"Osoon" pilvedest

2. septembri "Osoonis" on juttu pilvedest alates 12.24-st: http://etv.err.ee/v/e914c9b4-3578-47c2-aae0-e23365bc931f. 

Mõned parandusi sisaldav märkused. Need märkused on olulised, sest saadet vaatavad ju ka need, kes ei pruugi pilvedest midagi teada ja see pole hea, kui satub eksitavat materjali sisse. Mida silma ja kõrva riivavat tähele võis panna?

1) Jürissaare jutu vahele pandud piltide juurde kirjutatud pilvede määrangutes oli järgmised vead või ebatäpsused:  madalate rünkpilvede hulka eksisisid keskmised rünkpilved (Cumulus mediocris - teine pilt), keskmiste hulka kõrgrünkpilved (või kihtrünkpilved - lennuki pardalt tehtud pilt), võimsate rünkpilvede hulka sattus hulgaliselt rünksajupilvi; tipplooridega pilved vääriksid eraldi äramärkimist.

2) Jürissaar ütles, et kui rünksajupilvedele tekivad juuksed, hakkab sadama. Tegelikult võivad sademeid anda vahel juba võimsad rünkpilved ja igal juhul ümaratipulised rünksajupilved, mitte alles siis, kui kiudpilvedega!

3) Järgnevuse jutust: 48 tundi on pigem maksimum, tavaliselt on ilma halvenemiseks ainult ööpäev või vähemgi aega, see oleneb ilmasüsteemi liikumiskiirusest; eestikeelse nimetusena tuleks ikka öelda konksjad kiudpilved (piltidel), mitte lihtsalt kiudpilved, vahel, kui need on pikad ja suusakujulised, siis Noa laevad; kiudkiht- ja kõrgkihtpilvede valik pole hea, v. a. multihaloga pilt; kihtsajupilvi piltidel polnud, vaid olid hajuvad rünksajupilved (vihje: vikerkaart ei ole kunagi kihtsajupilvedega koos).

4) Läätspilved ja rullpilved ei ole mingid haruldused - ilmselt oleneb, millega võrrelda, igapäevased pole need kindlasti.

5) Öökülmad ei ole pilvedega - tegelikult on kaht liiki öökülmi: radiatsioonilised ja advektiivsed ning nende kombinatsioon. Advektiivne öökülm tuleb koos külma õhumassiga, kusjuures ilm võib-olla pilves. Saates esitatud väide kehtib radiatsioonilise (kiirguslik jahtumine vaikse selge ööga) öökülma korral. 

Temperatuuri osa - kastepunkt on usaldusväärsem indikaator, sest kui see on nullilähedane või negatiivne, siis on öökülm tõenäoline, kui aga nt +5 kraadi või kõrgem, väga ebatõenäoline. Asi on selles, et temperatuuri langemisel kastepunktini hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Siis vabaneb varjatud soojus, mis pidurdab märkimisväärselt edasist jahtumist. 

6) Milvi Jürissaar ei vastanud sisuliselt viimasele küsimusele (kui pilved kaoksid, mis juhtuks). Vastan selle nii. Pilved ei paku üksnes silmailu või avastamisrõõmu, vaid neil on looduses ka mitmeid olulisi rolle:

a) pilved reguleerivad Maa energiabilanssi, sest peegeldavad ja hajutavad päikesekiirgust, kuid takistavad soojuskiirguse lahkumist;

b) pilved osalevad hüdroloogilises tsüklis, sest on olulised sademete moodustumises ja seega näiteks vee jõudmises sisemaale;

c) pilved näitavad, mis atmosfääris toimub (liikumised ja protsessid, olles kaudseks aeroloogiaks);

d) pilved mõjutavad õhuringlust näiteks sademete ja soojuse vabanemise kaudu;

e) pilved osalevad soojuse ümberjaotamises nii atmosfääris vertikaalselt kui pooluste ja ekvaatori vahel (kondenseerumissoojus).