Äike 16. juunil

6. juunil liikus üle Eesti külma tüüpi oklusioonifront*. See oli hästijälgitav juba 15. juunil Taani kohal, kus arenes ulatuslik äikesetsoon (ilmselt joonpagi). Õhtul muutus see väheaktiivsemaks, aga oli jälgitav Rootsi, hiljem Läänemere kohal. Varahommikul jõudis juba saartele, kus oli samuti äikest. Hommikul äike küll kadus, aga päeval suurenes temperatuurigradient õhumasside vahel, front muutus aktiivsemaks ja kõrgkiht-kihtsajupilvedes arenesid maskeeritud rünksajupilved äikese ja pagiga.

Juba võrreldi seda mingil määral hiidpagi jms. Tegelikult polnud sel üldse selliseid omadusi erinevalt 13. mai hommikusest rünksajupilvede kogumist. Tegu oli lihtsalt hästi väljakujunenud katafrondiga**. Sarnaseid olukordi on olnud minevikus veel, nagu 24.7.2009, 31.7.2009, 16.8.2011. Nendel juhtudel oli samuti tegu külma või külma tüüpi oklusioonifrondiga, millel arenes konvektsioon ja tugevad sademed.
Õhtul oli Loode-Eestis teinegi konvektsioonilaine koos äikesega, vt lõpust.

____

Seletused. *front, oklusioonifront - front on kahe erineva tihedusega õhumassi vahel olev üleminekutsoon. Kõige paremini on see mõistetav temperatuuri alusel, aga fronti saab määrata ka niiskuse, tuule suuna või õhurõhu kaudu. Frondid jagunevad näiteks soojadeks, külmadeks, liitunuteks (okludeerunuteks), olenevalt sellest, milline õhumass on pealetungil.
Kuna külm front liigub kiiremini kui soe front, siis mingil hetkel need liituvad ja tekib oklusioonifront, milles soe õhumass on aluspinnast tõrjutud kõrgemale ehk ei ulatu aluspinnani. Oklusioonifrondid jagunevad sooja ja külma tüüpi. Esimesed on tavalisemad talvel, teised aga suvel. Sooja tüüpi oklusioonifrondi järel tuleb soojem õhumass, kui on selle ees, külma tüübi korral on vastupidi. Äike on viimasel juhul suvisel ajal tavaline. 

**anafront, katafront - fronte saab jaotada ka selle järgi, kuidas õhk frontaalpinnal ja selle ümbruses liigub. Kui õhk laskub frontaalpinnal, siis on tegu katafrondiga. Sel juhul on sademed frondi ees, mitte aga frondi taga. Need on tavaliselt väheaktiivsemad ja juba lagunevad. Siiski võivad vahel suvel põhjustada joonpagide teket mõnikümmend km frondist eespool, nii et alati ei ole rahulikuma ilmaga.
Kui aga õhk tõuseb frontaalpinnal, siis on tegu anafrondiga. Sel juhul on märkimisväärsemad sademed otse frondil ja selle taga. Need on aktiivsed frondid.
Rohkem: http://www4.ncsu.edu/~nwsfo/storage/training/jets/anafront.html

Frontide süsteemi lihtsustatud ruumiline mudel aktiivses (sooja sektoriga) tsüklonis. Tsükloni kese jääb loodesse ehk joonisel ette vasakule. Kujutatud on sooja ja külma fronti. Tegu on anafrontidega, st õhk tõuseb frontaalpinnal, need on aktiivsed, sademed on frondil.
Kui need frondid liituvad, siis tekib liitunud ehk oklusioonifront, kus soe õhumass ei ulatu aluspinnani. Graafika: Kaarel Tamre

Satelliidipildid 15. ja 16. juunist:

Ülal: frontaalsed pilved ja äike 15. juunil

Ülal: frontaalsed pilved ja äike 16. juunil. Allikas: Sat24.com

Satpilt 24.7.2009:

Välke pole märgitud.

Pilved 24.7.2009:

Sademete eel Suure-Jaanis

Kablis

Pärnus (front üle liikumas)

Tartu lähedal (frondi tagala õhtul, äike)

Satpilt 31.7.2009:

Välke pole märgitud, äike on Kirde-Eestis ja Peipsi läänekaldal. Allikas: Berni Ülikool

Pilved 31.7.2009 (frondi üleminek äikesega):

Pilved ja frondi üleminek Tallinnas 15.-16. juunil 2012:

Ülal: konksjad kiudpilved (Cirrus uncinus) näitavad alati pilvisuse tihenemist lähitundidel, isegi kui ühtegi muud märki pole. Sageli läheb ka peatselt sajule. 15. juuni õhtu Laagris

Sügavad toonid 15. juuni õhtul Laagris

Ülal: 16. juuni hommikul olid taevas kiudkihtpilved koos 22-kraadise haloga. Peame meeles, et oklusioonifrondis on liitunud soe ja külm front - seega algus on nagu soojale frondile iseloomulik, kuna pealetungil on soe õhumass, mis küll ei ulatu aluspinnani, siis aga toimub kiire muutus sademeteks ja äikeseks, kuna kõrgustes on pealetungil külm front. 

Ülal: front läheb Tallinnast üle. Sademed olid intensiivsed, tuul tugevnes samuti, aga ei midagi erilisemat. Ida pool tekkis äike ja pagi.

Ülal: kui päike tuli välja, siis algas konvektsioon.

Ülal: enne äikest Laagris

Ülal: äike läheneb läänest.

Rünksajupilvede tipud

Äike jäi rohkem Põhja-Tallinnasse, tuul tugevnes tormini.

Taanduvad rünksajupilved

Õhtul tekkis Loode-Eestis uuesti konvektsioon. Rünksajupilved olid äikesega ja taandusid pimeduse saabudes viimaks Soome lahele.

Äikese lõpp