Torm 29.-30. oktoobril - eelinfo

Merega seotud protsesse modelleeritakse HIROMBiga. Keda mereveetõus tormiga seoses huvitab, saab seda vaadata siit: http://www.emhi.ee/?ide=19%2C1304%2C1306, hetkeseis: http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php.

Eelteade tormi kohta pandi isegi siia: http://laguja.meteo.net.ee/.
Avaldati uudis saabuva tormi kohta: http://uk.weather.com/story/news/severe-weather-outlook-st-jude-day-storm-28th-october-2013-20131023
Tasub vaadata ka seda. Jugavoolu kohta

27. oktoober
Eesti Ilmateenistuse prognoos lähipäeviks:
Tänaseks on Atlandi ookeni 50. laiuskraadi kohale kujunenud väga aktiivne väike osatsüklon. Esmaspäeval liigub tsüklon üle Briti saarte Põhjamerele, mille rannikul tõuseb edelatuule torm 30 m/s. Teisipäeval kihutab keeris üle Rootsi Soome. Läänemere ümbruses tõuseb lõuna- ja edelatuul samuti tormiks. Puhanguid üle 20 m/s on 75%-lise tõenäosusega, rannikualadel puhanguid üle 25 m/s on 75%-lise tõenäosusega. Atmosfääriprotsessides võib muutusi toimuda nii ägenemise kui rahunemise suunas, seepärast anname pühapäeval uut lisateavet.
Esmaspäeval (28.10.) liigub järjekordne madalrõhulohk ühes vihmahoogudega üle Eesti. Lõuna- ja edelatuul on tugev. Sooja on ööpäeva vältel 9...12°C.
Teisipäeval (29.10.) sajab vihma. Ilm on tormine. Öösel tugevneb lõuna- ja kagutuul 9-14, puhanguti 20 m/s. Hommikul jätkub tuule tugevnemine. Päeval pöördub tuul edelasse ja paisub tormiks (tõenäosusega 25-50%), puhanguid on sisemaal üle 20 m/s (75%), rannikul vähemalt 25 m/s (90%), võimalikud puhangud 30 m/s. Hilisõhtul annab torm pisut järele. Sooja on 8...11, päeval Lõuna-Eestis kuni 13°C.

Intensiivse tsükloni ja aktiivsete sünoptiliste protsesside tõttu on tõenäoline ka äike:

GFS mudel näitab 29. oktoobril tsükloni tagalas arvestatavat äikesevõimalus. LI võib koguni -2 olla.

GFS mudel näitab, et kõige tugevam torm jääb Eesti peale. Allikas

27. okt kl 6 UTC seisuga oli keskmes õhurõhk 1000 hPa (punases ovaalis). Allikas: http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg

26. oktoober
Intensiivsete tsüklonitega (keskmes õhurõhk alla 980 hPa) on külmal aastaajal seotud sageli ka äike. Maksimaalses arengufaasis tsükloni keskme lähedal pole inversiooni, madala õhurõhu ja konvergentsi tõttu õhk kerkib, mistõttu on head tingimused rünksajupilvede ja äikese tekkeks. Seda näitab ka GFS mudel:

CAPE ulatub prognoosi järgi koguni 400 J/kg lähedale ja LI kuni -1. 

Tormi toov tsüklon 26. okt kl 12:00 UTC seisuga, keskmes õhurõhk 1008 hPa. Allikas: http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg

Tarmolt kerge nali: Q: Why did a meteorologist get inspected by airport security?

A: He was heard discussing the upcoming European storm cyclone. 

Vihje: -24 hPa/24 h, mis viitab bombogeneesile 27.-28. okt. SB lähedal. Pommiks loetakse teatavasti tsükloni keskmes õhurõhu langemist 24 tunni jooksul enam kui 24 hPa. Lisainfo: http://www.theweatherprediction.com/habyhints/188/.

Uuendus: Teisipäeval (29.10.) sajab vihma. Ilm on tormine. Öösel tugevneb lõuna- ja kagutuul 9-14, puhanguti 20 m/s. Hommikul jätkub tuule tugevnemine. Päeval pöördub tuul edelasse ja paisub tormiks (tõenäosusega 25-50%), puhanguid on sisemaal üle 20 m/s (75%), rannikul vähemalt 25 m/s (90%), võimalikud puhangud 30 m/s. Hilisõhtul annab torm pisut järele. Sooja on 8..11, päeval Lõuna-Eestis kuni 13°C. Vaata lisaks: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,250
Selgitus tormi põhjuste kohta. Väga üldiselt on tormi otseseks põhjuseks mingis piirkonnas väga suur õhurõhugradient, mistõttu tugeva gradientjõu tõttu hakkab õhk väga kiiresti liikuma. Teine õhu liikumist põhjustav jõud on raskusjõud. Kui õhk on hakanud liikuma, mõjuvad sellele veel mitmed jõud, vaata.
Suurima õhurõhugradiendiga piirkond jääb põhjapoolkeral läänetsüklonites tavaliselt nende lõunaossa, mistõttu seal ka enamasti suurim võimalus tormiks, kui jutt on tuule tugevusest - vaata allolevat ilmakaarti!
Miks tormid tekivad? Parasvöötmes on selle põhjuseks piisavalt suur barokliinne labiilsus, mistõttu atmosfääris on palju potentsiaalselt energiat, mis soodsatel tingimustel võib muunduda kineetiliseks (õhu liikumise) energiaks. See toimub tsüklogeneesi käigus ja tavaliselt polaarfrondi piirkonnas, kus on suurim õhumasside vastasseis.

GFS mudeli uuendus, allikas.

29.-30. oktoobril tuleb suure tõenäosusega torm. Endise EMHI hinnang 25. oktoobri seisuga:pühapäevaks kujuneb Atlandi ookeni 50-nda laiuskraadi kohal väga äge väike osatsüklon. Esmaspäeval liigub tsüklon üle Briti saarte Põhjamerele, mille rannikul tõuseb edelatuule torm 30 m/s. Teisipäeval kihutab keeris üle Rootsi Soome. Läänemere ümbruses tõuseb lõuna- ja edelatuul samuti tormiks. Puhanguid üle 20 m/s on 75%-lise tõenäosusega, rannikualadel puhanguid üle 25 m/s on kuni 50%-lise tõenäosusega. Atmosfääriprotsessides võib muutusi toimuda nii ägenemise kui rahunemise suunas, seepärast anname nädalavahetusel lisateavet, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=19%2C250.

25. oktoobril väljastas Ühendkuningriigi ilmateenistus MetOffice hoiatuse: http://www.metoffice.gov.uk/news/releases/archive/2013/storm-risk-extended, sest pühapäeva õhtul edelas süvenev madalrõhkkond toob riigi lõunaosa kohale 27-36 m/s puhuvad tuuled ja tugeva vihmasaju. See erakordselt tugev maru võib langetada puid, lõhkuda ehitisi ning tuua kaasa transpordihäireid ja elektrikatkestusi. Viimati olid seal nii tugevad tormid märtsis 2008, jaanuaris 2007 ja oktoobris 2000.

Tormi tõttu tehakse ka uudisvoog: http://ilm.ee/?511776

GFS mudel prognoosib 29. oktoobri hommikuks Liivi lahte tuult kuni 59 sõlme (30,35 m/s) Tsükloni keskmes on prognoositav õhurõhk väga madal, 967 hPa. Viimase tormiga oli õhurõhk minimaalselt 990 hPa.

Laiem vaade GFS mudel väljundile. 967 hPa tsüklon on selle järgi 29.10. Soome läänerannikul. Kõige suurem õhurõhugradient jääb Baltimaade kohale, mistõttu ilmselt tuleb ka tuule poolest torm. Vaata lisaks SIIT.

26. oktoobri öösel tekkis mandri lääne- ja loodeosas vaatama tuntavale tuulele tihe udu, sest kohale hakkas jõudma soe ja niiske õhumass.