Äikesed on jõudnud Rootsi rannikule. Need on sooja frondi äikesed. Frondi eel on järgnevus (vastavad pilveliigid on märgitud) ja frondi märkisin punase joonega.
8. mai hommikune ilmakaart. Allikas: http://www.dwd.de
Kuum õhumass jõuab 9. mai öösel Eestisse. Seetõttu on ka prognoosis päris kopsakaid arve pakutud:
Prognoosis on temperatuuri tõstetud, kuna varasemast rohkem oodatakse päikesepaistet. Seetõttu on põhjust oodata, et õhumassi võimalik temperatuur realiseerub paremini. Väga sarnane olukord oli 8.5.2010, kui kuum õhumass haarati samuti läänetsükloni sooja sektorisse, kuid tollal jäi Eesti päris õhumasssi serva, nüüd aga liigub see otse üle:
Õhumassid 8.5.2010 ja 9.5.2013. Allikas: wetter3.de
Seetõttu oli kolme aasta eest palju pilvi ja äikest, aga temperatuur tõusis ikka 26 kraadini. Kuna sel korral jääb terve Eesti selle õhumassi sisse ja selle soojem osa jõuab kohale, siis võib arvata, et ilm on samuti soojem. Äikeseks peab aga valmis olema 9. mail ja järgneval ööl. 10. mail paistab, et äikesevõimalust eriti pole.
8.5.2010 oli tegu kahe Eesti päevaga, vt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaheeesti.htm, paar pilti tollasest äikesejahist:
***
7. mail tekkisid topjad kõrgrünkpilved (Altocumulus floccus) on esimene samm äikese suunas. Need näitavad kerget labiilsust. Nende teke oli seotud üle Soome liikunud külma frondiga. Satellidipildil olid näha üksikud rünksajupilved.
Soome lahel on mõned rünksajupilved näha.
Kaseoksad 6. mai õhtul Tallinnas.
***
Õhumassi potentsiaalset energiat saab vaadata veel siit: http://ilm.ee/kola/grib-test/euroopa/javascriptiga/?mis=aike
MCS Serbia kohal. See tekkis troopilise õhumassi sissetungist Balkanile. Niiskus pärineb Vahemerelt. NB! Välguandmed Sat24-l on paigast ära!
GFS prognoositavad diagrammid Tartumaa ja Ida-Läti kohale 1800Z väljundi alusel.
***
Tuli huvitav väide: "23 kraadi pole maikuu jaoks mingi erilisus. Sama tavaline nagu päikesetõus."
Kuidas on tegelikult? Keskmine maksimaalne temperatuur mais (terve kuu lõikes!) on kuni 17 kraadi, ainult Valgas ja Võrus on veel pisut kõrgem: http://www.emhi.ee/?ide=6,299,302. Mai esimesel poolel on keskmine maksimaalne temperatuur sellest kindlasti madalam, seega kõige enam 15 kraadi, lõunapiiri lähedal ehk veidi rohkem.
Kui sageli tõuseb mai esimesel (1.-15. mail) poolel temperatuur üle 20 kraadi? Võtame näitena sisemaa jaama Tõravere ja andmed saab siit http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072 (kuni 2003. a-ni)
2012. aastal tõusis seal temperatuur üle 20 kraadi vaadeldaval perioodil ainult ühel korral (10. mai).
2011. aastal 4 päeval (9.-12. mail)
2010. a. 5 päeval (8. ja 12.-15 mai)
2009. a 2 päeval (3. ja 4. mail)
2008. a 4 päeval (3. ja 4. mail ning 10. ja 11. mail)
2007. a mitte ühelgi päeval
2006. a 5 päeval (4.-7. ja 9. mail)
2005. a mitte ühelgi päeval
2004. a 7 päeval (3.-9. mail)
Umbes sama paljudel päevadel jäi maksimum 10°C-st madalamale. Kõikidel kordadel oli tegu sooja anomaaliaga, kuna Eestisse jõudis väiksematelt laiustelt tunduvalt soojem õhumass. Need andmed viitavad sellele, et üle 20°C temperatuur mai esimesel poolel näitab, et tegu on igal juhul sooja anomaaliaga ehk kõrvale. Mai teisel poolel on selline temperatuur veidi sagedasem, aga kindlasti mitte igapäevane.
Kuidas on õhumassiga? Kui vaadata õhumassi, mis paari päevaga jõuab Eestisse, siis selle kolle paikneb Aafrika kirdeosas, kus 5. mail mõõdeti maksimumtemperatuuriks mõnel pool 42°C. Oma teekonnal troopiline õhumass muutub, st toimub transformeerumine, mis väljendub jahtumises ja niiskumises (peamiselt Vahemerelt, aga ka Atlandilt). Siiski, Eestisse jõudes on oodatav temperatuur 850 hPa pinnal veel 10-12°C. Tuletan meelde, et sama soe õhumass põhjustas 24.4.2000. a aprilli kuumarekordi, milleks on 27,6°C Kundas. Järelikult selge ilmaga peaks vähemalt sama soe ilm tulema ka 9. mail.
Õhumassid 24.4.2000 ja prognoositav 9.5.2013. Allikas: wetter3.de
Kuna aga oodatav õhumass on väga niiske, siis on tõenäoline, et ilm pole selge, vaid on pilvi, eriti õhtusel ajal. Seega temperatuur 28°C lähedale ilmselt ei tõuse, aga 25-26°C on vähegi selgema ilmaga küll tõenäoline. Kui peaks olema lauspilves, siis üle 20°C tõenäoliselt ei tule. Analoogiat pole vaja kaugelt otsida. 17.5.2012 jõudis pisut jahedam õhumass Peipsi taha. Narva-Jõesuus tõusis temperatuur 26,4°C, sest seal oli suurema osa päevast selge, samas Tallinnas oli pilves ja maksimum 17°C, mitmel pool Lääne-Eestis pilves ja sajuse ilma tõttu veelgi madalam, kuid õhumass oli seal ka jahedam.
Õhumassi temperatuur 17.5.2012. Allikas: wetter3.de
***
9. maiks näitab prognoositav troposfääri läbilõige ebatavaliselt suurt labiilsust, mis oli iseloomulik näiteks juuli lõpule, nii et ettevaatust. Pole ka ime, kuna oodatav õhumass on nii tuline kui vesine (prognoositav kastepunkt vähemalt 15°C). Diagramm on võetud NOAA-GFS mudelist:
Kuna 9. maiks jõuab Eesti kuum ja niiske õhumass, siis on äikese tõenäosus üle 70%.
Õhumassid 9.5.2013
Õhumassi tasakaal 9.5.2013 (wetterzentrale.de)
***
Toomingal Tallinna servas on juba lehed väljas.
Hobukastan hakkab peatselt lehtima.
Raagremmelgas (Salix caprea) õitseb
Lumimari on juba lehtimas, naadid kasvavad kiiresti.
WeatherOnline tugineb ECMWF mudelile ja kraade on juurde lisatud, vt ka http://www.weatheronline.co.uk/Estonia/Tartu.htm. Prognoositav isoterm 850 hPa pinnal on vähemalt 10 kraadi, mistõttu see võib õige olla. 2009. a oli aprilli lõpus sama isotermiga näiteks 25 kraadi sooja.
Paistab, et 7.-10. mail on tulemas suviselt soojad ilmad. Kuna sooja õhumassi jõudmine on seotud läänetsüklonitega, siis on see oluliselt kindlam, kui näiteks lõunatsüklonitega seotud sooja õhumassi kohalejõudmine. Polaarfront ja sellega seotud jugavool paistab jäävat Euroopa lääneossa ja see on suunatud Norra merele või Skandinaaviasse. Seega jääb Eesti siis polaarfrondi soojale poole.
GFS mudeli väljund 8. maiks
ECMWF mudeli väljund 9. maiks
Soojade ja vaiksete ilmadega muutub aktuaalseks rannikualadel briis. See toob päeva jooksul mere otseses mõjualas temperatuurilanguse. Mida tugevam on foonituul (rõhkkondadega seotud), seda väiksem on briisi mõju. Aga täpsemalt selgub selle kohta nädala alguseks.
Kui briis välja jätta, siis see, kas tuul on soe või külm, sõltub õhumassist. Kevadel seostatakse lõuna- ja kagutuul sooja ilmaga. Tegelikult võivad need tuuled ka külmad olla, kui seda on õhumass. Sooja õhumassi korral võib näiteks põhjatuul olla jällegi soe, näiteks 2009. a mai teisel poolel oli nii ja seda isegi põhjarannikul. Siiski on ilm kevadel tavaliselt näiteks lõunatuule korral soojem kui põhjatuule korral. Miks? Asi on selles, et soe õhumass jõuab kohale tavaliselt tsükloni soojas sektoris, ulatusliku tsükloni idaservas või antitsükloni lääneservas. Rõhkkondade nendes osades on tuul tavaliselt edelast, lõunast või kagust. Aga soe õhumass võib kohale jõuda ka ringiga üle Atlandi ookeani ja Skandinaavia põhjast, siis sel juhul on põhjatuul soe.
24.5.2009 jõudis soe õhumass meile loodest ja põhjast, mistõttu põhjatuul oli soe. Allikas: wetter3.de
Huvitaks, kuidas seal põhja pool lehtimisega on? Siin Kagu-Eestis on endal hekk pool roheline, toomingas samamoodi, sõltuvalt kasvukohast. Sirel hakkab ka kohe lehtima, kuid kasest ning ülejäänutest pole hetkel mingit muutust näha.
VastaKustutaEhk on lootust järgmisel nädalal, kui suur soe tuleb.
Põhjas lehtimisega halvasti.
VastaKustutaAlles pajudel tibud tekkinud.
Ülejäänud puud ilma mingite tunnusteta.
Laitses (Harjumaal) ei ole veel puudel rohelisusest märkigi. Mõnedel põõsastel aga küll.
VastaKustutaKindlasti ei saa öelda, et halvasti, sest praegune olukord vastab pikaajalisele keskmisele. Mai alguses on tüüpiline, et puud on veel raagus. Soojads ilmadega võib looduse areng keskmisest ettepoolegi jõuda.
Ilm.ee kaardid näitavad, et järgmine nädal neljapäeval võib lausa 26 kraadi tulla.Aga mina väga ei taha selles kindel olla kuna olukord võib muutuda.
VastaKustutaMida teie arvate?
Ah nii, siis on see aasta võimalik isegi uus kuupäeva rekord, sest 2010. oli soojus 08.05 ja alates 12.05.
VastaKustutasel korral just nende kuupäevade vahel.
aga ise usun, et kui 08.05 kätte jõuab, liikleme üüratus külmikus edasi.
Arvan ka, et nii sooja ei tule. Palju kordi juba sel kevadel nädal aega ette suurt sooja ennustatud, lõpuks jääb ikka külm peale.
VastaKustutaSee oleks nagu reegel, et alguses ennustatust tuleb alati külmem, mitte soojem.
Paistab, et siin on tegu hoiakuga, et kuna kogu on aeg on nii, siis järelikult ei saa edaspidi teistmoodi olla. Ma ei tee postitusi kahtlaste ja väga ebakindlate asjade kohta. Kui mai alguse kuumalaine oleks usaldusväärne, siis oleksin teinud ka vastava postituse, aga nii see polnud.
VastaKustutaKohe tekkis küsimus, kas näiteks EMHI üldse lubas kindlalt, et väga soe õhumass jõuab kohale? Tuleb välja, et ei lubanud, sest 24. aprilli ilmateates (http://ilm.ee/index.php?511280) on kirjas: "Kolmapäeval (1.05.) tuleb Kesk-Euroopast madalrõhkkond põhja poole ja selle serva mööda kandub väga soe õhumass Balti riikide poole. Kui suur soe Eesti lõunapiiri ületab, siis tõuseb õhutemperatuur üle 20°C. Võime aga jääda suurte kontrastide alale, kus sajab rohkelt vihma ja päevane õhutemperatuur tõuseb vaid 10°C ümbrusse.
Täpsustav prognoos järgnevatel päevadel."
Ka edasistel päevadel polnud kuskil kirjas, et soe jõuab kindlasti siia, vt http://ilm.ee/index.php?511309 või http://ilm.ee/index.php?511308 jne, vaid oldi kahtleval seisukohal. Ka ETV õhtuses ilmateates ei öeldud, et see jõuab kohale, vaid korra isegi rõhutati, et jääb lõuna ja kagu poole. Ilmselt olete kas midagi valesti meelde jätnud, lugesite välja seda, mida tahtsite või kasutasite mingeid muid allikaid, mis väitsid kindlalt, et jõuab küll kohale (Delfis oli vist mingi selline uudis). Tagasivaade EMHI prognoosidele näitab taaskord üllatavat täpsust.
Ilmaprognoosi usaldusväärsuse hindamisel tuleb lähtuda ikka sisulistest argumentidest, st vaatama näiteks seda, milline on sünoptiline situatsioon, termobaariline väli, tsirkulatsioon ja sellega seotud määramatused.
Kuna järgmise nädala sooja õhumassi jõudmine on seotud Atlandi ookeanilt Skandinaaviani ulatuva polaarfrondi ja sellel olevate läänetsüklonite kauge idaservaga, siis olukord on hoopis midagi muud, kui lõunatsüklonite korral. Praegust ilmaprognoosi sooja jõudmisel siiamaile saab lugeda läänetsüklonite tõttu usaldusväärsemaks ja see on oluliselt kindlam, sest mai alguse kohta midagi kindlat ju ei lubatudki, siis oli soe õhumass seotud lõunatsüklonitega.
Kui palju võib siis sooja prognoosida? Kui on vähegi päikest, siis 20 kraadi kindlasti. 26 kraadi võiks tulla ainult siis, kui kõik tingimused on täpselt õiged, sh ajastatus: ilm peab olema piisavalt selge, kõige soojem õhumass peab olema kohal päeval, mere ääres peaks tuul olema kogu aeg maa poolt jne. Siiski olen selles 26 kraadi osas skeptiline, aga 23-24 kraadi 9. või 10. mail mõnel pool - miks mitte. Kui tuul on nõrk, siis mere ääres peab arvestama briisiga.
Pilt siis ühest toomingast Kagu-Eesti metsas: http://www.upload.ee/image/3283476/2013-05-03_18.16.17.jpg
VastaKustutaVõib Põhja-Eestis sama näha?
Metsa äärtes oli õhtuks juba peaaegu täismõõtmetes lehti näha. Lepp ning muud väiksemad puud/põõsad on samuti lehtima hakanud.
ei, põhja-eestis on sama nagu paar nädalat tagasi - pungad alles.
VastaKustutaMitte isiklikult võtta.
VastaKustutaEMHI jääb seekord mängust välja, kuna prognoosid olid tõesti täpsed. Weatheronline ja GFS lubasid tookord üsna pikalt sooja ilma, niisamuti ka praegu, ja paar päeva enne tehakse totaalne muutus. Pole varem näinud, et 25 asemel muudetakse nt 28'ks, alati ikka vähemaks. Ma ei loe kunagi välja seda, mida ootan/tahan, vaid ikka seda, mida näen. Eks ajalehed klopsi ka muidugi omajagu segadust jah.
Meil Laitses ega Tallinnas ei ole toomingal lehti näha, aga praeguste ilmadega areneb loodus kiiresti ja nii võib kuu keskpaigaks loodus jõuda keskmisest ette.
VastaKustutaIlmselt minu lähenemine on teistsugune, kuna kasutan ilmakaartide ja tsirkulatsioonipõhist lähenemist, st ei vaata eriti portaalide prognoose. Aga kui keegi tõstatab prognooside ebatäpsuse küsimuse, siis vaatan just EMHI prognooside arhiivi, sest ilm.ee-s on need olemas ja tegu on ametliku prognooside koostajaga. Kui mõni sait näitab mingit suuremat muutust või anomaaliat, siis peaks sellesse suhtuma kriitiliselt.
Aga selgitusega olen igati nõus.
Ma ei olegi niivõrd mitte erinevate mudelite temperatuure jälginud, aga ajapikku on selgeks saanud et näiteks yr.no lubab mingi ca 7 päeva ette reeglina suuri sademeid siis need küll kaovad kas üldse ära või siis vähenevad oluliselt. Temperatuuriprognoosidega on nad pigem tagasihoidlikud nii külmas kui soojas
VastaKustutaJah, kunagi, kui rohkem portaale jälgisin, panin ka sarnaseid asju tähele ja loobusin nende jälgimisest, asendades selle iseseisva analüüsiga.
VastaKustutaTõenäoliselt tuleb täna selle aasta soojeim ilm. Taevas on ka soojast kergelt vines. Hetkel juba 16,2 kraadi.
VastaKustutaeelmisele:
VastaKustutaära hirmuta! loodaks, et suvel siiski veelgi soojem oleks.
aga ilmajaam.ee avalehel olev pikk ennustus lubab 13.05-ks vaid +5 kraadi ja sedagi tänu päikesepaistele! loodetavasti nii ikka ei lähe :(.
see ilmajaam pole mingi õige ennustusega ilmajaamgi emhi ikka täpsem.
VastaKustutaPaistab, et 09.05 õhtul ja 10.05 öö hakul peaks olema äikesevihma tõenäosus Lõuna- ja Kagu-Eestis suur.
VastaKustutaKnut Nuudile:
VastaKustutaPolegi mõtet kindel olla, sest enam üle +22 ei lubata.
Weatheronline lubab endiselt Tartusse 26 kraadi neljapäevaks.
VastaKustutaÜks tuttav, kes jälgib ja salvestab portaalide prognoose, ütles, et WeatherOnline lisas eilsele prognoosile kaks kraadi. Siin väideti, et juurde ei panda kunagi - seda kinnitada ei tea, aga kui on nii, siis nüüd on selles osas pretsedent. Küsisin talt ka mõlemad prognoosid ja panen varsti postitusse.
VastaKustutaNägin jah, et pandi juurde, kuid vaadake kui palju aega on neljapäevani. Esimeses postituses juba mainisin, et jutt käis paar päeva enne muutmisest, kui prognoos juba kindlaks osutub. Lisataks see kaks kraadi juurde teisipäeval, siis oleks juba teine asi.
VastaKustutaIkkagi peaks see siis olema üsna erakordne, nagu ma olen aru saanud.
VastaKustutaTõeline suve ilm siin Lõuna-Eestis täna. Juba kurdeti, et kuum on lühikeste käistega. Hetkel sooja 19,3 kraadi.
VastaKustutaJah, kuuma üle kurtmist olen ka juba kuulnud ja seda Tallinnas. 25 kraadi on siis juba päris põrgu, aga kuidagi tuleb see üle elada.
VastaKustutaNiiskusest sõltub ju samuti. Tuule-külma index on olemas, kas ka sooja puhul seda kusagil mõõdetakse, arvestades õhuniiskust?
VastaKustutakas 09.05 on oodata tõenäoliselt uut kuupäeva soojrekordit?
VastaKustutaei tea, mida nad siis 2010. a-l 07.08 ütlesid ja tegid, kui juba +19 leitsak neile on :D..
vaatasin just sat24-st, et venemaal moskva kandis on väga palju äikest. (kl 20:20)
VastaKustutaEks järsk kevadine soe on ikka harjumatu, veel pärast sellist külma märtsi ja aprilli. Pikapeale harjub ära.
VastaKustutaJah, ka soojaga tuleb kohaneda. Paari nädalaga harjub uue režiimiga ära.
VastaKustutaKasutatakse ikka, aga kui temperatuur on 10°C ja kõrgem, siis ei kasutata tuule jahedust, vaid tajutavat temperatuuri, mis võtab arvesse ka niiskuse (tuule jahedus ei võta). Kuumaindeksist räägitakse siis, kui temperatuur on 27°C ja kõrgem. Viimasel juhul on niiskus eriti oluline.
4. mail mõõdeti mõnel pool suhteliseks niiskuseks alla 20%, mis on üsna rekordilähedane. Tajutavat temperatuuri saab arvutada siin: http://planetcalc.com/2089/
9. mai rekord on Tallinnas 26,2°C (1969) ja Tartus 26,9°C (1969), nii et tingimused peaksid täpselt õiged olema ja kestma hommikust õhtuni, et võiks rekord tulla.
aga mis tuulesuund sellel päeval on tulemas?
VastaKustutaTänase soojaga hakkas siin lõpuks ka kask ja ülejäänud puud lehtima. Päeva max oli kella 17 ajal 20 kraadi ning juba päevitati siis. Oli ka üks juhtum, kus taheti kokkutulekut pidada vabas õhus, kuid päike olnud nii kõrvetav, et mindi siseruumi.
VastaKustutaKuna tsüklon on meist läänes, siis ilmselt lõuna- või kagutuul. Kui tuule tugevus on üle 8 m/s, siis ei saa briis mere ääres mingil juhul mõjule.
VastaKustutaKui kask hakkas lehtima, siis on loodus juba oma arengust ees. Keskmine kase lehtimise algus on Eestis 10. mail.
Esimesi päevitajaid nägin märtsis rõdudel, mis on tuule eest varjatud.
mis leheküljelt cape indeksit näha saab?
VastaKustutaSaab siit: http://www.lightningwizard.com/maps/Europe/ani.html?0,gfs_cape_eur,.png,0,3,6,9,12,15,18,21,24,27,30,33,36,39,42,45,48,51,54,57,60,63,66,69,72
VastaKustutaaitah!
VastaKustutailm.ee mudel lubab reedeks veel üsna sooja ilma, kuid suurt äikesevõimalust. ja peipsi taga võib +28 kraadi olla!
praegu on lääne pool tume pilv tulekul!
VastaKustutaja ladistabki..
VastaKustutaSee on külm front, mis täna üle Eesti läheb.
VastaKustutaJah, tegu on korraliku kuumalainega, nii et üle 25 kraadi paistab olevat tõenäoline. Kuna õhumass on niiske, siis äikese tõenäosus on üle 70%.
aga kuidas te saate kidlas kõneviisis öelda, et "Kuna 9. maiks jõuab Eesti kuum ja niiske õhumass, siis on äikese tõenäosus üle 70%."
VastaKustutavõi ongi kuuma õhumassi jõudmine kindel?
Jah, praegu ei näe küll kuskilt seda varianti, et see ei jõua siia. Nagu eespool selgitatud, siis on see läänetsüklonitega seotud.
VastaKustutaja kus selle õhumassi lähe (kust pärineb) asub?
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaÕhumassi tekkimise kohta nimetatakse koldeks. Selle õhumassi kolle on Kirde-Aafrikas (Egiptus), kust liigub Balkanile ja edasi loodesse, aga läänetsüklon haarab selle siis oma sooja sektorisse ja suunab siis siia. Mingi väiksem osa tuleb ka Lääne-Aafrikast, mis siis samuti haaratakse tsükloni sooja sektorisse.
VastaKustutapäris lahe mõelda, et see õhk on pärit mitmetuhande km kauguselt :)
VastaKustutaTegemist on siis puhtalt troopilise õhumassiga?
VastaKustutaPigem parasvöötme õhumass, kuna 1.5 km kõrgusel jääb õhutemp 10...12 kraadi juurde. Oleks ta siis sel ajal umbes üle 15 kraadi siis võiks seda nimetada troopiliseks õhumassiks.
VastaKustutaei, sa eksid. tegu on transformeeruva troopilise õhumassiga.
VastaKustutaNeljapäevaks on prognoos max 23 kraadi. Ei ole see õhumass nii tuline midagi, nagu postitusest võiks eeldada. 23 kraadi pole maikuu jaoks mingi erilisus. Sama tavaline nagu päikesetõus.
VastaKustutaEks igaüks võib arvata, mida tahab. Väärad arvamused aga tuleb ümber lükata. Ma lähtun võrdlusest pikaajalise keskmisega. Mai esimeses pooles on üle 20 kraadine temperatuur ilmselgelt soe anomaalia. Isiklikud ootused ja eelistused on hoopis midagi muud ega tähenda, et nii ongi tavaline. Hoidkem need ikka lahus!
VastaKustutaOodatav isoterm 850 hPa pinna on 10-12 kraadi. See tähendab, et sooja võib tulla kuni 28 kraadi, kuid selle eelduseks oleks päikeseline ja madala niiskusega ilm. Kuna õhumass on niiske, siis on selge ilm vähetõenäoline ja seetõttu ootaks maksimumtemperatuuriks 23-26 kraadi.
Eespool oli juttu õhumassi tüübist. Toetan seda, et tegu on transformeeruva troopilise õhumasssiga. Õhumassi koldes Põhja-Aafrikas mõõdeti 5. mail maksimumtemperatuuriks 42 kraadi, kui siiajõudes on sellest alles vaid umbes 25 kraadi, aga tegelik temperatuur sõltub jällegi pilvisusest, niiskusest, mere ääres ka tuule suunast jne.
eks vahemeri annab selle kuuma humassi jahtumisele oma panuse. kui vahemerd poleks, siis arvan, et ootaksime isegi +30 kraadi.
VastaKustutaõhumassi*
VastaKustutaSeega, siia jõudes see enam troopiline pole ning võib öelda, et Eestisse "väga harva jõudvat" troopilist õhumassi veel see aasta jõudnud pole?
VastaKustutaKas seni kuni troopiline õhumass on Eestis, võib öelda, et oleme troopilises kliimas (mitte vöötmes), ehk teisisõnu saame kogeda sama ilma, mis nt Mehhikos või Araabias aasta läbi?
VastaKustutaJüri! Ma ei maininud oma kommentaaris kordagi, mis on maikuu jaoks normaalne maksimaalne temperatuur. Ma ütlesin tõepoolest seda, et 23 kraadi pole maikuu jaoks midagi erilist. Oma postitusega tõite ka väga selgesti välja, et sooja anomaalia on maikuus viimasel kümnendil üsnagi iga-aastane nähtus. See, mitmel päeval see üle 20 läheb, ei omagi mingit tähtsust. Oluline on pigem sündmus ja selle korrapärane esinemeine, mitte niivõrd sagedus jne. Küsige tänavalt, nagu teile meeldib teha, kuidas inimesed suhtuvad 20kraadisesse soojussesse mais ja kui tavaline see nende meelest on. Minu jaoks on tavaline, ja tundub et ka EMHI andmete järgi on see tavaline. Kuid iseküsimus on muidugi see, mida tavalisuse all silmas peetakse. Institutsionaalselt (ehk kuidas, mida ja milleks peetakse) on tavaline see kui nähtus toimub piisavalt tihti, et seda mäletada ning seda mitte ebatavaliseks pidada. Kui inimesed on oma elu ajal midagi kogenud ja mäletavad hästi, siis see ei ole ebatavaline. Lõpuks ei saagi ma väga hästi pihta, milles seisneb siis Teie vastuväite mõte?
VastaKustutaJah, päris puhast troopilist õhumassi ei ole jõudnud. 18. aprillil jõudis troopilise päritoluga õhumass siia, aga see oli kohale jõudes suures osas transformeerunud. Kõnekeeles öeldi siiski, et oli troopiline õhumass. Sama siis ka nüüd lähipäevil.
VastaKustutaJah, ma arvan küll, et saab öelda, et on nüüd selle või teise koha kliimale iseloomulikud olud kohal. Näiteks 4. mail oli Eesti erakordselt kuiv õhumass, sest Tallinnas mõõdeti suhteliseks niiskuseks 13%, kuid sooja ligi 17 kraadi, aga kastepunkt -11,5 kraadi. Veidi vähem ekstreemsemad näitajaid olid ka teistes kohtades. Seega oli 4. mail õhumassil killuke kõrbet kaasas.
Kui räägime 2010. a kuumimatest päevadest, siis olid tingimused üsna sarnased Araabia kõrbetele, kust õhumass (juuli lõpus, augustis) ka pärines. Seega saab öelda, et õhumassid kannavad endaga kaasa oma päritolu (kolde) olusid või terakese vastavast kliimast. Minu meelest kasutatakse vahel väljendeid, kui ilmaolud on ekstreemsed, et nt Arktika tuli koju kätte või oleme nagu vihmametsas jne.
Laupäeva õhtul viisin küsitluse läbi 20 ettejuhtuva inimesega. 10 neist olid ilmaga väga rahul, üks arvas, et võiks sadada vihma, kolm ütlesid, et liiga soe, võiks jahedam olla, ülejäänud arvasid, et veelgi soojem ei tee paha. Kurtmisi liigse sooja kohta tuli küsitlematagi ja mitte sugugi seetõttu, et oldi umbses toas või riietus oli ebaadekvaatne - tuult oli vähe, nii sooja ilma veel ei ole sel aastal olnud, päikest palju ja ju siis organism ei olnud veel kohaneda jõudnud.
VastaKustutaVastuväide tulenes väljendusviisist. Kui keegi ütleb, et miski on sama tavaline kui päikesetõus, siis see tähendaks ju seda, et tegu on millegi igapäevasega. Iseasi on see, kui väita, et anomaaliad on tavalised, sest täpselt pikaajalisele keskmisele vastavaid näitajaid on harva. Väikese järelevaatamisega näitasingi seda, et ei ole igapäevane selline temperatuur, ka mitte maksimumina. Küllaga on reeglipärane, et vähemalt korra iga aasta mai esimesel poolel on selline olukord, millega siis vastuses on nõustutud.
Jällegi, kui me kõrvutame pikaajalise keskmisega näiteks õhumassi omadusi, siis ei saa kuidagi väita, et see vastab pikaajalisele keskmisele, vaid tegu on suure anomaaliaga. Kui aga räägime anomaaliate esinemisest, siis on need reeglipärased.
Väljendusviis on oluline. Jah, ülikooli astudes mõtlesin ka, et olulised on oskused, teadmised jms, aga nagu aeg on näidanud, siis inimesed saavad ühest ja samast asjast erinevalt aru. Ka artiklite kirjutamisel on see väga selgelt esile tulnud. Kui on silmast-silma vestlus, saab arusaamatuse tavaliselt kiiresti selgeks teha, aga kirjapandud teksti puhul asi päris nii ei ole - me ei näe inimest ega seda, millises meeleolus ta on, mida ta võiks mõelda jne, seetõttu siis peab olema üheselt arusaadav. Ka minu vastuste kohta on vahel tulnud täpsustavaid küsimusi, mis näitab, et ma pole olnud oma vastuses piisavalt selge ega põhjalik ja seega arenguruumi on veel küllaga.
Väljendusviisist võis saada mitut moodi aru, ka nii, et mõeldi seda metafoorina. Kuna aru saada võis mitmeti, siis tegin asja kohe selgeks, et pärast ei saaks keegi valesti aru. Kuna see haakus hästi ka postituse teemaga, siis tegin ka postitusse vastavad selgitused.
Kui millegagi pole rahul, siis eelistan otsekohesust, mitte aga ümber nurga ütlemist. Prioriteediks on ikkagi korrektsus, eksikujutluste vältimine ja selgus. Jah, mõningaid inimesi otsekohesus võib solvata, aga mingid põhimõtted peavad ka olema ja miks siis mitte leebuse arvelt. See on ka põhjus, miks neid küsitlusi teen, sest kust ma peaksin teadma, mida inimesed mõtlevad ja arvavad, kui ei küsi. Kõige kindlam on võimalusel küsida, sest siis on mul juba mingi arvamuse või ülevaate saamiseks mingi pidepunkt või põhi olemas. Väga sageli tehakse üldistusi ainuüksi enese arvamusest või teadmistest lähtudes. See, miks sooja ilma kohta tegin küsitluse, oli seetõttu, et kuulsin tutvusringkonnast väiteid, et lõpuks soe ja ilus, kindlasti kõigile meeldib. Kui küsisin neilt, kust võtate, et kõigile meeldib, siis vastati, et arvestades pikka talve ja hilist kevadet pole ju vastupidine võimalik. See viitas ilmselgelt enesest lähtumisele. Küsitlus näitas aga midagi muud - on ka võimalik leida neid inimesi, kes ei arva, et soojad ja päikeselised ilmad on toredad.
Ka põhjus, miks ma siis otsisin mõne aasta kohta andmed välja, seisneb selles, et ei piisa sellest, et lihtsalt arvan, et vale, vaid peab kontrollima - äkki eksin, kui ei kontrolli, siis ei tea ju kindlalt. Ometigi nüüd vastukajast selgus, et pidasime ilmselt hoopis erinevaid asju silmas ja otsitud andmed vastavad seetõttu mõlema seisukohtadele.
Siin Ida-Eestis muru,...kõik muud asjad sarnased eelnevatele aastatele v.a puud.
VastaKustutaEelnevad aastad olid eelnevad, sain ka aru, et silmas peeti seda, nagu oleks üle 20 kraadi mais tavaline, aga vat ei ole, on hoopis anomaaliad reeglipärased.
Jätsin ütlemata selle, et keerulisemaid teemasid tavaliselt ei pane blogisse, kuna vastava ettevalmistuseta inimesed ei saa aru. Erand oli hiljuti jugavoolu tekkimise osas, kuna keegi küsis selle kohta ja siis ikkagi tegin postituse, ehkki teema on väga spetiifiline ja raskesti mõistetav.
VastaKustutaKõiki raskeid teemasid kahjuks ei saa üldarusaadavalt selgitada või kui seda teha, siis pole see enam adekvaatne/sisuliselt õige. Seetõttu polnud nõus Marguse antud selgitusega. Sellistel juhtudel eelistan valearusaamade vältimiseks ikkagi jääda raskesti mõistetavaks, et selgituse asjakohasust ja sisulist õigsust säilitada.
Aitäh, Jüri. Rääkimine (antud juhul siis lahtiseletamine-kirjutamine) aitab asjas paremini selgusele jõuda. Sellisel juhul nõustun Teiega. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid seisukohti ja tõekspidamisi. Eks kõik taandubki selleni, et kõik on suhteline.
VastaKustutaVäga huvitab, kuidas väikse Eesti kliima erineb suuresti eri paigus.
VastaKustutaOn juba põhjas nende päevadega kask või muud puud lehtima hakanud?
Pilt siinsest kasest: http://www.upload.ee/image/3291202/2013-05-06_19.40.21.jpg
See on tore, et nüüd sai selgemaks. Huvitav ju ka arutleda ja miks ka mitte vaielda.
VastaKustutaTallinna lähedal ei ole kased eemalt vaadates veel nähtavalt roheliseks muutunud, aga lähedalt on lehed näha. Ma teen hommikul pilte ja panen siia siis üles.
Eestit on nimetatud mitmekesisuse tõttu ka mikrokliima varaaidaks. Aga mikrokliima on siiski muu kui meso- või makrokliima, mille olud suures osas Läänemere tõttu samuti varieeruvad tunduvalt.
mida see MCS tähendab?
VastaKustutaPilveelement ehk rakk on konvektsioonipilve osa, mis läbib iseseisvalt rünksajupilve erinevad arengustaadiumid. Tavaliselt koosneb äike mitmest pilveelemendist ehk saame rääkida rünksajupilvede organiseerumisest. Sellises rünksajupilvede kobaras on erinevas arengustaadiumis elemente – mõned on alles rünkpilvestaadiumis, aga teised maksimaalse arengu või hoopiski hajumisstaadiumis. Rünksajupilved organiseeruvad kogumitesse siis, kui troposfääris on tuulenihe. Tuulenihe tähendab erinevusi tuulekiiruses ja/või –suunas suhteliselt väikeste vahemaade kohta atmosfääris. Selline olukord valitseb sageli frontide läheduses.
VastaKustutaOlenevalt organiseerumise astmest klassifitseeritakse äikeseid järgmiselt. Kui äike on vaid ühes võimsas pilverüngas või –sambas ehk rünksajupilveks ongi vaid üks element, siis nimetatakse seda lihtrünksajupilveks. Sel juhul pole atmosfääris märgatavat tuulenihet ja rünksajupilved ei pruugi organiseeruda (moodustuda kogumikke jne), vaid võivad jääda üksikuteks. Lihtrünksajupilv on tavaliselt väikese ulatusega ja selles on lühiealine (kuni tund aega kestev) äike.
Kõige sagedamini on äike mitmeelemendiline, mida nimetatakse liitrünksajupilveks. Selle tekkimiseks peab olema atmosfääris juba vähemalt märgatav tugevus-tuulenihe. Sellise äikese puhul on rünksajupilved koondunud kobaratesse (lihtne liitrünksajupilv) või paiknevad lineaarselt pika reana (joonpagi), mis on eriti hästi jälgitav radaril või satelliidipildil. Sageli on liitrünksajupilved seotud mõne frondiga, sest seal on tuulenihe suurem.
MCS (mesoscale convective system) on rünksajupilvede kogum, mille pikem telg on suurusjärgus 100 km pikk, kuid mitte rohkem kui 1000 km ümber, st jääb alla parasvöötme tsüklonite (sünoptilise skaala) tüüpiliste mõõtmete. Seega kuuluvad nende alla liitrünksajupilved ja selle variatsioonid (joonpagi, hiidpagi), mis võivad enda alla haarata tuhandeid km², kuid ka väiksemad troopilised tormid, mis on samuti tavaliselt ulatuslikeks konvektsioonipilvede kogumikeks.
Weatheronline lõpuks ka tõstis siis kraadi juurde paar päeva enne, mida varem näinud polnud. Kui täpselt nii ka läheb, siis tuleb uus soojarekord. Siiski EMHI hetkene prognoos tundub adekvaatsem, arvestades tingimusi, mida juba mainiti.
VastaKustutaNüüd lubab EMHI siia isegi 25 neljapäevaks.
VastaKustutaJah, ilmselt õhumass on esialgsest pakutust kuivem ja seetõttu võib-olla rohkem päikest, siis ka saab lubada rohkem sooja.
VastaKustutaega ma imestagi, sest õhu niiskus on meil vaid 30..40%.
VastaKustutaNeljapäevaks tuleb niiskust juurde. Kui praegu on kastepunkt 1°-6°C, siis neljapäeva õhtuks enamasti üle 10°C. Kas tegelik kastepunkt jääb reedeks 12°C piiresse või tõuseb üle 15°C, selgub vast alles homme õhtuks.
VastaKustutaarvan, et jääb alla 15'C.
VastaKustutakahju, et edelatuul puhub neil päevil. ega nõnda nii küll peale kagu-eesti temperatuur +20-ni ja üle selle ei tõuse.
Tõuseb ikka, näiteks põhjarannikul, sest edelatuul on seal ju maatuul. Sisemaal määrab aga temperatuuri õhumass ja pilvisus. Seega, kui on vähegi päikest, siis tõuseb ka sisemaal, näiteks Raplas või Türil, temperatuur igal juhul üle 20 kraadi.
VastaKustutatäna saab jälle öelda, et Eesti on ikka üks kohutavalt suur maa.. Ristnas +7,8 ning Korelas +22,3 (kella 17 seisuga) :D
VastaKustutakas need äikesekolded on ohtlikud, mis eile ja täna euroopas? või on suht.rahulikud?
VastaKustutaKas Stockholmi neljapäevaks see suur soe ei jõua? Lähen just siis klassiekskursioonile.
VastaKustutaVaatasin et 1,5 kõrgusel peaks kogu mai kuu olema 5-10 kraadi juures temperatuur. See tähendab seda et aednikud ja põllumehed. Pange kartul mulda ja selleks kevadeks on öökülmad möödas.
VastaKustutaVaatasid üsna valesti, sest ilm ei ole prognoositav nii täpselt pool kuud ette. :D Selleks peab ikka hiromant olema, ja +5 850hPa pinnal ei garanteeri, et öökülmi ei tule.
VastaKustutaKastepunkt on öökülmade indikaator: kui kastepunkt on alla nulli, siis on öökülm tõenäoline, kui plusspoolel, siis vähetõenäoline.
VastaKustutaMõned mudelid näitavad maikuud päris suvisena, sarnasena 2010. a-le, kui blokeeringu tõttu oli suur osa kuust ebatavaliselt soe. Kas sel aastal ka, seda muidugi veel ei tea.
Täna on tulnud teade võimalikust tornaadost Tšehhi põhjaosas Libochovice' (Ústecký Kraj) lähedalt. Seega ohtliku ilma potentsiaal olemas küll.
See õhumass jõuab Rootsi ka, aga mitte kõige soojem osa. 20 kraadi võib ära tulla, kui hästi läheb.
kuhu kõige soojem osa jääb n.päeval?
VastaKustutaMõtle loogiliselt kui ta Rootsi jõuab vähem soojemana siis järelikult on suurem soe Eestist lõuna ja ida pool.
VastaKustutaSee õhumass liigub praegu loodesse, st jõuab ööpäevaga Läänemere lõunakaldale. Seejärel haaratakse see läänetsükloni sooja sektorisse ja see hakkab liikuma kirdesse. See tähendab, et õhumass on 9. mail suunatud otse Eestisse - kõige soojem osa liigub neljapäeval ja reedel üle Eesti. Sel hetkel on Eestist nii lääne, ida kui põhja pool õhumass jahedam, sest Eestisse jääb õhumassi termiline telg. Lõunas poole liikudes ulatub sama soe osa Vahemereni.
VastaKustutaRootsi idarannikule jõuab ilmselt esialgu õhumassi põhja-, hiljem lääneserv. 10 kraadi isoterm 850 hPa pinnal jääb üsna Rootsi ranniku lähedale. Tuul on ilmselt seal siis edelast või lõunast ja kui päikest ka on, siis miks mitte 20 kraadi sooja. Seega jääb õhumassi kõige soojem osa 8. mail Rootsi idarannikust lõunasse, aga 9. mail itta Eesti ja Ida-Euroopa riikide kohale.
anonüümsele:
VastaKustutasee, et jääb eestist lõuna ja ida poole, ei anna mulle teadmisi juurde.
jüri selgitus on hoopis asjalik! aitäh!
Weatheronline ei lõpeta temperatuuri tõstmist. Ma oleks nagu oma jutuga selle ära sõnunud. Algse 24 asemel ennustatakse nüüd juba 28 Tartusse. Võiks siis nii ka minna.
VastaKustutalangetama hakkavad siis, kui on neljap.hommik käes.
VastaKustutaWetterzentrale näitab järg. reedeks uut suujalainet:
VastaKustutawww.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2162.png
Kui on kuuma õhumassiga tegu, siis peab ju prognoos olema adekvaatne.
VastaKustutaMingit erilist langetamist pole põhjust oodata, vaid ilmselt keegi tahab lihtsalt oma arvamusega vastanduda. Isiklikust arvamusest tähtsam on ikka see, mis meil atmosfääris toimub. Kui päev on oodatust kuivem ja päikeselisem, siis realiseerub ka õhumassi temperatuuri potentsiaal palju rohkem.
Analoogia on suur näiteks 8.5.2010, kui Eestisse jõudis kuum ja veelgi labiilsem õhumass. Tollal jäi Eesti selle õhumassi äärealale, mistõttu pilvi ja äikest oli palju. Ometigi tõusis temperatuur ikkagi 26 kraadini. Seekord jääb Eesti tervenisti õhumassi sisse ja temperatuur võib-olla kõrgemgi.
kes see keegi on siis, kes tahab lihtsalt oma arvamusega vastanduda?
VastaKustuta----------------------------------
lähim äike hetkel kopenhaageni lähedal.
Jah, täiendan selles osas kohe.
VastaKustutaKas äikest võib juba täna õhtul Saaremal olla?
VastaKustutaÖösel on väike võimalus. Praegu pole näha, et frondil areneks komvektsioon. Öine võimalus võiks tulla sellest, et sooja frondi äike on tõenäolisem öösel, kui soe õhumass on labiilne, mida tänane on juba näidanud.
VastaKustutakui soe tänane öö siis tulema peaks?
VastaKustuta(kl 19 ikka veel meil üle 20 kraadi)
On sul nii raske vaadata emho prognoosi kurat kõik ei pea sinu eest töö ära tegam ei postitama. Nii ikka ei saa
VastaKustutaesteks, ole vait närvihaige. ma ei rääkinud sinuga.
VastaKustutateiseks, ma pole kurat.
kolmandaks, emho prognoosi pole olemas.
neljandaks, on jah raske vaadata. muidu oleksin juba vaadanud ja siin mitte küsinud.
viiendaks, hala kusagil mujal, mitte siin.
:)
Ootan homset,kuna kavas on minna Jüriga äikest jahtima Lõuna-Eestisse.
VastaKustutaHomme võiks tulla väga äikese rohke päev või siis vähemalt üks väga väga pikk pikk äikene, ja äikese juurde üks korralik ports rahet.
iseasi,kas äikest tuleb. aga jah, lõuna- ja kagu eestis võib isegi +25 kraadi homme olla, seega õige, et lähete jahtima lõunasse, mitte põhja.
VastaKustutajüri, mul veel midagi huvitavat leitud :)
VastaKustutawww.wetterzentrale.de/pics/Rtavn19211.png
äikeseoht peaks väike olema, arvestades madalat suht.õhuniiskust. (kl 22:02 enamasti 50% piires)
VastaKustutaJah, kui vaadata GFS'i prognoose kuu teiseks pooleks, siis peaks üsna kauaoodatud ilm tulema paljude jaoks. Siiski ise ei tahaks liialt entusiasmi täis minna, kuna selleni on veel liiga palju aega.
VastaKustutaKastepunkt on küll madalavõitu, samas seal, kus 8. mail tuli äikest, jäi ka kastepunkt mitmel pool 10°C-st madalamaks. Ilmselt on õhumass eriti labiilne, mistõttu see kompenseerib siis vähest niiskust. Diagrammid viitavad ka sellele.
VastaKustutahttp://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn19211.png Salvestasin selle kaardi, kunagi hea ja huvitav ju vaadata. Aitäh!
Öine miinimum võiks jääda 8-13°C vahele (sooja advektsioon, pilvisus!), mõnel pool miks ka mitte isegi 15°C, ainult Kirde-Eestis, kus selgem ja kuivem, võib 8°C-st madalamale langeda.
Paistab, et 16. mail võib Eesti jõuda senisest veel kuumem õhumass ( 850 hpa isoterm üle 15 kraadi! Kas kuue päevaga võib see prognoos totaalselt muutuda või samaks jääda?
VastaKustutaPraegu on mudelid üsna üksmeelsed. Hetkel peaks selle jõudmist tõenäoliseks, sest Venemaal on tekkinud blokeeriv antitsüklon, mistõttu läänetsüklonid siia ei pääse. Esialgu väga soe ei ole, sest Atlandil oleva ulatusliku tsükloni lääneserv ulatub siia. Kuna õhumasside piir on siinsamas või lausa Eesti kohal, siis hoogsajud ja äike on järgmise nädalani tõenäolised. Hiljem, kui tsüklon hääbub, siis peaks antitsüklon laienema lääne poole ja 7. mail alguse saanud suvi jätkub.
VastaKustutakui soojaks võib siis 16.minna?
VastaKustutaAlates 16.maist pole 25 kraadist kõrgemad temperatuurid mingi ime, sest 850 hps isoterm tõuseb üle 15 kraadi!!19.mai isegi kuni 17 kraadi mis on sarnane 2007 .aasta mai lõpule aga seekord kestab troopilise õhumassi kohalolek kauem.
VastaKustutaJah, tavapärane nii suur kuumus mais ei ole, aga vahel ikka selliseid anomaaliaid tuleb ette (2007., 2010. jt aastad). Kuni 30 kraadi ootaks küll õhumassi kohalejõudmisel.
VastaKustutama küll ei ootaks, sest see on juba liigne soojus.
VastaKustuta