30. mail nägid kolm inimest Raplamaal Palasi külas väga kummalist nähtust, mida nüüd peetakse keravälguks. Eksootilisemad arvamused liigitavad selle koguni keravälgu ja ufo vaheliseks (üleminekuliseks) nähtuseks. Lugu on mainitud ka siin lõpus lisaks ühele teisele: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/uks-eriskummaline-kevad-tanavu.d?id=66243936. Mis siis juhtus?
30. mai oli kuum ja äikeseline päev. Mõnel pool kestis äike lausa tunde. Ka Raplamaal oli äikest palju. Nii juhtus, et kui õhtul tuli äike Palasi külla ja hakkas vihma sadama, läks ühes talus pererahvas räästa alla varjule, kuid vaade oli õuele olemas. Järsku (kl 18.30) märgati täpselt 30 m kaugusel (vahemaa mõõdeti hiljem mõõdulindiga ära) ees auto taga tohutut erkoranži kera, mis valgustas ümbrust. Kera pind oli pisut hägustatud (meenutas mannaputru) ja kera ise läbipaistmatu. See plahvatas paari sekundi pärast. Ka kahes naabertalus kuuldi seda, mida peeti algul gaasiplahvatuseks. Igatahes polnud see kindlasti müristamine, vaid palju sügavam, mõjudes igal juhul plahvatusena. Lööklainet polnud. Kui hiljem hakati tükke ja kahjustusi otsima, siis neid ei leitud kusagilt.
See juhtum on eriti ebatavaline just keravälgu suuruse poolest: maa lähedal pole teada nii suurtest teateid. Küllaga on selliseid ja suuremaidki nähtud näiteks kilomeetrite kõrguses lennukite pardalt.
See juhtum on eriti ebatavaline just keravälgu suuruse poolest: maa lähedal pole teada nii suurtest teateid. Küllaga on selliseid ja suuremaidki nähtud näiteks kilomeetrite kõrguses lennukite pardalt.
Pealtnägija joonistus. Paremal väiksemal skeemil on näidatud kaugused ja suunad teistest taludest.
Vaatluskoht, kus oli kolm pealtnägijad
Kaugus vaatluskohast autoni mõõdeti ära.
Siin auto taga seda kera nähtigi. Oli arvamus, et see võis tulla läbi avause (putkast paremal) põllult.
Pealtnägija fotod, mis tehti kohe pärast äikese lõppemist.
Mis on keravälk? Makromaailma nähtustest on keravälk ilmselt kõige salapärasem. Keravälgu olemasolu vaevalt et keegi eitab (erinevalt ufodest, poltergeistidest jms), kuid puudub nähtust seletav teooria, rääkimata oskus seda tehislikult tekitada. Erinevad teooriad suudavad kirjeldada küll keravälgu erinevaid aspekte, aga mitte nähtust tervikuna.
See viib mõttele, et tegu võib-olla erinevate nähtustega, mida peetakse keravälguks. Mõned sellised on siin selgitatud: http://stormhighway.com/bl.shtml, kuid ka nende kõrvaldamisel jääb hulk nähtusi, mida peetakse keravälguks ja mida seletada ei suudeta. Selliste hulka kuulub siingi toodud ebatavaline juhtum. Tüüpiline juhtum on aga siin (keravälgu mõõtmed, käitumine, inimeste reaktsioon): http://www.ohtuleht.ee/531659.
Kunagi tegin keravälgust ja seda selle seletamiseks väljakäidud teooriatest lühiülevaate: http://www.fyysika.ee/foorum/viewtopic.php?f=9&t=2701&p=2716&hilit=kerav%C3%A4lk#p2716
osav viis kuulsust koguda ;)
VastaKustutaKas keravälgud tekivad üksnes tugevate äikeste korral või ka esineb nõrkade puhul`?
VastaKustutaMilles see kuulsuse kogumine väljendub? Et kolm inimest, kes eelistavad oma nime jätta konfidentsiaalseks, on juhtumist teada andnud?
VastaKustutaKeravälkude seos äikesega on üldtunnustatud, aga erilist vahet pole, kas äike on tugev või nõrk. Viimasel ajal on keravälgu teket hakatud rohkem seostama plussvälkudega, mis on pilv-aluspind tüüpi välk, kandes pilve ülaosast positiivset laengut maa poole ja neid on kõikidest välkudest vähem kui 5%.