Äikesejaht 8.-9. augustil

Äikesejaht osutus ebatavaliselt viljakaks ja vaatemänguliseks. Seetõttu on plaan kirjutada ajakirja lugu sellest jahist. Järgnevad mõned visandused. KKK vaata palun postituse lõpust.

Kuna 8. augusti õhtuks oli oodata lõunatsükloni saabumist ja kohale oli jõudnud troopiline õhumass, siis oli ulatusliku äikese tekkimine väga tõenäoline ja plaan minna loodusajakirjadega äikesejahile. ESTOFEX andis Lääne-Eestile isegi 2. astme ohuala.

8. augusti hommik oli rahulik ja päikeseline, nagu päevgi.

Juba hommikul tekkis äike Läänemere lõunaosa kohal, mis liikus kirdesse, mistõttu otsustasime minna Tõstamaale. Kuna see torm oli väga kaugel, siis igal juhul tuli arvestada võimalusega, et see hajub. Minna tasus ikka, sest kui peaks hajuma, tekib arvatavasti kuskil Eesti piires, suurima tõenäosusega Eesti lääneosas. Pärastlõunaks ehk väljasõidu alguseks (kl 14) oli selge, et äike liigub õhtu ja öö jooksul üle ESTOFEXi näidatud ala (vt kommentaarides http://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=4928940846220857512 8. august 2013 13:44).

Päeval tekkisid ainult vähese arenguga madalad rünkpilved. Need kadusid õhtupooliku jooksul. See näitas, et äike peab tekkima kõrgematest pilvedest, ilmselt kõrgrünkpilvedest. Näha olid ainult mõned vähese arenguga topjad kõrgrünkpilved. Sõites Tõstamaa poole oli Tartumaa suunas näha üksikuid väga kõrgeid torne, millest üks jäi mõneks ajaks püsima ja võttis alasi kuju. See oli äike Tartu lähedal, liikudes Peipsile.

Tartu lähedal olev äike kl 17.15 nähtuna Pärnumaalt.

Umbes kl 18 jõudsime Tõstamaa lähedale Liu randa. Sealt oli vaade otse Liivi lahele ja avatud teistessegi suundadesse. Kagusuunas oli näha kõrgrünkpilvede torne, kuid need hajusid peatselt.

Tõstamaa lähedal Liu rannas kl 18.18. Vaade lõunasse

Rannas võis näha huvitavat miraaži (kl 18.29, edelasuund)

Sinna jäime paariks tunniks ooterežiimile, et jälgida, mis saab Kuramaale jõudvast äikesest ja kus Eesti pinnal hakkavad äikesed tekkima. Peatselt oli selge, et edelast lähenev äike kaob. Küllaga ilmusid läänetaevasse kõrgrünkpilvede read. See oli märgiks, et seal suureneb labiilsus ja ilmselt hakkab midagi tekkima. Senini on jahtidel osutunud just muutuste järgimine pilvedes kõige viljakamaks strateegiaks. Radaritel ja satelliidipiltidel on eelkõige abistav roll, eriti kui vaateväli on nt madalate pilvede tõttu piiratud. Sel põhjusel hakkasime Lihula poole sõitma.

Läänetaevasse ilmunud kõrgrünkpilved näitasid labiilsuse suurenemist (kl 20.34).

Teekonna jooksul muutusid algul üsna lamedad kõrgrünkpilved esialgu topjateks (floccus) ja siis juba tornjateks (castellanus). See näitas, et algas märkimisväärne konvektsioon. Õnnestus jälgida teel Lihulasse, kuidas üks kõrgrünkpilv muutus rünksajupilveks. Lihula linnamäel vaatlesime eemalduvat äikest. Selle saime lõpuks Risti lähedal kätte, kuid äike hääbus.

Äikese teke kõrgrünkpilvedest. Esimene pilt on tehtud kl 20.06 teel Lihulasse, viimane kl 20.46 Lihula linnamäel, kust võis näha välke.

Seejärel läksime Riisiperre ühte kõrtsi, et veidi einetada ja uurida edasisi võimalusi. Teel sinna oli taevas täidetud kõrgrünkpilvede rahnudega:

Seal sai selgeks, et saartelt jõuab hämmastav äike umbes tunniga mandrile. Pärast pooletunnist peatust asusime Haapsalu poole teele. Esimesed välgusid ilmusid kohe pärast Riisiperest lahkumist ehk umbes kl 22.30. Umbes 18 km enne linna ehk umbes kl 23 otsustasime lagedas kohas jääda jälgima, sest kuna oodata oli rahet, paduvihma, tugevaid pagisid jms, siis ei tundunud linna ega üldse sinna lähedale minek hea valik, vaid parim oli lagedal olla, kus puude murdumine jms ei ohusta.

Välkusid tekkis nii sageli, et oli võimalik lugeda ajalehte - proovisin kohapeal järele! Varsti hakkas vihma sadama, kuid see polnud eriti tugev. Samuti kaasnes riiulpilve üleminekuga pagi. Välkude alusel olid eristatavad kaks joonpagi (sellest küsimustes-vastustes). Lisaks pildistamisele ka filmisime. 

Joonpagi 8. augusti õhtul detektori järgi, allikas: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/

Joonpagi satelliidipildil

Mõned pildid lähenevast joonpagist.

Lõpuks, kui pilve esiosa oli üle läinud ja suurenes pilv-aluspind tüüpi välkude sagedus, hakkasime tagasi Tallinna poole sõitma. Sõit kokku, st Tallinnani, kestis vähemalt paar tundi, kuid esialgu meeletus paduvihmas, ajuti oli vihmatuisku, rahet, puuokste lendamist jms ebameeldivat, aga samas autotulede osa ajas välguvalgus edukalt ära. Viimaks, Riisipere kandis, saime kõige hullemast tormist välja, kuid vihma sadas ikka. 

Tallinnasse jõudes oli taas torm tugevam, aga välke niipalju ei tundunud olevat. Järgnevad paar tundi kuni peaaegu päikese tõusuni võis jälgida üldiselt väga intensiivset sähvimist. Suurem osa välkusid olid pilvesisesed, aga hiljem, kui torm taandus itta, suurenes ka pilv-aluspind tüüpi välkude hulk. Vihm jäi siis järgi, mistõttu oli ideaalne aeg nii filmimiseks kui pildistamiseks, mida ka tegin. Mõned fotod (raskusi oli saada sellist pilte, kus poleks üldse välguvalgust, kõik pildid on töötlemata):

Üks väheseid välguvalguseta piltidest, mis õnnestus saada.

Praktiliselt kõik pildid tulid umbes sellised, kui suvalisel hetkel päästikut vajutada.

Enne kella 4 hakkas valgemaks minema ja taanduv äike tuhmus. Aga saartel oli formeerunud uus sama intensiivne joonpagi, mis liikus kiiresti mandrile:

Pärast kl 4 oli Laagris juba kaugeid sähvatusi edelas näha, samuti oli kuulda müristamisi. Kui äike lähemale jõudis, siis hakkasid selle ees olevad kõrgrünkpilved kõrgusesse kasvama ja muutusid rünksajupilvedeks. Samal ajal oli ikka veel näha-kuulda itta taanduva äikesega seotud välkusid.

Enne kella viit hommikul oli mõnest sellisest kõrgrünkpilvest äike tekkinud, üks neist idataevasse. Ülejäänud tulid edelast ja läänest. Välkusid palju ei olnud. Hiljem, kui hakkas vihma sadama, siis suurenes välkude hulk eriti lõunas ja edelas. Taas oli raske saada sellist fotot, millel poleks välguvalgust. Vihm oli võrreldes öise äikesega nõrgem ja palju ühtlasem.

Poole 7ks taandus äike kirdesse ja ilm paranes. Saigi teine tugev äike läbi. Mõned pildid:

Paremas servas on näha kõrgrünkpilvedest tekkinud võimas rünkpilv.

Edelast lähenev uus tugev äike oli juba kuuldav.

Kõrgrünkpilvedest arenev rünksajupilv.

Välkuderohkem koht hakkas lähedale jõudma.

Järgnes ligi pooletunnine periood, kui oli raske saada välguvalguseta pilti.

Kl 6 paiku kandus peamine aktiivsus kagutaevasse ja välkude hulk vähenes.

Sel hetkel tekkisid nn ämblikvälgud (anvil crawlers), mis saavad alguse pilvetipust. Kahjuks jäädvustada ei õnnestunud.

Poole seitsmeks taandus äike kirdesse.

KKK

Viimase ööpäeva jooksul kipuvad mõned küsimused korduma. Olgu siis mõned sagedasemad küsimused koos vastustega esitatud.

1. Kas tugev äike oli ikka kindel? Päeval ei tekkinud ju praktiliselt midagi?  Väga vähe tõenäoline oleks olnud see, kui äikest poleks tekkinud või piirdunud vaid mõne üksiku koldega. Tegu oli siiski niiske troopilise õhumassiga, kusjuures Läänemerel formeerus Eesti poole liikuv lõunatsüklon. Seetõttu oli isegi tugeva äikese tõenäosus vähemalt Lääne-Eestis üle 90%.

9. augusti ööseks kohale jõudnud lõunatsüklon tagas erakordse äikese.

2. Millal selgus, et äike jääb öisele ajale? Kl 13ks oli juba päris selge, et päeval äikest ei teki (ainult Tartumaa oli üks isoleeritud kolle), mida näitasid madalad vähearenenud rünkpilved - piirkiht oli stabiilne. Järelikult sai äike tekkida ainult kõrgrünkpilvedest ja otseselt seoses lõunatsükloniga. Seda oli oodata Eesti lähedusse alles öö hakuks. 

3. Kui ebatavaline on selline torm? Igal aastal ei ole kindlasti nii ulatuslikku ja tugevat äikest. Öisest ajast oli viimati selline kindlasti 24.8. öösel 2007, mis oli vägagi sarnane, ainult et äike oli ühes osas, ja ehk ka 29.7.2012 äike, aga see tekkis juba päeval ja liikus õhtu jooksul üle saarte. Arvestades õhumassi omadusi ja sünoptilist olukorda, siis pääses Eesti väga kergelt. Tõenäoline oli selline äike, nagu uudistes on Kesk-Euroopa kohta räägitud. Seetõttu anti ka 2. astme ohuala.

4. Kus saaks äikesevideot vaadata? Üks video on siin: http://www.youtube.com/watch?v=7uxKYioVi7o&feature=youtu.be, aga see pole kuigi kvaliteetne. Näha on vaid eredamad sähvatused, mis jäid vaatesuunda. Lisaks veel üks video: http://www.youtube.com/watch?v=DEUXebpIFvM&feature=youtu.be

5. Mis liiki äikesega oli tegu? See oli joonpagi, kusjuures esimesel korral oli koguni 3 joonpagi, mis on radaripildil hästi eristatavad: 

Joonpagi on liitrünksajupilve (koosneb paljudest elementidest) vorm, mille tunnuseks on tavaliselt ulatuslik rünksajupilvede kogum, mis moodustab sirgjoonelise või kergelt kaarja süsteemi. Satelliidipildil võib sel olla ka ümar kuju, kuid radaripeegeldus näitab ulatuslikku intensiivset frondilaadset sajuala, mis on sirgäikesetormidele iseloomulik. 

6. Kui palju tekkis välke tipphetkel? 08/09.08.2013 – 1200 välku kell 00:30-00:45 (allikas: Ilmateenistus ja NORDLIS). Hiljem hakkas ringlema arv 600/15 minuti kohta, kuid igal juhul kell 23:45-01:45 ning 02:15-04:15 oli pidevalt välke Eestis ja selle lähiümbruses. Võib-olla võeti väiksemal alal, nt Harjumaal, kus võis 15 min olla 600 välku tipphetkel?

7. Miks välke oli eriti palju? Välkude sagedus korreleerub tugevasti korraga pilvetipu kõrgusega ja tõusvate õhuvoolude tugevusega. Välkude alusel pidi pilvede kõrgus olema vähemalt 15 km ja tõusvate õhuvoolude kiirus 20-30 m/s (tugevate toetuseks puudusid teated hiidrahest). 

8. Miks konvektsioon tekkis 2-3 km kõrgusel, mitte madalamal? Päevasel ajal ei tekkinud piirkihist lähtuvat konvektsiooni, mille põhjuseks oli piirkihi stabiilsus ja tugevnev sooja õhu advektsioon. Stabiilsust suurendas ka päeval briisifrondiga Harjumaale jõudnud jahe õhk. Aga õhumass kõrgemas osas oli labiilne. Ekstreemset labiilsust näitas HIRLAMi mudel ka öisele ajale, diagrammilt on näha, et õhumassi alumised paar km on stabiilsed (sinine joon on punasest vasakul):

9. Millal uuesti võib selline torm tulla? Selle kordumist lähitulevikus ei välista muu, kui ainult sobivate tingimuste puudumine. Teoreetiliselt on juba 19. augustil võimalus troopilise õhumassi sissetungiks, kuid sinna on veel palju aega ja kindlaks ei saa seda kaugeltki pidada.

10. Kui oli üsna kindlalt teada, et see järgib ESTOFEXi markeeritud ala, siis milleks selline meeletult pikk jaht? Jahi eesmärk oli mitte lihtsalt äike kätte saada, vaid olla alguse juures ja jälgida äikese arengut. Eks see pikendas ju ka äikesekogemust. Aga algus on minu arvates kõige huvitavam.