4. juuliks tugevneb Venemaa antitsüklon ja selle lääneservas jõuab 4. juuliks kuum õhumass Eesti kohale. Ilmselt püsib kuumalaine paar päeva, seejärel tuleb praegune ehk tavapärane soojus tagasi. Õhumassi vaadates on Eestis tõenäoline temperatuur päeval 25-30 kraadi, st veidi jahedam kui oli 26. juunil. Äikesevõimalus on 25. või 26. juuniga võrreldes oluliselt väiksem, kuid siiski olemas.
Pikemas perspektiivis on mudelid arvutanud juuli keskpaigaks lausa arktilise külmalaine, mis tähendab, et vaikse ja selge öö korral võib tulla öökülma. Kas see nii läheb, on veel vara öelda, aga kui Suurbritannia kohal tekib blokeeriv antitsüklon, siis peab selle variandiga arvestama.
'pulli pärast' võiks jah suve keskel öökülm tulla :D
VastaKustutaJah, viimati oli nii 2008. ja 2009. aastal.
VastaKustutaKa mingi 92 või 93 oli 3.. 4 juuli maapinnal Jõgeval -1..-2 kraadi. (ajalehe väljalõige kuskil olemas)
VastaKustutaSee sai võimalikuks tänu antitsükloni keskmele, mis meie kohale jäi.Päevane õhuniiskus 30 % + selge vaikne öö, päeval oli +22...+27 ikka. Nüüd on teine olukord. Antitsükloni äärealal on tavaliselt ka tuult ja mitte nii kuiv õhumass. Näis -haruldane saaks see olukord siiski olema !
Jah, kuivas õhumassis on ööpäevane temperatuurikõikumine suur.
VastaKustutaSeekord oleks siis tegu antitsükloni kauge ida- või kirdeservaga. Kui Venemaal tekib tsüklon, siis on õhuvool põhjast või loodest küllalt tugev ja kannaks arktilise õhumassi Eestini. Antitsükloni teke Suurbritannia kohale on väga tõenäoline, kuid tsükloni teke Venemaal on veel ebaselge.
aga kas on lootust et see antitsüklon liigub venemaale ja soojad rannailmad saabuvad taas?
VastaKustutaloodetavasti tuleb arktilise külma ajal öösiti rannikualadele merelt äikesekoldeid.
VastaKustutaigaks-juhuks küsin, et mida selles väljendis antud temperatuurivahemikuga 'Õhumassi vaadates on Eestis tõenäoline temperatuur päeval 25-30 kraadi, st veidi jahedam kui oli 26. juunil. ' täpsemalt mõtlete? kas seda, et mandri-eestis on +25..+30 kraadi või hoopis saarte sisealadel kuni +25 ja mandri sisealadel kuni +30?
VastaKustutaSee läänepoolne antitsüklon on seotud Assoori maksimumiga ja vaevalt, et see Venemaale liigub. Pigem peaks ootama selle lagunemist või liikumist tagasi ookeanile; lisaks kui Venemaal tekib tsüklon, siis see peab kaduma, sest muidu ei tule sinna antitsüklonit.
VastaKustutaJah, täpsustus oleks siis selline, et sisemaal on kuni 30 kraadi ja saartel 23-27 kraadi.
ja see tänane äike, mis läänemere lõuna- ja kagukaldal oli, tähistabki fronti?
VastaKustutaJah, täpsemalt on tegu soojas sektoris oleva labiilse õhumassiga, mis on mõlemalt poolt frondiga piiratud, vt http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-07-02_14.pdf
VastaKustutaPaistab, et see labiilne õhumass jõuab päevaks Eesti kohale, mistõttu on pärastlõunal äike üsna tõenäoline, sisemaal isegi üle 50%.
Assoori maksimumid on pigem laisad liikuma. Siiski on olnud, et tulevad vaikselt itta ja jäävad keskmega meie kanti või kesk-Euroopasse.
VastaKustutaSel juhul tuul vaibub ja õhumass soojeneb( suvel)
Öökülma põhjustab loodest ja/või põhja-Skandinaaviast tulev kõrgrõhkkond või selle hari.
Samas võib ju Assoori M kirdeservas liikuvas külmas voolus kujunedagi omaette kese ja siis ...
Suurbritannia kohale tekkiv antitsüklon on seotud Assoori maksimumiga ja blokeerivat tüüpi, seega väheliikuv. Selle idaservas saab ju külm õhumass lõuna poole liikuda.
VastaKustutaPraegu on juba üsna korralik konvektsioon tekkinud.
meil täna küll äikest ei tule, kuna labiilsus on taandunud ööga soome kohale.
VastaKustutakas Tallinnas võib ka äikest tulla
VastaKustutaei, vaid ida ja kirde pool on suurim võimalus.
VastaKustutaVirumaal (Rakverest idas) on äike juba tekkinud.
VastaKustutaTallinnasse vast ei ootaks äikest, kuigi päevase soojenemise tõttu suureneb labiilsus. Ei maksa olla nii kinni ilmakaartides - need ei võta kõike arvesse, võimalusel tuleb jälgida ikka hetkeolukorda.
täna pidi ju mitmel pool hoovihma sadama.
VastaKustutaKui üldistada üle Eesti, siis sajabki. Hommikul oli mõnel pool saartel, nüüd mandril, eriti põhja ja ida pool.
VastaKustutamillal jälle äikest oodata on?
VastaKustuta4. juuli on kahtlane, kuigi õhtul võib midagi Liivi lahele või lõunapiirile jõuda. Küllaga 5. juulil peaks arvestama äikesega, sest siis paistavad tingimused väga soodsad olema - kuum õhumass hakkab Eesti kohalt ära minema.
VastaKustutakui suur täna öösel ja homme päeval Põhja-Eestis äikesevõimalus on
VastaKustutaÖösel on võimalus pigem väike, alla 50% kindlasti, 5. juulil aga päris suur, st tõenäoliselt tuleb äikest.
VastaKustutaKui suur on 5.juulil äikese tõenäosus Viljandimaal?
VastaKustutaPraegu on äike juba Liivi lahel ja Võrumaal.
VastaKustutaÕhtul ja öösel võiks Viljandimaal arvestada äikesega - võib tulla. 5. juulil püsib võimalus üle 70%.
Liivi lahele on jõudnud ülitugev äike, mida kinnitab nii radar: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1 kui detektor: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/
VastaKustutaEndine EMHI teatas, et on palju äikest edelas: http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php
See on kirjas selles teateosas:
SIGMET(WSEO31)
WSEO31 EETN 041228
EETT SIGMET 1 VALID 041300/041530 EEMH-
EETT TALLINN FIR FRQ TS OBS S OF N58 AND W OF E024 TOP FL360 MOV NE 10KT NC=
Natuke dešifreerimist: antud koordinaatidel on tekkinud rikkalikult äikest (FRQ - frequent ehk sagedane; TS - thunderstorm; OBS - observed, N58, E024 - koordinaadid; TOP FL360 - pilvetippude kõrgus on lennukõrgusel 360, mis vastab umbes 11 km; MOV NE - moving northeast ehk äikesekobar liigub kirdesse).
mis seosed on radarikaja ja pilvede kõrguse vahel? kas punane näitab, et äikesepilve tipp ülatub 15 või enam km kõrgusele?
VastaKustutakas täna öösel on lootust põuavälke näha?
Radarikaja värvus näitab, kui tugev on peegeldus. Punane näitab, et tegu võib-olla rahe, allapuhke või ebatavaliselt tugeva vihmaga.
VastaKustutaKui juurde panna satpildi signatuur äikesekobarast, vt http://sat24.com/en/scan, kus näeb, et see on ümmargune või ovaalne, siis tähendab see seda, et välkude hulk peab olema väga suur, kogu pilvemassis mitukümmend tk/min kindlasti.
Siin teates http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php on öeldud, et pilvede tipud on lennutasandil 360, mis vastab umbes 11 km, mis pole midagi erilist.
Kaja tugevus ei ütle otseselt midagi pilvetippude kõrguse kohta, aga korrelatsioon kaja tugevuse ja pilvetippude vahel on küll olemas. Küllaga saab tippude kõrgust teada läbilõikest, vt näidist: http://www.upload.ee/files/3421073/Pilve_labiloige.pptx.html
Neid faile peab klienditeenindusest küsima.
Enne Sürgavere radarit olid Harku radaril nähtavad ka läbilõiked, siis nüüd enam mitte. EMHI või endise EMHI poliitika pole suunatud avalikustamisele, oluliseks peetakse teisi prioriteete, kui ilmateenistust saab üldse pidada prioriteetseks valdkonnaks Eestis.
Äikest on nüüd juba päris paljudes kohtades.
VastaKustutaPositiivne energia paistab säilivat kõige rohkem Lääne-Eestis, seega võiks siis vähemalt mingit aktiivsust ka öösel oodata.
Kui madalaid ja parem kui ka keskmise kihi pilvi ees pole, siis võib näha ka põuavälke.
päris vastik ilm on järgmisest nädalast, ma vaatasin. seega nautigem seda viimast leitsakut juulikuus. (loodetavasti siiski mitte viimane)
VastaKustutaKui jah see antitsüklon jääb Suurbritannia kohale või lähedusse püsima ja Venemaal tekib tsüklon, siis on õhuvool loodest või põhjast ja kuuma ilma ei tule. Vähemalt esialgu jahedat ilma pole ette näha, päikeselise ilmaga tõuseb ikka üle 20 kraadi.
VastaKustutaseletage palun, et millest see õhumass järsku nii labiilseks muutus? eile oli küll äikest tunduvalt vähem. ja sedagi enamasti soomes.
VastaKustutaGFS näitab alates 17.juulist jõhkrat kuumalainet,mis läheb järjest kuumemaks,aga ajaline faktor veel liiga pikk.
VastaKustutamida sa selle 'jõhker' sõnaga täpsemalt öelda tahtsid?
VastaKustuta+35 on juba liig. +30 kannatab veel kuidagi ära.
igaljuhul tundub sat24 järgi, et homme on äikest ja kuuma vaid ida-eestis, kuna õhumassi ebapüsiv sektor liigub ööga ida-eesti kohale.
VastaKustutanäib, et ka öösel äikest ei tule.
VastaKustutaTegu on ikkagi mudeliga. Seega võis olla õhumass labiilsem, aga see ei tulnud kuskilt välja. Teine asi on kindlasti front ja briisi tõttu tekkinud konvergents, mis aitab õhumassi energia vabanemisele kaasa. Kuna praegu on niiskust päris palju, siis ilmselt juba tekkiv äike saigi sealt just selle jõu.
VastaKustutaPraegu on juba öö, aga Pärnumaal siiski on veel äikest täheldatud. Eks muidugi konvektsioon väheneb öösel.
Kuna äikest oli õhtul ka Rootsis, siis pidi sealgi õhumass olema piisavalt labiilne. Ööga ei jõua see osa nii kaugele itta liikuda, et võiksime päeval Lääne-Eestis äikese välistada või väita, et seal midagi erilist ei toimu. Ilmselt vähemalt mandril on äikest ka lääneosas, mitte ainult idaosas.
Kuidas tundub, kas Tallinnasse on täna äikest oodata, ja kui on, siis mis ajal kõige tõenäolisemalt see olla võiks?
VastaKustutaJah, on tõenäoline, sest praegu on õhumass lääne pool veel piisavalt labiilne, seda näitab Sõrve lähedal äikese teke ja pragu läänes nähtav konvektsioon (radarilt jms ei ole näha.
VastaKustutaÄike on tõenäolisem siis õhtu poole pärast kl 15.
Kas äikest on oodata igal pool? Või on mõned paigad, kus seda ohtu pole?
VastaKustutaSaared jäävad teisele poole fronti, seal vast äikest ei tule. Kindlasti ei tule ka mandril äikest igal pool.
VastaKustutakas õhtul hakkab pilvisus hõrenema
VastaKustutaolen täiesti kindel, et tallinnas ja selle ümbruses ei tule mingit äikest.
VastaKustutaJa millel see kindelolek põhineb?
VastaKustutaPraegu liigub edelast Tallinna poole küll rünksajupilvede vöönd, kus on ka äikest täheldatud. Vaatlus näitas, et seal on suuri kasvavaid rünki. Seetõttu ei saa kuidagi seda põhjendatuks pidada, et ei tule, vaid tegu on lihtsalt eelarvamusega. Iseasi, et kindel äikeses praeguses olukorras olla ei saa, aga täiesti tõenäoline küll, sest rünksajupilvede puhul tuleb alati äikesega arvestada.
kindelolek põhinebki sellel, millest eile rääkisin - st ööga liigub õhumassi ebapüsivus joon eesti idaosa kohale. vaadates radareid ja sat24 siis nii ka oli/on.
VastaKustutaoleks õhumassi lahkumine hilinenud 5 tundi, siis oleks äikest olnud päevasel ajal ka lääne pool. kuid hommikul oli see soodus aeg, kuid sajukoldeid tekkis seal vaid üksikuid. ka siis tallinnas mitte?
vabandan juhul kui mu jutus on vead.
ja vaatasin just radaripilti - tallinna poole pole küll rünksajupilvi tulemas.
VastaKustutaTartust käis ka äike kiiresti üle, mürts-sorts ja valmis. Aga loodetavasti tuleb veel lisa.
VastaKustutaNonii, äikest täheldati Matsalu lähedal, kuid oli nõrk, vaid paari pilvesisese müristamisena ja näha on siin vastav rünksajupilvede vöönd: http://www.upload.ee/files/3426574/SUR_CAP_07.gif.html. See oli jutus vale, et Tallinna poole ei liikunud rünksajupilvi, sest vastuse kirjutamise ajal need ju liikusid siiapoole.
VastaKustutaLisaks tekkisid rünksajupilved looderannikul, kust oli kuulda ka müristamist. See aga jääb juba Tallinna ümbrusesse. Tugevam äike oli Harjumaa idaservas, mille Tallinna ümbrusse kuuluvuse üle võib vaielda.
niiet seega võib ka rohelistes alades siiski äikest loota?
VastaKustutaIda pool on päris tugev äike
VastaKustutamõtlen juba pikemat aega kagu-eestisse kolimisest.
VastaKustutaJah, võib ka rohelistes alades olla. Tavaliselt on tegu kaduva äikesega, sest rünksajupilved on lagunemas.
VastaKustutaNõrgemaid juhtumeid ei pruugi detektorid tuvastada, eriti kui läheduses on tugevam äike, sest viimane varjutab nõrgemad signaalid. Seetõttu on kõige kindlam kas uurida vaatlusandmeid või helistada kohalikele, et selgust saada. Viimast ma siis ka tegin. Kui õnnestub leida vähemalt kolm sõltumatut tunnistajat, siis võib lugeda äikesejuhtumi kindlaks.
Kas õhtuks on oodata rahulikumat ilma?
VastaKustutaPaldiskis on äike, vastavat sajuala on ka siit kenasti näha: http://testbed.fmi.fi/
VastaKustutaKuna õhumass on ikka veel Eesti kohal, siis peaks äikesega arvestama vähemalt sisemaal kuni öö hakuni. Ka Loode-Eestis on hakanud teatav aktiivsus tekkima. Aga saartel paistab olevat rahulik ilm käes.
millal järgmine palav ja äikeseline periood tuleb?
VastaKustutaTartusse jõudis ka uus äike, aga nagu tihti juhtub, jõudis pilv enne linnani jõudmist suurema osa energiast ära kulutada. Mõned korrad siiski välgutas-müristas, vihma tibab ka.
VastaKustutaJuba 7. juulil saabub läänest väga soe õhumass, aga see on lühiajaline ega pruugi äikest põhjustada, kuid võimalus vähemalt sisemaal on olemas.
VastaKustutaEdasine oleneb Suurbritannia antitsüklonist ja sellest, kas ja kus Venemaal on tsüklon. Nende püsimisel on õhuvool läänest või loodest ja ilmselt kuumalainet või äikeselist perioodi ei ole mõnda aega.
kas täna varahommikul kella 4..7 vahel oli saaremaal äike?
VastaKustutaEi paista olevat olnud.
VastaKustutaküsisin selleks, et roomassaares oli kell 05:00 olnud tuuleiil 15 m/s ja eile mainitud ajavahemikul muutus tuulesuund üsna palju saaremaa lõunaosa ja liivi lahe piirkonnas.
VastaKustutaJah, see oli ilmselt frontaalne pagituul. Pagituul ei pruugi tingimata olla seotud konvektsiooniga ja kui ka on, siis ei tähenda see tingimata seda, et oli äikest.
VastaKustutaKahjuks ei leidnud äikesest tõendeid.
seletage palun frontaalse pagituule mõistet, kuna 'kuulsin' sellest alles 1. kord.
VastaKustutaDefinitsiooni kohaselt tähendab pagituul tuule järsku ja lühiajalist tugevnemist. See võib olla konvektiivse päritoluga, aga mitte tingimata. Pagituult iseloomustab tugevus, suund ja kestus.
VastaKustutaTõepoolest, eeskätt seoses külma tüüpi oklusiooni ja külma frondi üleminekul on üsna tüüpiline tuule suuna järsk muutus, kusjuures jahedama õhumassi sissetungi tähistab vahel puhanguline ja järsult tugevnev tuul. Konvektsiooni ei pruugi siis üldse olla. Sellise pagituule põhjuseks on õhurõhu suur gradient frondi ümbruses. Nii võibki tuul frondil või kohe selle tagalas järsult tugevneda ja kesta muuhulgas lühikest aega - mis muud see siis on, kui frontaalne pagituul.
Teine võimalus, kui pagituul võib konvektsioonita tekkida, on seotud briisiga. Pealetungil briis on nagu madal külm front, millega on samuti üsna suur baariline gradient seotud. Sellise briisifrondi üleminekul võib tuul järsult ja lühiajaliselt tugevneda, kusjuures taevas võib-olla selge. Vahel kevadel või suve esimesel poolel olen seda ranniku lähedal kogenud. Tegu on siis frontaalse pagituule väiksema ja lokaalsema variandiga.
tänan!
VastaKustutavaatasin sat24-st videot reedese ööpäeva kohta ja sealt oli näha äikest saaremaa juures enne päikesetõusu ja selle ajal.
VastaKustutahttp://www.youtube.com/watch?v=8I4WAOrx7oY
muidugi ma ei tea 100%, kui õiged need välguandmed on.
Tere!
VastaKustutaHuvitav, et homse üsna valju loodetuulega lubab Tallinnasse 24-25 kraadi sooja. Kas meri ei jahutagi loodest õhku maha?
Täna on see päev, kus näeb ilusat kollast päikeseketast ilma valge vineta ja taevas on super ilus ja sinine. Ideaalne ilm.
Selle kohta teataks osa "tarku" sulle, et nüüd on lennukitelt sinist värvi puistatud.
VastaKustutaTere, ma ei välista äikest tollel varahommikul Saaremaal, kuid ei leidnud piisavalt tõendeid, sest äikest ei kuuldud, vaatlusjaamades äikest ei märgitud, radariandmed jäid halli tsooni.
VastaKustutaLäänest tulev õhumass on väga soe ja veetemperatuur avamerelgi üle 15 kraadi, nii et jahutav efekt on väike.
Muidugi on Läänemeri ka liiga väike, et see avaldaks paari päevaga õhumassile märgatavat mõju. Parimal juhul muutuvad vaid õhumassi alumise osa omadused (piirkiht - merel mõnesaja m paksune). Selleks, et õhumass hakkaks muutuma, kulub ikka päevi. Selle ajaga on läänest tulev õhumass ammu Venemaal.
VastaKustutaaga kas te seda oskate seletada, et miks samal varahommikul oli põhja-eestis vaatamata lõunatuulele 18..19 kraadi, kui kesk- ja lõuna-eestis oli sel ajal +13..+16 kraadi?
VastaKustutarõhutan oma küsimuses tuult, kuna see puhus põhja-eestis seega nn külmade alade poolt.
Ka meil võib stabiilses õhuvoolus aeg-ajalt tunda anda nn. mäestikuefekt. See on kui lumiste mäetippude poolt alla tuhisev tuul jõuab orgu ja on +20´. Laskuv õhumass tiheneb ja temperatuur temas tõuseb. Lõuna-Eesti oma paarisajameetrise pinnatõusuga annab seega ka mõnekraadise efekti.
VastaKustutaSest Põhja-Eestis oli veel kuum õhumass, aga lõuna pool oli juba märksa jahedam õhumass. Temperatuuri esmane määraja on ikka õhumass.
VastaKustutaOlenevalt õhumassist, aga teatud tingimustel ka muudel juhtudel võib kõige soojem olla näiteks saartel, kirdenurgas, Lõuna-Eestis jne.
Suurema osa ajast viimastel kuudel olen olnud Laagris ja siin küll ei anna eriti tunda see külm tsoon. Näiteks mai keskpaigas saabus juba suvi. Aga hoopis teised lood on Viimsis, kus küll kuni juuni alguseni suvest eriti rääkida ei saanud.
Eestis pole kohalikul adiabaatilisel soojenemisel erilist tähtsust (või on tõepoolest see mingitel mõõtmistel kindlaks tehtud?) Küllaga võib adiabaatiliselt soojenenud õhumass mõnikord Skandinaaviast saabuda.
Tere, miks taevas täna jälle vines on kui eile alles sügavsinine?
VastaKustutaJa miks tuul koguaeg loode ja edela vahet pendeldab?
Kas sellised vatitupse meenutavad pilved ka midagi eesoleva ilma kohta ennustavad?
VastaKustutaJa kas seda oskate öelda, et miks kuuma ilmaga õhumass alati vines on? Miks nt. Kevadel märtsis on +10 kraadiga põuavine, kuid suvel samade kraadidega mitte?
VastaKustutaVaatasin ka seda varahommikust EMHI kaarti 05.07.2013, kella 05:00-st. Mind paneb imestama, et Saaremaal tugev tuul, samas kui Ristnas täielik tuulevaikus.
Mis põhjustab kolmapäeva öist hoovihma ja äikese tõenäosust eelkõige Loode-Eestis?
VastaKustutaeks külm front ja tuulte konvergents, ma arvan.
VastaKustutakas esmaspäeval ja teisipäeval jääb peale jahedus või kuumus ma mõtlen järgmist nädalat
VastaKustutaMida teeb NOAA? Kuidas see võimalik saab olla, et juuli tuleb kuni 2 kraadi keskmiset külmem? Mis mõttega tehakse hooaja prognoose, kui seda iga päev muudetakse? Inimesed vahetatakse arvutite vastu ja tulemus on igapäevane sigrimigri ilmakaartidel.
VastaKustutapeale jääb jahedus.
VastaKustutanoaa lähtub 'nn' tasakaalu printsiibist. kui mai ja juuni olid rekordiliselt kuumad, siis juuli ja august külmemad. ka wetterzentrale mingitki kuumalainet ei luba eestisse.
Ei jätku siin midagi jahedana.
VastaKustutaMõlemad mudelid näitavad sooja juuli jätkumist.Mitte küll 30 kraadi,aga 23-25 kraadi ,mis on ikkagi keskmisest kõrgem.
23...25 pole eriliselt kõrgemad näitajad kui arvestatakse ööpäeva keskmist. Tänavune suvi annabki tunda öiste, suht madalate, kraadide juures kui jahedavõitu- kurdetakse, et avamaakurgid ei kasva. Jälle miinus- on ilmad päikeselised, selged- jäävad ööd jahedaks. Eelmine aasta oli vihmane - aga ka enam pilves ja erinevus öiste- päevaste vahel väiksem. Statistiline "keskmine" näitas tavalisemast soojemaid temperatuure. NONSENS !ma arvan!- kas pole ?
VastaKustutavõiks kuum ja öösiti seega soe olla - saaks telgis magada.
VastaKustutaküsimus jürile, et millest tänane vines taevas, kuigi kraade vaevalt +20??
Jüri, miks sa enam kellelegi ei vasta?
VastaKustutaLiisa.
Kas Põhja-Eestis võib täna äikest tulla
VastaKustutama mõtlen öösel
VastaKustutaJüri ütles ühes postituses, et ta 8. - 12. juuli Lätis.
VastaKustutaAa, ma polnud teadlik. Järgmine kord loogu postitus, kui kusagile läheb, et blogilugejad oleksid teadlikud :).
VastaKustutaLiisa.
Ega Jürigi üliinimene pole, et jõuaks 24/7/365 netis istuda. Laskem ikka mehel vahepeal natuke puhata ka. Mis puutub küsimustesse à la kas täna Tallinnas äikest tuleb, siis ma ise panin üsna hiljuti siia blogisse terve lingikogu meteoroloogiaalastest netilehtedest, mille alusel igaüks, kes ilmateadusest midagigi jagab, võib omale prognoosi kokku panna.
VastaKustutaEga keegi polegi teda üliinimeseks tembeldanud.
VastaKustutaMinuteada pole mitte keegi võimeline 24/7/365 arvutis olema :). Sellega ainult Jürit seostada oleks ääretult alandav.
Liisa.
ei saa aru, et mis jama see emhi sademetekaart näitab!?
VastaKustutasiin põhja-eestis oli selline sadu ja sünged pilved 10.07.13 õhtul, mida pole nädal olnud!
Emhi sademeteprognooskaart on ühene Hirlami mudeliga, mis prognoosina end pidevalt muudab. Tihti on nii olnud, et kaart pakub lausa 30 mm vihma poole päeva jooksul aga ei tule midagi sest kaldub teel oluliselt ida( või lääne ) poole. Hoogsademete osas ei saa sellele kindel olla -küll aga ühtlaselt pealetuleva laussaju korral on lausa tunnise täpsusega.
VastaKustutama mõtlesin seda sademetekaarti, mis näitab möödunud 24 tunni sademeid igapäevaselt kell 09:00 hommikul.
VastaKustutaДаешь новые прогнозы! :D
VastaKustutaI osa, vastused aegade kaupa
VastaKustuta8. juuli 2013 17:54 – kohale jõudis niiske ja soe õhumass.
8. juuli 2013 19:55 – need on hea ilma ehk lamedad rünkpilved (Cumulus humilis) ja on iseloomulikud antitsüklonaalse ilma korral. Ilm on siis rahulik, sademeteta. Kui muud infot ei ole kui ainult sellised pilved, siis ei saa öelda, et hea ilm kindlasti püsib – võivad muutuda ka sajupilvedeks või tekkida nt enne järgnevust, mis viitab sajule.
8. juuli 2013 22:34 – see pole alati põuavine, ehkki vaatlusjaamades tõepoolest vahet ei tehta. Vahel, eriti kui niiskus (kastepunkt) on kõrge, on see hoopis vihma- ehk niiskusvine. Kui õhumass on väga niiske, siis on selles Mie hajumine ka tugevam kui jaheda ja kuiva õhumassi korral. Mie hajumisel hajuvad kõik nähtava valguse lainepikkused võrdselt ja nii näeme sinise asemel tuhmi valkjat taevast. Juhul, kui valguse hajumine on selektiivne (Rayleigh hajumine), siis näeme sinist, sest hajuvad eelistatult lühemad lainepikkused, põhjalikumalt vt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/lugeja.htm üsna lõpus.
Tavaliselt on niiskemad soojemad õhumassid. Seetõttu on siis ka vine tugevam. Kuna soojemad õhumassid tulevad meile suvisel ajal eeskätt edela, lõuna, kagu, ida poolt, siis on kaasas ka kõrbetest ja steppidest pärinev tolm, mis siis moodustab ka väikese niiskuse korral vine, mis ongi põuavine. Suurlinnades, metsapõlengute jms korral liituvad veel tahma- jm osakesed.
Võib öelda, et eeskätt niiskusevine on aastaajatundlik. Asi on selles, et kui nt märtsis tuleb nt ookeanilt väga soe ja niiske õhumass, siis see oma teekonnal jahtub. Selle tulemusena kondenseerub niiskus välja. Mie hajumine tekib just siis, kui hajutavad osakesed on palju suuremad valguse lainepikkusest. Kuna õhumass jahtub ja niiskus kondenseerub, siis sisaldab see palju veemolekulide klastreid, mis on valguse lainepikkusest märksa suuremad ja millega saab Mie hajumist siduda. Suvisesse konteksti pannes on tegu jaheda ja suhteliselt kuiva õhumassiga, mistõttu kondenseerumist pole või on märksa vähem ja Mie hajuminegi on vastavate osakeste vähesuse tõttu hulga nõrgem.
Tegu oli rünksajupilvedest pärit pagituulega (väljavool).
8. juuli 2013 23:51 – loodest saabus lohk (hiljem tekkis juba Läänemerel väike tsüklon) fondiga, millega oli sajuvõimalus seotud.
II osa, vastused aegade kaupa
VastaKustuta9. juuli 2013 17:25 – sooja õhumassi külaskäigud on lühikesed. Põhiosalt on tegu praegusele ajale täpselt vastava õhumassiga, ei ütleks, et on jahe.
9. juuli 2013 18:45 – muutuvad lähteandmed ja muutub prognoos, sest atmosfäär on ju kaootiline süsteem – mida pikem aeg, seda enam määramatust. Hooajaprognoosid ei saagi olla pidevalt muutuvate lähteandmete korral püsivad, vaid muutuvad. Muide, NOAA prognoosid arvutatakse automaatselt.
Juuli esimene dekaad oli kuu pikaajalisega võrreldes soojem 1-1,5 kraadi.
9. juuli 2013 20:55 – tasakaalu põhimõtet vähemalt sellisel kujul ja ranguses ei ole, vaid lihtsalt usute sellesse. NOAA kasutab prognooside arvutamiseks võrrandeid, millesse lähevad sisse vaatlusandmed. Isegi kui selline põhimõte oleks olemas, siis ei ole see prognoosi arvutamisega üldse seotud.
9. juuli 2013 23:26 – ükski ilm ei sobi kõigeks. Seetõttu on alati neid, kes pole rahul. Viimased ööd on olnud suve kohta täiesti tavapäraselt soojad (valdavalt 7-15 kraadi miinimum).
Pikalt kestnud sooja perioodi taustal võib muidugi praegune ilm tunduda jahe.
Keskmine tähendab tasandamist ja iseärasuste kõrvaldamist. Seetõttu on lihtsalt keskmise andmine väheütlev.
9. juuli 2013 23:56 – Jätis olles jälgisime seda ka kõik huviga. Selgus, et tegu oli niiske õhu kihiga troposfääri alumises osas. See tugevdas Mie hajumist oluliselt.
10. juuli 2013 17:18 – ehkki see laager oli asustatud kohas (vt http://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=1556820202245678364), osutus see kohaks, kus ükski infokanal (telefon, Internet, ka netipulgaga jne) esialgu ei töötanud, hiljem aga ainult piiratult. Seetõttu osutus parem mitte hakata aega raiskama sellele, et olla arvuti taga ja proovida Internetti pääseda.
10. juuli 2013 23:35 – kui kommentaaridel silma peal hoida, siis saab vastava info kätte. Ei pea põhjendatuks ainult sellistel põhjustel postituste loomist, eriti kui eelinfo põhjal võis arvata, et vähemalt teatud ajal saab siiski kirjad jms üle vaadata. Teiseks, fotovõistluse teade peaks mõneks ajaks jääma esimeseks, sest mõned lugejad käivad siin vaid kord nädalas või kuus, eriti kui ilmaga ei toimu midagi märkimisväärset.
III osa, vastused aegade kaupa
VastaKustuta11. juuli 2013 15:35 – kahjuks pole täpsemalt infot. Tegu võis olla lokaalse nähtusega, mistõttu see üsna hõredas vaatlusvõrgus ei pruugi kajastuda. Kui tegu oli lokaalse olukorraga, paluks arvestada sellega, et kaart koostatakse ainult vaatlusjaamade alusel.
12. juuli 2013 9:54 – silmas peeti vaatlusandmete alusel koostatud kaarti: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,328.
HIRLAM ei ole äikesesademete (konvektiivsademete) prognoosimiseks mõeldud. Selleks on HARMONIE, mis on alles arendamisel ja Eesti vähemalt tavakasutajale mittekättesaadav. Mõnedes Euroopa riikides on see eeloperatsioonilises kasutuses. Seetõttu ei tohiks HIRLAMi pakutud sajumulle (kui sajualad on konvektiivsed, siis näitab mudel neid ümmarguste või ovaalsetena) seostada ühegi konkreetse kohaga, vaid üldistada laiemale alale.
Kas on näha mingit soojalainet tulemas selle kuu jooksul, temp nii 28-30?
VastaKustutaJah, 20. juuli paiku on teatav võimalus kuumemaks ilmaks, kuid see pole kuigi kindel. Ka lähemad paar päeva on 25 kraadise temperatuuriga, paar kraadi siia-sinna, kuid kuumalaine see pole.
VastaKustutakas siis soojalaine?
VastaKustutaJah, soojalainest võib vast küll rääkida - päeval üle 25 kraadi, öine miinimum üle 10 kraadi.
VastaKustuta20.juuliks näitab Delfi päris madalat temperaatuuri
VastaKustuta20. juuli on veel päris kauge tulevik ja seetõttu on prognoosid lahknevad - määramatust on ju palju.
VastaKustutaDelfi ei koosta ise midagi, vaid ainult vahendab ilm.ee vahendatud prognoosi NOAA serverist. Seetõttu pole õige öelda, et Delfi pakub.
Kui analüüsida ilmakaarte ja erinevaid, kui tõenäolisi stsenaariume, siis võib tulla päris kuum ilm, aga võib ka olla tavaline soe, st 20-23 kraadi päeval, 8-12 kraadi öösel. Juhul, kui peaks olema sajune, on muidugi temperatuur päeval madalam.
See selgub nädala keskpaigaks, milline osutub tõenäoliseimaks.
arvan, et tavaline soe osutub, kuid samas võib kuumuse asemel ka hoopis arktiline külm tulla..
VastaKustutaArktilist külma sissetungi näitasid kuu algul mõned mudelid, kuna C-tüüpi tsirkulatsioonivormi (see tähendab põhjavool) pakuti tugevaks, aga tegelikult on õhuvool nõrk või lausa pea olematu, st oleme väheaktiivses rõhuväljas ja ilm ka tunduvalt soojem.
VastaKustutaSoodsaid tingimusi arktilise õhumassi siiajõudmiseks lähiajal pole. Rohkem on hakatud pakkuma lühikesi sooja õhumassi sissetunge kirdest või läänest.
Siiski maa januneb vihma järele -vähemalt meil saarel. Kuu teine pool ehk tulebki sajusem, kohati liigagi. see oleks siis alates neljapäevast. Esmaspäeval lähen oma kartulimaad vihmutama. Muidu on kööga.
VastaKustuta20 paiku arvan pigem jahedamaid ilmu kui kuumalainet !!!
Ega ei tahagi enam mingit kuuma. juba 2 kuud olnud. Nüüd las olla 2 kuud jahedamat, mida ka GFS-mudel pakub.
VastaKustutaTänane EMHI prognoos läheb küll mööda, Saaremaal juba pikemat aega sadu ja äike ning paistab, et ka Kagu-Eesti ei jää sajust puutumata. Poleks ikka vaja olnud eilset prognoosi muuta.
VastaKustutaparas nüüd neile
VastaKustutapakun, et tänavusel suvel enim äikesepäevi saaremaal olnud
VastaKustutaSelliseid eksimusi küll lubada ei tohiks, arvestades nii lühikest aega. Ja kui tehaksegi, siis peaks need viivitamatult ära muutma, seda enam, et praegu on tegemist äikesega.
VastaKustutaaga kui nende kontori hoovis särab päike, ongi ju sajuta ;)
VastaKustutakas Tallinnas on kohe äikest oodata
VastaKustutaei ole
VastaKustutaÄike jõudis Tallinnasse ja sadas ka 2-3 mm vihma.
VastaKustutaGFS mudel pakub kirdest kuuma õhumassi jõudmist pärast 20. juulit Eestisse.
Tartust käis kerge pagi üle, kaugemal müristab, kerget vihma tibab samuti.
VastaKustutaTänane hoogsadu äikesega puudutas vaid osa kesk-Saaremaast. Minu kandis ei tulnud piiskagi. Ikka tuleb homme kartuleid kasta. Ka Kõljalas kus oli nii rahet kui tugevat vihma olla muld läbimärgunud vaid 5 cm. Altpoolt tolmab endiselt !!
VastaKustutajüri, kuidas seda võtta?
VastaKustutakui ma näen sakust 30 km kaugusel oleva äikesekolde välke ja kuulen mürinat, kas siis võib öelda, et jõudis äike sakku?
Tartus äike vol. 2.
VastaKustutakalle, keera vol. 10, siis kuuled rohkem.
VastaKustutaKui ma kuulen Laagris müristamist ka pea kohal, siis on äike kohal. Müristamist kuuldi päris linna seeski, näiteks Mustamäel.
VastaKustutaJa ongi vist tänaseks kõik. Vihma ikka niipalju tuli, et asfaldile veelombid tekitas, korralikumaks kastmiseks jäi muidugi väheseks. Äikese lõpus oli linna kohal erakordselt ilus ja selgete värvidega vikerkaar.
VastaKustutaP.S. Sõnal "volume" on inglise keeles peale helitugevuse veel rida muidki tähendusi.
tänane äike Tartus, aga viideol on mingi pärast kitsas ekraan,tehke täisekraaniks siis on näha
VastaKustutayoutube.com/watch?v=WnPbcin2o-A
tuleb teha originaaliks või 1080p Hd
VastaKustuta