite seeria. Üks neist (Iven) muutus seerias väga aktiivseks ja liikus otse üle Eesti, tuues ohtralt sademeid, paiguti sadas kokku üle 30 mm ööpäevas.

Tsüklonite seeriaga saab seletada ka seda, miks on pehmetel või soojadel talvedel tavaliselt mõni nädala või kahe pikkune talvise ilma periood: see on seeriatevaheline periood. Külma õhumassi toob põhjast kohale seeria viimane tsüklon. See õhumass püsib seniks, kuni algab uus seeria. 

25.11. ilmakaart. Suurbritannia kohal on Assoori maksimum selgelt väljakujunenud antitsüklonina. Selle lääneosas on suurtele laiustele haaratud troopiline mereline õhumass, mistõttu õhumasside vastasseis on tugev, soodustades sügava põhjatsükloni arengut. See jõuab 27.11. Skandinaaviasse, tuues Eestissegi tormist ja sajust ilma.

25. november

Sondeering kinnitab, et 1,5 km kõrgusel jõudis Eesti kohale -10 kraadi isoterm (link). Sealt võib näha, et 850 hPa rõhupind on 1,5 km oluliselt madalamal. Külmas õhumassis on isobaarpinnad madalamal kui soojas õhumassis.

Õhtul ja öösel sadanud lumi püsib maas. Ehkki näiteks Harkus oleks vaatlusandmete järgi justkui kaks kraadi sooja, lumi ei sula. Ilmselt on maapinna soojusbilanss piisavalt negatiivne, et sulamist vältida. Pilves ilma korral tugevneb atmosfääri vastukiirgus ja lumi hakkaks sulama.

Läänemerel tekkis väga tugev mereefekt, mida on  näha lõunasse liikuvate rünksajupilvedena:

Vilsandil registreeriti kell 14 lume- ja jääkruupe, mis on rünksajupilvedele tüüpiline. http://sat24.com/en/scan

25.11. pärastlõunal tundus mõõtmisandmeid vaadates, nagu oleks temperatuur plussis, kuid lumi ei sulanud päeva jooksul. Ainult asfaldil puuvõrade all võis näha lume sulamist.

24. november

Uus aastaaeg – eeltalv – algas hommikul väikese üllatusega: öösel alanud sadu jätkus vihmana, ainult Pärnus registreeriti lörtsi. Päeva jooksul muutus õhumass järjest külmemaks, mistõttu üha rohkematest kohtadest tuli teateid lumest ja lörtsist: Virumaalt, Viljandimaalt, Võrumaalt... Eesti piires ei olnud see sügise esimene lumi, vt http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/mida-sadas-sugise-kolmandal-paeval.d?id=66831255.

Õhtul arenes Soome lahe suudme kohal mereefekt*, mida on hästi näha nt Harku radarilt: 

http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=har&v=1

Ehkki tundus, et sademed jõuavad peamiselt Hiiumaale, Läänemaale ja Harjumaa lääneossa, sai ometi üks pilvekogum üsna ootamatult ka Tallinna kohal küpseks, vallandades nt Laagris tõelise lumemöllu.

Sajuks küpseks saanud pilv 24.11. õhtul Tallinna kohal. http://testbed.fmi.fi/

Kell 22.20-22.30 oli Laagris hetkeks tõeline lumemöll. Maa sai järsku valgeks ja puudki omandasid talvise ilme. Lumi oli kuiv ja sajuhoo lõppedes pulbritaoline, mitte märg.

* - järveefekt (meil õigem nimetada mereefekt) on nähtus, mis seisneb sademete tekkes sooja veekogu tõttu. Järveefekt on oma nime saanud Põhja-Ameerika Suure järvistu järgi, kus see on üsna sagedaseks nähtuseks. Eestis on see nähtus tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka (Soome) lahe või lihtsalt mereefektiks (Rootsis on tuntud nt "lumekahuri" nimetuse all). 

Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel, mis on järgmised. Väga külm õhumass suhteliselt sooja veekogu kohal – temperatuurigradient peab avatud veekogu ja umbes 1,5 kilomeetri paksuse õhukihi vahel olema 8-13 või enam kraadi (nt veekogu temperatuur on +5°C, kuid 1,5 km kõrgusel -5...-7°C). Sel juhul on esmased tingimused konvektsiooniks. Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 kilomeetrit lai (ei maksa seetõttu nt Tamula järvel oodata). Et arenevad pilved püsiksid koos ja kasvaksid, peab tuule suund olema suhteliselt püsiv, st ei või olla suurt tuulenihet. Kui tuulenihe on umbes 3 km paksuses õhukihis veekogu kohal üle 60°, siis ei teki mereefekti (või avaldub see väga nõrgalt) isegi enam kui -15°C temperatuurigradiendi puhul. Soodustavateks asjaoludeks on kindlasti mõne frondi, tsükloni või lohu mõju. 

Üks ekstreemne juhtum oli 17.12.2009, kui Sõrve tipus ja Kolkas sadas ööpäevaga koguni meetri jagu lund: http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/sorves-sadas-oopaevaga-maha-meetri-jagu-lund.d?id=27646491.

Mereefekti tuntakse eelkõige (ohtra) lumetoojana, aga võib avalduda ka lörtsi ja vihmana. See tähendab, et advektiivset konvektsiooni ja äikest saab käsitleda samuti mereefekti ühe esinemisvormina. Näiteks suve teisel poolel ja sügisel, kui sooja mere kohale voolab jahe õhumass, areneb sageli konvektsioon ja võib tekkida advektiivne äike. See oleks siis üks mereefekti vormidest, ehkki tavaliselt seda nii ei käsitleta.

Ain Kallis mereefektist: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=280

2009. a viimaseks päevaks tõi mereefekt Tallinnasse tõeliselt paksu ja koheva lume.

30.8.2007 arenes Soome lahe kohal advektiivne äike. Kas ka mereefekti üks vormidest?

***

Mis saab edasi? Paar päeva püsib õige jahe, isegi talviselt karge ilm. 27. novembril on oodata põhjatsükloni lõunaservas läänest oluliselt soojema õhumassi saabumist, mistõttu lume asemel tuleb jälle vihma. Ilmselt ööpäevaga tsükloni soe sektor sulgub ja õhumass ise samal ajal jahtub, nii et hiljemalt 29. novembril tulevad sademed ilmselt taas lume ja lörtsina.

Selline eeltalvele omane muutlik aeg jätkub arvatavasti ka detsembri algul ehk kord on soojem ja lume asemel on vihm/lörts, siis jälle meenutab ilm talve.