Torm 28.-30.10.2013

Ilmateenistus andis kokkuvõtte tormi kohta: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=403

Äikest märgati Jõgevamaal, mida kinnitab detektor (küll nihkega) ja radar (kollane-oranž ala):

http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1

Tormi tagalas jõudis Eestisse jahe ja labiilne õhumass, milles tekib rünksajupilvi. Äikesevõimalus püsib ka 30. oktoobril. Vaata lisaks: http://www.ilm.ee/pikne

Met Office'i üliarvuti näitas tormi teket koguni 4 päeva ette enne selle moodustumist: http://www.telegraph.co.uk/topics/weather/10408452/Met-Office-supercomputer-mapped-storm-long-before-it-had-formed.html

Väike videolõik tormist: http://www.youtube.com/watch?v=f3obE5hyiIM

Lõpetuseks huvitav kommentaar Delfist : Magnus 29.10.2013 07:32

Noh olge need, kes tormi ootasid nüüd rahul! Käes! Manati valmis! Kuidas siis muidu, kogu Euroopas möllab, aga Eesti ilma jääda EI SAA! Peame koos kogu Euroopaga sammu pidama!

Mina seda tormi ei oodanud.

29. oktoober

Kell 16

Torm on tuule poolest läbi (maksimumpuhangud 20 m/s piirimail), kuid atmosfäär püsib rahutu. Edelast lisandub rünksajupilvi, mis on seotud ittaliikuva ebapüsivusjoonega, vt ilmakaarti allpool - oksakestega joon Põhjamerel.

Satelliidipildilt on näha hulgaliselt rünksajupilvi. Äikest ei ole või on see ülinõrk. http://sat24.com/en/scan

Kõige rohkem sadas möödunud ööpäeva jooksul Loode-Eestis. Ilmateenistuse sademetekaart:

Eesti   29.10.2013 10:09

Eestis püsib täna (29.10.) edelatuule torm. Ennelõunal puhub edelatuul 15, puhanguti 23 m/s, saartel ja rannikul 15-20, puhanguti kuni 28 m/s.

Kell 12.30

Kõige tugevam tuulepuhang mõõdeti Vilsandil, kus see ulatus 33,2 m/s, tähelepanuväärne oli veel Roomassaares mõõdetud 32,6 m/s, Sõrves mõõdetud 31,3 m/s, Kihnul mõõdetud 31,1 m/s ja Pärnu sadamas mõõdetud 31,1 m/s. Mõnedes vaatlusjaamades ulatus ka tuule tunnikeskmine üle 21 m/s, tugevaim oli see Roomassaares kl 6-7 vahel mõõdetud 23,2 m/s.

Kell 10.03

Eesti Ilmateenistus:

Möödunud ööl liikus erakordselt äge keeris üle Rootsi ja Botnia lahe Soome. Eestis tugevnes saartel edelatuul puhanguti kuni 33, rannikul kuni 30, sisemaal kuni 26 m/s.

Teisipäeva (29.10.) päeva jooksul liigub tsüklon Soomest edasi Valgele merele. Eestis on ennelõuna veel tormine. Puhub edelatuul 10-15, puhanguti 25 m/s, saartel ja rannikul 16-21, puhanguti kuni 30 m/s. Õhtupoolikul tuul pikkamööda nõrgeneb - rannikul võib olla puhanguid kuni 23, sisemaal kuni 18 m/s. Sajab hoovihma. Sooja on 10..13°C.

Kell 8.30

Pärnus on merevee tase tõusnud 148 cm üle keskmise, vaata: http://on-line.msi.ttu.ee/?jaam=parnu

Ilmakaart 29.10. hommikuse seisuga. Allikas

***

Äikeseprognoos osutus valeks, sest seoses sooja frondiga tuli äike oluliselt varem. Kella 1 seisuga on äikest registreeritud Häädemeeste ja Kilingi-Nõmme lähedal, Hiiumaa ümbruses (vaatlejate raporteeringud), Rapla- ja Harjumaal:

Registreeritud välgud kl 1 seisuga. Allikas

Tugevaimad tuulepuhangud kl 0-1 vahel: Vilsandi 29,6 m/s; Sõrve 31,3 m/s ja Roomassaare 32,6 m/s. Sõrves ulatus 1 tunni keskmine tuul 20,8 m/s.

Maksimumpuhangud kl 0-1. http://laguja.meteo.net.ee/obs/

Elektikatkestused: https://www.elektrilevi.ee/et/katkestuste-kaart. Kella 1.20ks oli juba üle 10000 ja kl 2.30ks üle 20000 majapidamise elektrita.

28. oktoober

Kell 23

28. oktoobri õhtul kl 22.30 nähti Roomassaare sadamas loode poolt mõningaid sähvatusi. FLC detektor (pole usaldusväärne asukoha poolest) näitas samuti välke. Radar näitas vaid üksikuid vaevu kollakaid kohti. Kokkuvõttes ilmselt merel oli äike.

Tõepoolest, näha on kuuma ja niiske õhu sissetungi. Seega ilmselt sooja frondi äike, mis tekkis aktiivsete sünoptiliste protsesside survel. 

Lennumeteo prognooskaart kinnitab sooja fronti. Allikas

Tormitsüklon 28. oktoobri pärastlõunal. Allikas

Kell 20

Õhurõhk hakkas saartel katastroofiliselt langema (üle 6 hPa/3h kohta), vaata http://www.emhi.ee/?ide=21,540. Lisaks on tuul juba puhanguti üle 20 m/s, http://www.emhi.ee/?ide=21,540.

Erakordne õhurõhugradient on siit hästi näha. Allikas: http://laguja.meteo.net.ee/obs/

Hoiatus http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php: AD-WRNG(ADEO32)

ADEO32 EETN 281435 

EEKE AD WRNG 1 VALID 282100/290700

SFC WSPD 36KT MAX 65KT FCST INTSF=

ADEO32 EETN 281430 

EEKA AD WRNG 1 VALID 282100/290700

SFC WSPD 35KT MAX 60 FCST INTSF=, mis tähendab: Hoiatus. Maapinnal tuule kiirus 36 sõlme, max 65 sõlme, oodata on tugevnemist. EEKE = Kuressaare ICAO kood

Tormi liikumissuund. Joonistanud: Knut Nuudi

Tormitsüklon 28.10. pärastlõunal. Allikas

28. oktooberKESKKONNAAGENTUUR

ILMATEENISTUS

Ilmaprognooside osakond

Erakorraline teave

28.10.13  10.10

Esmaspäeva (28.10.2013.a.) õhtuks jõuab Taani väinade kohale erakordselt äge tsüklon. Teisipäeva (29.10.) öösel liigub tsüklon üle Lõuna-Rootsi Botnia lahele ja päeval kiiresti üle Soome.

Eesti rannikuvetes ja ka sisemaal paisub tuul väga tugevaks tormiks.

Täna (28.10.) õhtul lääne poolt alates tugevneb kiiresti lõuna- ja edelatuul. 

Lääne-Eesti saartel ja rannikul saavutab maruline edelatuul maksimumi 29.10. ajavahemikul kella 2-8 (kohalik aeg) vahel, kui keskmine tuul ulatub 18-22, puhanguti 32 m/s, üksikud maksimaalsed puhangud võivad tõusta 35 m/s.

Põhjarannikul on torm kõige tugevam ajavahemikul kella 5-12-ni, kui edelatuule puhangud ulatuvad 30 m/s.

Mandri sisealadel on tormi kõrghetk orienteeruvalt kella 4-12 vahel, edelatuul 12-18, puhanguti 25 m/s.
28.10. ÕHTUL TUGEVNEB LÕUNA JA EDELATUUL PUHANGUTI 18 KUNI 22  M/S, ÖÖSEL
EDELATUUL 20 KUNI 25, PUHANGUTI 33 M/S.  LAINE KÕRGUS 2 KUNI 5 M, MEREL
KUNI 7 M. 
Ilmaprognooside osakond

28. oktoober. Punaseid hoiatusi on palju. Puudu on laine- ja tinglikult kõrge temperatuuri hoiatus. Rohkem: http://www.meteoalarm.ee/

Viimane HIRLAMi väljund

Torm satelliidipildil. Allikas: http://sat24.com/en/scan

GFS mudeli prognoos. Allikas

Kell 9.34

Eesti Ilmateenistuse prognoos:

Tänaseks on Atlandi ookeanilt tulnud erakordselt äge tsüklon üle Briti saarte liikumas. Õhtuks jõuab tsüklon üle Põhjamere.

Teisipäeval kihutab keeris üle Rootsi Soome. Läänemere ümbruses tõuseb lõuna- ja edelatuul tugevaks tormiks. Tuule tugevnemine algab Saaremaal ja Hiiumaal juba täna õhtul. Maksimumi saavutab marutuul Lääne-Eesti saartel ajavahemikul 02..08, maksimaalsed puhangud tõusevad 32, pole välistatud ka 35 m/s tõusvad iilid. Mandri sisealadel on tormi kõrghetk orienteeruvalt kella 05..10 vahel, puhanguid 22, pole välistatud 25 m/s tõusvad iilid.

***

Sissejuhatus. Eestisse 29. oktoobri öösel jõudev torm sai Berliini Vabaülikoolis nimeks Christian. Suurbritannias nimetatakse seda tormi Püha Juudapäeva tormiks (St. Jude's Day Storm).

28. oktoober on  nimelt apostlite Siimoni ja Juudas Tadeuse surmapäev ning meie rahvakalendris on see päev nimetatud Siimoni järgi simunapäevaks.

Mõlemad apostlid (1. sajand) jutlustasid Pärsias, hukati koos ja neid mälestatakse alati koos. 6.-7. sajandil toodi nende säilmed Rooma. Anglikaanid kujutavad Juudast laeva ja Siimonit kalaga. Juudast peetakse lootusetute juhtumite patrooniks, atribuut on rist või saag, ta on ka puuraiujate patroon (BERTA).

NB! Püha Juudas ja  evangeeliumites reeturiks peetav Juudas Iskariot on erinevad isikud.

Ilmateenistuse uudis tugevast tormist
Loodusvaatleja
Merega seotud protsesse modelleeritakse HIROMBiga. Keda mereveetõus tormiga seoses huvitab, saab seda vaadata siit: http://www.emhi.ee/?ide=19%2C1304%2C1306, hetkeseis.
Pidevkajastus
UK kajastus Lisaks linke: https://twitter.com/search?src=typd&q=%23storm
2005. a jaanuaritormist: http://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/Merilain_Gudruni_ja_Gero_lugu.pdf, teisi tormiseid ettekandeid: http://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/.
Tormiseid pilte Suurbritanniast.

Isegi BBC hoiatab tormi eest: http://www.bbc.co.uk/news/uk-24690552.
Raporteeritakse erakordsest vaikusest, kuumast õhust ja lämbusest tormi eel: (kl 0.30) "Halliste vallas tuulevaikus, lämbe, sajab. Täiesti vaikne - läksin lageda peale, sigareti suits ei liikunud kuhugi poole, vaid tõusis tasakesi üles." Lisaks veel: "Siin Ahulas näitab temperatuur 12,2 kraadi kell 00.39. Vaikne mis vaikne, okski ei liigu puul."
Tõepoolest, sooja oli veel kl 1 öösel pea kõikjal üle 10 ja mõnel pool üle 13. Samuti oli vaatamata kiirele õhurõhulangusele (üle 3 hPa/3h kohta) väga vaikne, kohati isegi alla 1 m/s. Kuumus ja vaikus enne tormi!

Tormi prognoositav trajektoor, mis on väga lähedane 2005. a jaanuaritormi omale. Allikas: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=402

27. oktoobri õhtu saabus lämbe...

...ja vaikne. Allikas: http://laguja.meteo.net.ee/obs/

27. oktoober

Endine EMHI on nädalaprognoosis kirjutanud: "27. oktoobriks Atlandi ookeni 50. laiuskraadi kohale kujunenud väga aktiivne väike osatsüklon. Esmaspäeval liigub tsüklon üle Briti saarte. Briti Ilmateenistus hoiatab, et tuul tõuseb puhanguti 35 m/s ja pole välistatud, et tugevamakski. Põhjamere ääres tõuseb tuul samuti üle 30 m/s. 

Teisipäeval kihutab keeris üle Rootsi Soome. Läänemere ümbruses tõuseb lõuna- ja edelatuul tugevaks tormiks. Tuulepuhanguid Eesti sisealadel on üle 20 m/s praegustel andmetel 75-90%-lise tõenäosusega, rannikualadel puhanguid üle 25 m/s on üle 90%-lise tõenäosusega. Veelgi enam, tänase (27.10.) prognoospildi alusel on reaalne, et puhangud tõusevad üle 30 m/s. 

Vastavalt edasistele arengutele teeme täpsustusi oma hoiatustes ja prognoosides. 

Esmaspäeval (28.10.) liigub järjekordne madalrõhulohk ühes vihmahoogudega üle Eesti. Lõuna- ja edelatuul on tugev. Sooja on ööpäeva vältel 9...12°C. 

Teisipäeval (29.10.) sajab vihma. Ilm on tormine. Öösel tugevneb lõuna- ja kagutuul 9-14, puhanguti 20 m/s. Hommikul jätkub tuule tugevnemine. Päeval pöördub tuul edelasse ja paisub tormiks (tõenäosusega 25-50%), puhanguid on sisemaal üle 20 m/s (kuni 90%), rannikul vähemalt 25 m/s (90%), võimalikud puhangud 30 m/s ja pole välistatud ka 32 m/s. Hilisõhtul annab torm pisut järele. Sooja on 8...11, päeval Lõuna-Eestis kuni 13°C.

Kolmapäeval (30.10.) eemaldub madalrõhkkond Koola poolsaarele ja selle jõud tasapisi raugeb. Edela- ja läänetuul on öösel veel väga tugev, päeval annab pisut järele. Kiires läänevoolus liigub üle Eesti vihmahooge. Õhumass vahetub ja õhk on pisut jahedam. Sooja on ööpäeva vältel 6..11°C."

27. oktoobril on selgelt jälgitav suure tsükloni Burkhard edelaosas tekkinud väike tsüklon Christian, mis ilmselt järgneva ööpäeva jooksul muutub küll osatsükloniks, ent 29. oktoobriks iseseisvub ja liigub üle Rootsi lõunaosa Soome edelarannikule. Seega Eesti jääb suurima õhurõhugradiendiga piirkonda, kus tuuled ka kõige tugevamad.

27. oktoobri öösel oli hästijälgitav baariline moodustis avaookeanil juba näha. Allikas

Hommikuks langes keskmes õhurõhk alla 1000 hPa ja muutus seejärel osatsükloniks. Allikas

Arenev torm on hästi näha ka satelliidipildil (Suurbritanniast läänes). Allikas: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3

27. oktoobril oli õhk tormieelselt lämbe - väga soe, isegi kuum ja uskumatult niiske. 

Temperatuur 27.10. kl 16. Allikas: http://laguja.meteo.net.ee/obs/

HIRLAMi tuuleprognoos. NB! See on tuule keskmine kiirus 10 m kõrguse. Violetjas toon märgib 20-24 m/s, mis on juba tugev torm. Allikas: http://www.emhi.ee/?ide=19,394,416,1203

GFS mudel prognoos 29. oktoobriks. NB! Siin on puhangud 10 m kõrgusel sõlmedes. 1 sõlm on umbes 0,51 m/s. Allikas

Laiem vaade. Allikas

GFS mudel näitab tsükloni tagalas ka märkimisväärset äikesevõimalust. Allikas: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

Torm 29.-30. oktoobril - eelinfo

Merega seotud protsesse modelleeritakse HIROMBiga. Keda mereveetõus tormiga seoses huvitab, saab seda vaadata siit: http://www.emhi.ee/?ide=19%2C1304%2C1306, hetkeseis: http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php.

Eelteade tormi kohta pandi isegi siia: http://laguja.meteo.net.ee/.
Avaldati uudis saabuva tormi kohta: http://uk.weather.com/story/news/severe-weather-outlook-st-jude-day-storm-28th-october-2013-20131023
Tasub vaadata ka seda. Jugavoolu kohta

27. oktoober
Eesti Ilmateenistuse prognoos lähipäeviks:
Tänaseks on Atlandi ookeni 50. laiuskraadi kohale kujunenud väga aktiivne väike osatsüklon. Esmaspäeval liigub tsüklon üle Briti saarte Põhjamerele, mille rannikul tõuseb edelatuule torm 30 m/s. Teisipäeval kihutab keeris üle Rootsi Soome. Läänemere ümbruses tõuseb lõuna- ja edelatuul samuti tormiks. Puhanguid üle 20 m/s on 75%-lise tõenäosusega, rannikualadel puhanguid üle 25 m/s on 75%-lise tõenäosusega. Atmosfääriprotsessides võib muutusi toimuda nii ägenemise kui rahunemise suunas, seepärast anname pühapäeval uut lisateavet.
Esmaspäeval (28.10.) liigub järjekordne madalrõhulohk ühes vihmahoogudega üle Eesti. Lõuna- ja edelatuul on tugev. Sooja on ööpäeva vältel 9...12°C.
Teisipäeval (29.10.) sajab vihma. Ilm on tormine. Öösel tugevneb lõuna- ja kagutuul 9-14, puhanguti 20 m/s. Hommikul jätkub tuule tugevnemine. Päeval pöördub tuul edelasse ja paisub tormiks (tõenäosusega 25-50%), puhanguid on sisemaal üle 20 m/s (75%), rannikul vähemalt 25 m/s (90%), võimalikud puhangud 30 m/s. Hilisõhtul annab torm pisut järele. Sooja on 8...11, päeval Lõuna-Eestis kuni 13°C.

Intensiivse tsükloni ja aktiivsete sünoptiliste protsesside tõttu on tõenäoline ka äike:

GFS mudel näitab 29. oktoobril tsükloni tagalas arvestatavat äikesevõimalus. LI võib koguni -2 olla.

GFS mudel näitab, et kõige tugevam torm jääb Eesti peale. Allikas

27. okt kl 6 UTC seisuga oli keskmes õhurõhk 1000 hPa (punases ovaalis). Allikas: http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg

26. oktoober
Intensiivsete tsüklonitega (keskmes õhurõhk alla 980 hPa) on külmal aastaajal seotud sageli ka äike. Maksimaalses arengufaasis tsükloni keskme lähedal pole inversiooni, madala õhurõhu ja konvergentsi tõttu õhk kerkib, mistõttu on head tingimused rünksajupilvede ja äikese tekkeks. Seda näitab ka GFS mudel:

CAPE ulatub prognoosi järgi koguni 400 J/kg lähedale ja LI kuni -1. 

Tormi toov tsüklon 26. okt kl 12:00 UTC seisuga, keskmes õhurõhk 1008 hPa. Allikas: http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg

Tarmolt kerge nali: Q: Why did a meteorologist get inspected by airport security?

A: He was heard discussing the upcoming European storm cyclone. 

Vihje: -24 hPa/24 h, mis viitab bombogeneesile 27.-28. okt. SB lähedal. Pommiks loetakse teatavasti tsükloni keskmes õhurõhu langemist 24 tunni jooksul enam kui 24 hPa. Lisainfo: http://www.theweatherprediction.com/habyhints/188/.

Uuendus: Teisipäeval (29.10.) sajab vihma. Ilm on tormine. Öösel tugevneb lõuna- ja kagutuul 9-14, puhanguti 20 m/s. Hommikul jätkub tuule tugevnemine. Päeval pöördub tuul edelasse ja paisub tormiks (tõenäosusega 25-50%), puhanguid on sisemaal üle 20 m/s (75%), rannikul vähemalt 25 m/s (90%), võimalikud puhangud 30 m/s. Hilisõhtul annab torm pisut järele. Sooja on 8..11, päeval Lõuna-Eestis kuni 13°C. Vaata lisaks: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,250
Selgitus tormi põhjuste kohta. Väga üldiselt on tormi otseseks põhjuseks mingis piirkonnas väga suur õhurõhugradient, mistõttu tugeva gradientjõu tõttu hakkab õhk väga kiiresti liikuma. Teine õhu liikumist põhjustav jõud on raskusjõud. Kui õhk on hakanud liikuma, mõjuvad sellele veel mitmed jõud, vaata.
Suurima õhurõhugradiendiga piirkond jääb põhjapoolkeral läänetsüklonites tavaliselt nende lõunaossa, mistõttu seal ka enamasti suurim võimalus tormiks, kui jutt on tuule tugevusest - vaata allolevat ilmakaarti!
Miks tormid tekivad? Parasvöötmes on selle põhjuseks piisavalt suur barokliinne labiilsus, mistõttu atmosfääris on palju potentsiaalselt energiat, mis soodsatel tingimustel võib muunduda kineetiliseks (õhu liikumise) energiaks. See toimub tsüklogeneesi käigus ja tavaliselt polaarfrondi piirkonnas, kus on suurim õhumasside vastasseis.

GFS mudeli uuendus, allikas.

29.-30. oktoobril tuleb suure tõenäosusega torm. Endise EMHI hinnang 25. oktoobri seisuga:pühapäevaks kujuneb Atlandi ookeni 50-nda laiuskraadi kohal väga äge väike osatsüklon. Esmaspäeval liigub tsüklon üle Briti saarte Põhjamerele, mille rannikul tõuseb edelatuule torm 30 m/s. Teisipäeval kihutab keeris üle Rootsi Soome. Läänemere ümbruses tõuseb lõuna- ja edelatuul samuti tormiks. Puhanguid üle 20 m/s on 75%-lise tõenäosusega, rannikualadel puhanguid üle 25 m/s on kuni 50%-lise tõenäosusega. Atmosfääriprotsessides võib muutusi toimuda nii ägenemise kui rahunemise suunas, seepärast anname nädalavahetusel lisateavet, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=19%2C250.

25. oktoobril väljastas Ühendkuningriigi ilmateenistus MetOffice hoiatuse: http://www.metoffice.gov.uk/news/releases/archive/2013/storm-risk-extended, sest pühapäeva õhtul edelas süvenev madalrõhkkond toob riigi lõunaosa kohale 27-36 m/s puhuvad tuuled ja tugeva vihmasaju. See erakordselt tugev maru võib langetada puid, lõhkuda ehitisi ning tuua kaasa transpordihäireid ja elektrikatkestusi. Viimati olid seal nii tugevad tormid märtsis 2008, jaanuaris 2007 ja oktoobris 2000.

Tormi tõttu tehakse ka uudisvoog: http://ilm.ee/?511776

GFS mudel prognoosib 29. oktoobri hommikuks Liivi lahte tuult kuni 59 sõlme (30,35 m/s) Tsükloni keskmes on prognoositav õhurõhk väga madal, 967 hPa. Viimase tormiga oli õhurõhk minimaalselt 990 hPa.

Laiem vaade GFS mudel väljundile. 967 hPa tsüklon on selle järgi 29.10. Soome läänerannikul. Kõige suurem õhurõhugradient jääb Baltimaade kohale, mistõttu ilmselt tuleb ka tuule poolest torm. Vaata lisaks SIIT.

26. oktoobri öösel tekkis mandri lääne- ja loodeosas vaatama tuntavale tuulele tihe udu, sest kohale hakkas jõudma soe ja niiske õhumass.

„Pilvepiir 2013” üldvõitjad

Horisondi toetusel kuulutas blogi „Ilm ja inimesed” 2013. a juuli alguses välja fotovõistluse „Pilvepiir 2013”. Pilvepilte, mis tehtud 2013. aastal, oli võimalus esitada 1. septembrini. Kokku osales 160 pilti, millega on võimalik tutvuda siin: http://www.flickr.com/groups/2219255@N24/ (NB! Sisselogimata paljusid pilte ei näe). Konkursi tingimused: http://www.horisont.ee/node/2036.

7. septembriks selgusid publiku lemmikud, nüüdseks on selgunud üldvõitjad. Näitame neid siingi.

„Pilvepiir 2013” üldvõitjad valis 30. septembril lõpus žürii, mille koosseisu kuulub käesoleva loo, nagu kogu Horisondi Pilvepiiri-rubriigi autorile lisaks noor vabakutseline fotograaf Sander Elb ning ilm.ee toimetaja Ellu Vibur. 

Esimese koha valimisel olid žüriiliikmed igati üksmeelel, milleks osutus Indrek Vendelini suurepärane foto pilvemaastikust. Teise ja kolmanda kohaga oli rohkem erimeelsusi, kuid valiti lõpuks vastavalt Kalmer Saare müstiline helkivate ööpilvede foto ja Knut Nuudi foto väga erilisest pilvest. 

Alustame üldvõitjatest, seejärel on esitatud publikulemmikud.

Indrek Vendelin. Ilmselt varsti müristab. 12. augustil 2013 Suurupis.
Ellu Vibur: „Võiks ju arvata, et pärast üheksat aastat Pilvejahti ilm.ee portaalis ja kümneid tuhandeid nähtud pilvepilte enam ükski foto üllatuma ei pane, aga see pani küll ahhetama – igati täiuslik ja ülimalt dramaatiline tabamus.”
Sander Elb: „Pilt on hästi tasakaalus. Pildistatav pilv on omakorda väga võimas ning meeldiv vaatepilt. Alla on jäetud ka natuke maapinda, mis teeb sellest fotost väga hea maastikufoto. Supertabamus!”
Jüri Kamenik: „Konvektiivne pilvemaastik – alasiga rünksajupilved (Cumulonimbus incus) koos mitmesuguste rünkpilvedega (Cumulus spp.).
Tol päeval valitses Eestis labiilne polaarne mereline õhumass, mis jäi Fennoskandias paikneva mitmekeskmelise tsükloni lõunaserva. Siin-seal oli äikest ja seda üsna tõenäoliselt ka fotol olevas pilves.”

Kalmer Saar. Pildistatud 4. juulil kell 1:02 Orissaare, Saaremaa

Ellu Vibur: „See pilt on tehtud tänavuse suve kõige võimsamatest helkivatest ööpilvedest, hea et see nii ilusasti dokumenteeritud sai.”

Sander Elb: „Väga hea foto. Polaarmesosfäärpilvi on raske pildile saada, kuid sellel pildil tulevad need väga hästi välja. Samuti annab ka peegeldus veelt pildile efekti juurde.”

Jüri Kamenik: „2013. a oli taas üks korralik helkivate ööpilvede suvi, alates erakordselt vara – juba mais. Siin on õnnestunud üks imeline hetk nendest elektrisinistest ja üliõhukestest pilvedest jäädvustada.”

Knut Nuudi. 13. mai hommik Siimustis (Jõgevamaa).

Ellu Vibur: „Kes küll sellise kandilise pilve  nii täpselt välja voolis? Hämmastav looduse ime.”

Sander Elb: „Pildil on väga hästi tabatud erinevad varjundid. Joonpagi eraldub väga hästi muust pilvemassist ning annab aimu selle jõust. Samuti on jäetud fotole ka maastikku, mis lisab fotole huvi.”

Jüri Kamenik: „2013. a mai oli soojuse ja äikeselisuse poolest erakordne (loe http://www.horisont.ee/node/2043). 13. mai hommikul liikus üle sisemaa lõunast põhja rünksajupilvede kogum, millel oli 8.8.2010. a hiidpagi tunnuseid, kuid nõrgemal kujul, sest soojust oli vähem, mistõttu see ristiti minihiidpagiks. Tegelikult oli see joonpagi – frondina edasiliikuv rünksajupilvede kogum. Fotole on jäänud selle esiosas olev suurepärane riiulpilv.”

Üldvõitjateks kandideerisid veel:

Liivi Lang. Videviku vastasvalgus ja rünksajupilv Raigastvere järve kohal, vaadatuna Raigastvere vaatetornist 2011. sügisel.

Ellu Vibur: „Nagu hall pilvedest rullkardin oleks külluslikult värvilise, loojanguvärvides looduspildi ees, imeline!”

Jüri Kamenik: „Meeldivalt erk punaroosa maailm justkui kahe horisondi vahel. Lisaks on näha väga nõrka riiulpilve (Cumulonimbus arcus).”

Mona Tärk. It is thick. 9. augustil kell 21.30 Lõuna-Soome kohal

Publikulemmikud

Ardo Noormets. Sajujoontega kõrgrünkpilved (Altocumulus virga). 15. juulil 2013 Pärnumaal.

Ellu Vibur: „On näha, et inimene ei käi nina maas ja oskab märgata looduses toimuvat. Pilti oleks võinud ehk pisut lõigata, et kordumatu pilvemuster paremini esile tuleks ega jätaks nii kaootilist muljet.”

Sander Elb: „Tegemist on väga hea abstraktse fotoga.” 

Jüri Kamenik: „Tegu on tõepoolest sajujoontega kõrgrünkpilvedega. Sajujooned näitavad, et kõrgrünkpilved koosnesid tugevasti allajahtunud veetilkadest (–20°…–30 °C), mis jäätusid ja langesid sademetena pilvedest välja, ent aluspinnani ei jõudnud (virga).”

Riina Kotter. Rannas paistis veel päike . 19. juulil 2013 Lüübnitsas Põlvamaal.

Ellu Vibur: „Ähvardava moega taevas koduselt mõjuva maastiku taustal püüab alati pilku.”

Sander Elb: „Väga hästi säristatud pilvepilt, on näha nii pilve ennast kui ka maastikku.”

Jüri Kamenik: „Fotol on rünksajupilved ja kihtrünkpilved. Tol päeval jäi Eesti Lääne-Venemaal asunud tsükloni tagalasse, kus valitses jaheda õhumassi juurdevool. Äikest oli hommikul Lõuna-Eestis.”

Kairo Kiitsak. Topeltkrae. 18. juulil 2013 Simunas.

Ellu Vibur: „Meeldivalt talletatud rünkpilvepilt tuhande halli varjundiga.”

Sander Elb: „Väga meeldivate varjunditega pilvefoto.”

Jüri Kamenik: „Võimas rünkpilv (Cumulus congestus) saatjaskonnaga. Tol päeval jäi Eesti tsükloni sooja sektorisse, kus mõnel pool, sh Simunas, oli äikest.”

Kadri Veskioja. Bright and Shiny. 14. juulil 2013 Põlvas.

Ellu Vibur: „Toredad kiired.”

Sander Elb: „Pildil on väga hästi välja tulnud kiired. Väga hea!”

Jüri Kamenik: „Võimsad rünkpilved (Cumulus congestus) videvikukiirte ja pilveservade ereda säraga (silver lining –difraktsiooninähtus).”

Liivi Lang. Rünksajupilved vikerkaarega. 19. juuli 2013 Vana-Kuustes.

Ellu Vibur: „Haruldane ja imeline vaatepilt! Pildi allosas segavad ilu nautimast puude ladvad.”

Sander Elb: „Pildi kompositsiooni on tabatud naelapea pihta. Ruumi on jäetud nii vikerkaarele kui ka pilvedele.”

Jüri Kamenik: „Lamedate rünksajupilvede (Cumulonimbus humilis) alla on tekkinud ere vikerkaar, sest päike, asudes juba selgelt madalamal kui 42° horisondist, paistab vihmakardinale. Veel kõneleb vikerkaar oma erksuses sellest, et vihmapiisad on mitme mm diameetriga.”