10. aprillil läks sulale ja 11. aprillil oli esimene kevadpäev. Algas varakevad, mille tunnuseks on lume lõplik sulamine ja ööpäeva keskmine temperatuur 0...5°C. Mis siis on selle otseseks põhjuseks?
AO indeks viimase 120 päeva jooksul. Seda saab igaüks siis jälgida: http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/precip/CWlink/daily_ao_index/ao_index.html
Ühes eelmises postituses sai selgeks, mis on AO indeks ja kuidas see on seotud ilmastikuga. Graafikult näeme, et AO indeks on muutunud positiivseks. See on märk polaarpöörise tugevnemisest ja sellega seoses ka aktiivsemast tsüklonaalsest tegevusest. Ühesõnaga, toimuvad suuremad ümberkorraldused tsirkulatsioonis ja Gröönimaa antitsükloni mõju kaob. Nii jõuabki läänetsüklonite idaservas mereline polaarne õhumass kohale ja see siis tähendab vähemalt varakevadet.
9. aprill oli viimane päev, kui selgelt valitses veel väga külm ja kuiv arktiline õhumass.
11. aprillil asendus mitmel pool lumi juba vihmaga, ehkki ikkagi mitte veel kõikjal. Lumi hakkas intensiivsemalt sulama.
Lõuna paiku muutusid kihtsajupilved kõrgkihtpilvedeks ja pärastlõunal avanes selline vaatepilt. Siin on näha sellist pilveerimit, mis on korraga nii kiudkihtpilved (halo, tekkisid õrnad täisvarjud) kui kõrgkihtpilved (ühtlane hallikas pilvekiht, päike paistab läbi mattklaasi).
Alanud kevad muidugi ei tähenda, et rohkem lörtsi ja lund ei tule. Kuu teisel poolel võib ikka tulla mõni lörtsi- või lumesadu.
Lisaks sellele sain pahase e-kirja, mida liigitaksin kurioosiumite kategooriasse. Selles kirjas avaldati pettumust selles osas, et lumi sulab ja kevad käes. Toon oli selline, nagu oleksin mina süüdi selles, et kevad jõudis kätte. Niisiis leidub inimesi, keda tõsiselt vihastab lume sulamine ja kevade saabumine. Jah, keegi peab ju süüdi olema :). Selle peale tuli meelde see: http://www.elu24.ee/1180504/britt-suudistab-kulmas-ilmas-soomlasi/. Kui see äärmuslik juhtum välja arvata, siis olen kohanud viimase paari nädala jooksul veel mitmeid inimesi, kes arvavad, et talv võiks ikka veel kesta ja kahju kohe, et lumi sulab. Aga keegi neist pole seetõttu vihane olnud.
Lisaks sellele sain pahase e-kirja, mida liigitaksin kurioosiumite kategooriasse. Selles kirjas avaldati pettumust selles osas, et lumi sulab ja kevad käes. Toon oli selline, nagu oleksin mina süüdi selles, et kevad jõudis kätte. Niisiis leidub inimesi, keda tõsiselt vihastab lume sulamine ja kevade saabumine. Jah, keegi peab ju süüdi olema :). Selle peale tuli meelde see: http://www.elu24.ee/1180504/britt-suudistab-kulmas-ilmas-soomlasi/. Kui see äärmuslik juhtum välja arvata, siis olen kohanud viimase paari nädala jooksul veel mitmeid inimesi, kes arvavad, et talv võiks ikka veel kesta ja kahju kohe, et lumi sulab. Aga keegi neist pole seetõttu vihane olnud.
Alanud muutused tõid meelde veel ühe diskussiooni seoses pööripäevadega. Mõttevahetuse algatasin seetõttu, kuna rääkisin ühele tuttavale oma mõtetest ja ta pidas seda intrigeerivaks teemaks. Otsustasin siis tuua selle laiema inimesteringini.
Algatustekst on selline: "Tavaliselt öeldakse, et pööripäevi on neli: talvine, kevadine, suvine ja sügisene. Sel juhul peaks 20. märts olema siis kevadine pööripäev. Aga minu arvates pole see õige. Kõneleda saab ainult kahest pööripäevast, milleks on talvine ja suvine, sest siis tõesti toimub pööre. Aga ülejäänud kaks on võrdpäevsused, sest pööret siis pole. Seega saame rääkida ainult kevadisest ja sügisesest võrdpäevsusest, kui öö ja päev on sama pikad. Pööret siis ei toimu, vaid varem alguse saanud protsess (näiteks päeva pikenemine) lihtsalt jätkub."
Algatustekst on selline: "Tavaliselt öeldakse, et pööripäevi on neli: talvine, kevadine, suvine ja sügisene. Sel juhul peaks 20. märts olema siis kevadine pööripäev. Aga minu arvates pole see õige. Kõneleda saab ainult kahest pööripäevast, milleks on talvine ja suvine, sest siis tõesti toimub pööre. Aga ülejäänud kaks on võrdpäevsused, sest pööret siis pole. Seega saame rääkida ainult kevadisest ja sügisesest võrdpäevsusest, kui öö ja päev on sama pikad. Pööret siis ei toimu, vaid varem alguse saanud protsess (näiteks päeva pikenemine) lihtsalt jätkub."
Õnneks vastas ja võttis mõttevahetusest päris palju inimesi osa. Ühe kõige põhjalikuma arvamuse kirjutas atmosfäärifüüsik: "Kui on ainult kaks aastaaega, mis vahetuvad päikeseseisakute ajal, siis kuidas neid kutsuda? Nad pole kumbki ei suvi ega talv. Kui aga rääkida kahest aastaajast võrdpäevsusel vahetuvatena, siis üks neist oleks külm poolaasta ja teine soe. Kuna meil on suur osa ilmadest importilmad, siis määrab aastaaegade vaheldumise tegelikult atmosfääri tsirkulatsiooni režiimi vaheldumine sooja poolaasta ja külma poolaasta režiimi vahel. Need vahetused toimuvad tavaliselt aprillis ja oktoobris. Tegelikult pole päikeseseisakud mingid pööripäevad, sest peale päikese näiva liikumise ei muutu miski. Juba nimi ütleb, et miski ei muutu, vaid seisab. Kõige suuremad muutused toimuvad looduses ikkagi võrdpäevsuste ümbruses (päeva väga kiire pikenemine, kiired temperatuurimuutused, tsirkulatsioonimuutus jne)."
Veel on huvitav see, et võrdpäevsus läheb kokku ikka päikeseseisakuga, kusjuures soome keeles tehakse sellist vahet: päivänseisaus vs päiväntasaus ehk siis selle järgi, kas päeva pikkus on stabiilne või on öö ja päev võrdsed.
Veel on huvitav see, et võrdpäevsus läheb kokku ikka päikeseseisakuga, kusjuures soome keeles tehakse sellist vahet: päivänseisaus vs päiväntasaus ehk siis selle järgi, kas päeva pikkus on stabiilne või on öö ja päev võrdsed.
Minu kokkuvõte sellest: meil on kaks päikeseseisakut, kaks võrdpäevsust ja kaks pööriaega. Kasutan sõna pööriaeg, sest ühe päevaga ju ei toimu näiteks eespool atmosfäärifüüsiku kirjeldatud-mainitud muutused, vaid see võtab aega. Seega siis oleks ehk sobivam öelda pööriaeg.
Ja praegu ju on pööriaeg, sest atmosfääris muutub olukord põhjalikult, sest toimuvad muutused tsirkulatsioonis (Gröönimaa antitsükloni mõju kaob, taastub läänevool)), seetõttu vahetub arktiline õhumass polaarse vastu, mis omakorda toob/tõi kaasa lume sulamise ja varakevade ning muudki muutused. Pööriaeg on näha ka eespoololevast AO indeksi graafikult.
Ja praegu ju on pööriaeg, sest atmosfääris muutub olukord põhjalikult, sest toimuvad muutused tsirkulatsioonis (Gröönimaa antitsükloni mõju kaob, taastub läänevool)), seetõttu vahetub arktiline õhumass polaarse vastu, mis omakorda toob/tõi kaasa lume sulamise ja varakevade ning muudki muutused. Pööriaeg on näha ka eespoololevast AO indeksi graafikult.
Selle alapeatüki lõpetuseks: Bad Astronomer Phil Plait arvab aastaaegade algusest hoopis sedasi: http://www.badastronomy.com/bad/misc/badseasons.html
Minu kirjutatud põhjalikum jutt lumesulamisest põhjustas ka teatud arusaamatusi. Selgus, et päris palju on neid inimesi, kes ei tea, et tavaline termomeeter mõõdab ainult iseenda temperatuuri, mitte aga õhu temperatuuri. Kui tahame õhu temperatuuri otseselt mõõta, peame registreerima gaasi emiteeritavat soojuskiirgust.
Kuna 11. aprillil sadas vihma, mõnel pool, näiteks Viljandimaal, raporteeriti isegi kuni 9 mm vihma (sadu kestis 13.40-20.00). Seetõttu tekkis jälle arvamusavaldusi, et nonii, see vihm sulatab lume. Ometigi on tegelik olukorda hulga keerulisem. Selgitan seda.
11. aprilli vihma temperatuur oli vaid mõni kümnendik kraadi üle nulli (850 hPa pinnal 0°C või madalam). Isegi mõõduka saju korral on sellise külma vihma üleantav soojushulk tühine. Seega otseselt sulatavat mõju ei ole. Kui vihma temperatuur on juba paar kraadi üle nulli, siis võiks mõõdukas vihm küll lume sulamisele kaasa aidata. Järgmisel nädalal saabub prognooside kohaselt Eesti kohale 850 hPa pinnal 5°C isoterm, mille puhul võiks juba soojemat vihma oodata, mille lume sulatamise potentsiaal on märksa suurem.
11. aprilli vihma temperatuur oli vaid mõni kümnendik kraadi üle nulli (850 hPa pinnal 0°C või madalam). Isegi mõõduka saju korral on sellise külma vihma üleantav soojushulk tühine. Seega otseselt sulatavat mõju ei ole. Kui vihma temperatuur on juba paar kraadi üle nulli, siis võiks mõõdukas vihm küll lume sulamisele kaasa aidata. Järgmisel nädalal saabub prognooside kohaselt Eesti kohale 850 hPa pinnal 5°C isoterm, mille puhul võiks juba soojemat vihma oodata, mille lume sulatamise potentsiaal on märksa suurem.
Kui lumi küllastub vihma tõttu veest, siis selline veest küllastunud lumi sulab palju visamalt. Asi on selles, et vesi on väga suure soojusmahutuvusega (soojeneb ja jahtub aeglaselt) ja seetõttu on sooja õhu mõju lume sulamisele palju väiksem kui siis, kui lumi on kohev ja kuiv. Teisalt, kui ilm on päikeseline, siis on märja lume albeedo jällegi ju madalam kui värske ja kuiva lume oma, järelikult neeldub rohkem kiirgust, mis peaks sulamisele kaasa aitama.
Sellele andis huvitava nüansi üks loeng, mida geograafia doktorantide seminari raames TÜs 10. aprillil pidas loodusgeograafia doktorant Timo Palo teemal "Arktika madalad temperatuuriinversioonid ja nende tekkemehhanismide analüüs 2007. aasta kevade ja suve andmete põhjal".
Nimelt, sulamine on endotermiline protsess. Järelikult kulub lume sulamiseks soojust ja see soojus saadakse ainest või keskkonnast. Kui päike paistab ja lumi on mingil põhjusel juba sulama hakanud (näiteks õhutemperatuur on üle 0°C), siis sulava lume albeedo langeb ja neeldub rohkem kiirgust. Neeldunud kiirgus kulub suures osas lume sulamiseks (sidemete lõhkumiseks on vaja ju energiat) ja kui sulamine on intensiivne, siis võetakse lisaks neelduvale kiirgusele energiat ka ümbritsevalt keskkonnalt, antud juhul lume kohal olevast õhust. Sellisel juhul langeb lume kohal oleva õhu temperatuur, aga suuremas kõrguses (mõni meeter ja rohkem) on ikka soojem õhk. Nii võib kujuneda üks inversioonide eritüüp - sulamisinversioon. Selle tekkeks on soodne sooja õhumassiga päikeseline ilm, kui lumi sulab intensiivselt. Ehkki soojusbilanss on tugevalt positiivne, kujuneb lume sulamise kui endotermilise protsessi tõttu praktiliselt aluspinnalt algav märkimisväärne inversioonikiht.
Nüüd, kui lõpuks on enam-vähem välja mõeldud lume sulamise soojus- ja kiirgusbilansi komponendid, saab juba hakata mõtlema lume sulamise mudelile. Esialgu saab see olla vaid hinnanguline, sest täpsemaks mudeliks tuleks teha mõõtmisi.
Ma olen lisaks veel ka suurveehuviline. Seega väga hea, et varakevad saabus/saabub järsku ja suure pikaldase sulaga. Loodetavasti (kellele ja kellele mitte) saabub kohale ka ennustatav vihmasadu, sest siis on vett veelgi rohkem. Kavatsen juba täna/homme minna olukorda loodusesse kaema.
VastaKustutaSuurveehuvilistel on vedanud, et need lumerohked talved on lõppenud järsu ja suhteliselt pika soojaperioodiga.
(EestiLoodus)
Hüdroloogia ja suurvete kohta on pakkuda paar ettekannet: http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2011/Jarvet2011.pdf
VastaKustutahttp://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2012/Randpuu2012.pdf
Kui talv lõppeb märtsi lõpus või aprillis, siis kohale jõudvad soojad õhumassid on soojemad, kui näiteks veebruaris või märtsi algul (näiteks talv läheb sujuvalt üle kevadeks). Viimastel aastatel on talve lõpp olnudki üldiselt märtsi lõpus või aprillis. Seetõttu on üleminek järsk olnud.
millal sadu siis jõuab, jüri?
VastaKustutapole eilsest saati midagi sadand, kuigi ennustatakse, et sajab
täpsustus:
VastaKustutapärastlõunane "intensiivistuv vihmasadu" asendus päikeselise ilmaga.
peaks kah sünoptikuks hakkama, saab palka valetamise eest :D.
Tartus hakkas kl 14 paiku vihma sadama. Hiljemalt öösel jõuab sadu ka saartele.
VastaKustutaIlmaprognoos ei saagi täiesti täpne olla. Ette tuleb ka suuremaid eksimusi. Kui keegi ütleb, et tegu on valetamisega, siis see näitab seda, et ei mõisteta määramatuse rolli prognoosis. Tavaliselt on selle põhjuseks tarbijalik suhtumine ilmateadetesse ja sellest tulenev pealiskaudsus. Olulist rolli paistavad mängivat ka ootused ilma suhtes ja sellega seotud emotsionaalsus.
Seda palun mitte võtta solvanguna vms (eelmise kommentaari lõpp võis olla naljana mõeldud), vaid ma olen uurinud selise suhtumise põhjuseid ja jõudnud sellistele järeldusteni.
krt,
VastaKustutakes too anon on. meil põlvamaal muudkui ladistab.
Läti radar näitab üpris võimsa sajuala jõudmist Eestisse: http://www.meteo.lv/radars/?nid=482. Öö jooksul jõuab see Eestisse ja tõenäoliselt hommikuks juba Soome lahele.
VastaKustutano 24 tundi võiks ikka ette teada, kust sajud üle lähevad, ma saan aru, et oleks tegu mingi suvise lokaalse ilmanähtusega, aga kui ikka konkreetne front käib üle (või ei käi!?), siis selleks peaks meteoroloogil piisavalt teadmist olema. nali naljaks muidugi.
VastaKustutaSamas peab ütlema, et suure osa Eesti kohta oli ju õige, sest päeval tõepoolest hakkas mitmel pool sadama.
VastaKustutaKui vaadata 12. aprilli päevale järgnevalt, millist ilma lubati, siis vihma öösel ja 13. aprilli päeval ilma paranemist. Öö jooksul jõuab sadu ilmselt kõikjale. Seega saab prognoosi kindlasti õigeks pidada.
Kindlasti tuleb täpsustada, millega rahul polnud - kas sellega, et lubati igale poole vihma (mitmel pool tähendab, et sajab suuremas osas Eestis, aga kõikjale ei pruugi sadu jõuda; prognoosis polnud öeldud, et kõikjal - parandada, kui eksin) või et sadu lubati päeval, aga seda polnud jne.
Kui mõtleme üldisemas plaanis, siis sellised ebatäpsused pole eriti suured. Kui aga mõtleme lokaalselt, kas minu asukohas on ilm selline või mitte, siis jällegi saab öelda, et oli suurem viga. Siit tulebki välja, et ilmselt on veel üks põhjusi, miks rahul ei olda, üldsõnalisus/ilmateade liiga üldine. Mitmed portaalid pakuvad väga suure ajalise lahutusega prognoose iga suurema ja mõni portaal ka väiksemate kohtade kohta. See mõjub inimestele atraktiivselt ja seetõttu eelistaksegi näiteks yr.no-d jms.
Ühe momendi tooksin veel välja. Inimeste ilmaalane teadlikkus on väga madal. Kuna sünoptikuid peetakse ikkagi vähemalt ekspertideks/asjatundjateks, siis usaldatakse neid ja oodatakse vastavakvaliteedilist toodet/kaupa (eespool kommentaaris kirjutasin tarbija seisukohast). Ei osata aga arvata, et see kaup pole kindlate omadustega. Olen näinud korduvalt seda, kuidas inimesed, kes pole kursis prognoosimise köögipoolega, näevad seda näit. EMHIs või tutvustatakse seda mujal ja hindavad olukorra ümber ja muudavad suhtumist sellesse kaupa.
Praegu on näiteks näha Poola ja Leedu kohal isegi äiksepilvi. sat24.com
VastaKustutaJah, 12. aprillil oli Saksamaal laialdaselt äikest ja nüüd (13. aprillil) on see labiilne õhumass Leeduni jõudnud.
VastaKustutaLäänemere lõunakaldale ulatuvad riigid said kevade esimese suurema äikese kätte.
millal eestis võiks äikest tulla?
VastaKustutaemhi lubab (14.04, kell 11:15 seisuga (!)) teisipäevaks ja kolmapäevaks hoovihma. see tähendab ju rünksajupilvi ja teatavat äikesevõimalust?
Aasta esimene äike oli juba 28. veebruaril mitmes maakonnas. Aga järgmine laialdasem äike võib tulla mais.
VastaKustutaPilveliikide kohta küll ei julgeks ilmaprognoosi alusel järeldusi teha. Isegi kui peakski juhtuma, et on rünksajupilvi, siis need ei tähenda tingimata äikest. Aprilli esimese külma dekaadi jooksul oli ju ka rünksajupilvi mitmel päeval, aga äikest ei täheldatud kuskil.
Äikese tekkeks peab õhumass olema labiilne. Kui olid veel külmad ilmad, siis soojenes õhumass altpoolt ja kui niiskust oli ka veidi rohkem, tekkis konvektsioon, sest õhumass muutus päeval veidi labiilseks. Praeguse sooja ja niiske õhumassi korral võiks oodata äikest frondiga seoses. Sel juhul tuleb äike ka vaid siis, kui soe õhumass on labiilne.
aa, mul küll äikest veebruaris ei olnud..
VastaKustutaÄikest oli 28. veebruaril Harjumaast Ida-Virumaani, seega ainult Soome lahega piirnevates maakondades. Lõuna pool sadas väga palju lund ja lörtsi (10-15 cm mõne tunniga), aga äikest ei olnud.
VastaKustutaToo äike oli seotud külma frondiga. Selle ees oli soe ja väga niiske ja ühtlasi labiilne õhumass. Frondi üleminekul siis oligi tolle päeva õhtul Soome lahel ja Põhja-Eestis äikest.
Muidugi ei saa algaval nädalal äikest päris välistada, mingi väike võimalus ju ikka on, aga nii suureks seda võimalus ei hindaks, et hakata seda ootama. Muidugi on nädal pikka aeg ja selle jooksul võib tulla korrektuure. Hetkeseisuga paistab tulevat soe ja väga sajune nädal.
sadu küll ei taha. siis peab keldrit tühjaks pumpama hakkama :/
VastaKustutatänane +10 S-Eestis jäigi ära
VastaKustutaJah, selle põhjuseks on pilves ilm. Õhumass on piisavalt soe, et selge ilmaga päeval saaks temperatuur tõusta vähemalt 10 kraadini, aga kuna õhumass on väga niiske, siis püsisid kihtpilved terve päeva.
VastaKustutaTäna on siin Kagu-Eestis ikka vedanud. Läänest kuni põhjani on näha suurt pilvemassiivi, mis siinani õnneks ei ulatu, taevas on täiesti selge. Päike on ilma nii soojaks kütnud, et lausa palav on päikese käes. Oleks hea meelega lühikeste käistega, kuid nagu öeldakse, siis kevadine soe on petlik. EMHI mõõdetud 12 kraadi tundub küll kaheldav. Kui toast õue läksin, polnud mitte mingit vahet. Ainult metsast läbi käies, kus lumi, oli vahe suuresti tuntav. Esimene suurem grill ka nüüd tehtud sel aastal.
VastaKustutaTäna kuulsin kurtmisi paarilt inimeselt, et on liiga soe. Üks tuttav ütles, et taevas on liiga selge. Ma ütlesin vastu, aga on ju kiudpilvi. Tema vastu, et võiks ikka veel pilvisem olla. See on huvitavaks kontrastiks viimasele kommentaarile - kes on õnnelik, et on selge ja soe, kes jälle pahane, et liiga soe või liiga selge jne. Ometigi on loodus selline nagu ta on - see ei tunne rõõmu ega pahameelt päikese, pilvede või temperatuuri osas.
VastaKustutaSee 12 või 13 kraadi on igati usutav. Kui on kõrvalekaldeid, siis ikka kõrgema kui madalama temperatuuri suunas. Arvestagem sellega, et muude võrdsete tingimuste korral tundub ilm päikese korral soojem kui selle puudumisel. Tunne võib-olla väga petlik. Kindlasti loeb ka see, milline oli temperatuurifoon enne konkreetset päeva ja milline on suhteline niiskus.
Üks mõte tuli veel pähe - hinnang õhutemperatuurile võib sõltuda ka sellest, kas astutakse õue päikese poole suunatud majaküljelt või varjusolevalt. Tegin Tartus endaga ja paari inimesega katse. Valisin hooneks Pepleri 14 ühika, mis oli kl 19 paiku just sobiv, kuna õhtupäike soojendab selle esikülge, aga tagaosa on varjus, ent ka seal on uks, mille kaudu saab välja.
VastaKustutaTulemused: kõik olid nõus, et ilm tundus palju soojem päikese poole suunatud küljelt väljudes kui varjus olevalt küljelt õue astudes. Kui uurisin, kas ilm tundus soojem, sama soe või jahedam kui toas, siis päikese soojendatud külje poolt väljudes ütles kaks inimest, et on soojem, mina ja üks inimene arvasime, et on umbes sama soe. Aga varjuliselt küljelt väljudes tundus ilm palju jahedam kui toas.
Mõne minutiga aga kohaneti välistemperatuuriga, kuid püsima jäi veel vähemalt pool tundi hiljemgi selgelt mälestus sellest, kas ilm tundus väljudes soe või jahe.
Muidugi on see vaid üks võimalusi. Lisaks kõikidele juba kirjutatud variantidele on temperatuur ise ju ka olenevalt kohast erinev - EMHI mõõteväljakul võis olla 12 kraadi, aga teie asukohas näiteks 16 kraadi.
Väljumiskoht oli päikesega risti, seega osaline mõju tõesti. Päeva max temp. oli vilus 15 kraadi, kella 4-5 ajal. Metsas samal ajal 10 kraadi vähem (subjektiivne hinnang).
VastaKustutasee, kes tänase päeva kohta ütleb, et on palav, ei ole terve mõistusega, vaid diagnoosiga. ega siis igaühe möla ei tasu võtta kui tõsiseltvõetavat arvamust. sama hästi võiks Seewaldi haiglasse minna ja küsida sealsete kosmonautide ja kuningate käest, kuidas neile ilm meeldib.
VastaKustutaMulle pakub see huvi, et pärast pikka talve nüüd sooja ilma korral leidub ikka neid, kes pole rahul.
VastaKustutaPõhjusi, miks sooja ilmaga rahul ei olda, vaid tahetakse jahedamat, võib-olla jällegi mitmeid. Mõnede inimeste organism ei kohane suuremate muutustega keskkonnas nii hõlpsalt, mistõttu tal võibki praeguste soojade ilmadega ebamugav olla, teine variant on see, et riietus pole adekvaatne ja tulebki ebamugavustunne. Antud juhul kahtlustan just riiete varianti, et soojade ilmadega on selga valitud liiga paksud/umbsed riided. Eks sel juhul on inimene oma hädades muidugi ise süüdi.
kui suur on äikese täenäosus täna ida- ja kagu-eestis? kagus juba kl 10.00 +14'C.
VastaKustutaHetkel on siin näha kõrgrünkpilvi. Õues on soe - 15,3 kraadi. Olin lühikeste käistega ning külm ei hakanud.
VastaKustutaEi tule äikest, sest soe õhumass on stabiilne.
VastaKustutamillal lõuna- ja kaguvoolu oodata on?
VastaKustutaKas selle aastane kõrgvee aeg on veel ees? Kas Tuhala nõiakaev on juba keema hakanud`?
VastaKustutaLähiajal on tegevad läänetsüklonid. Eks nende eel või taanduva antitsükloni lääneservas liigub õhk ka põhja, aga see on lühiajaline. Seda, mis kuu lõpus või mais hakkab toimuma, peaks vast küsima rahvaennustajatelt. Mõned mudelid küll näitavad poolmeridionaalse tsirkulatsiooni kehtestumisest kuu lõpus, kuid neid väljundeid pole põhjust pidada usalduväärseteks.
VastaKustutaSuurveeaeg on juba käes, aga tipuni veel veidi aega, sest kogu lumi pole ju kaugeltki veel sulanud ja sulavesi jõuab teatud viibega jõgedesse-järvedesse. Hüdrograafe saab vaadata siit: http://www.emhi.ee/index.php?ide=9,654&id=8
VastaKustutaTuhala kohta aitab kindlasti Google' otsing: https://www.google.ee/search?q=tuhala&rlz=1C1CHMO_etEE531EE531&aq=f&oq=tuhala&aqs=chrome.0.57j5j0l2.2055j0&sourceid=chrome&ie=UTF-8#q=tuhala+keeb&hl=et&rlz=1C1CHMO_etEE531EE531&ei=RdhuUdLGGMGh0QWu5IHoAQ&start=10&sa=N&bav=on.2,or.r_cp.r_qf.&fp=dcb299a3a0e5ff93&biw=1440&bih=756
ööpäeva keskmine on üle +5 tõusnud, see tähendab et vegetatsioon peaks algama ning päriskevad on käes
VastaKustutaäike võib tulla pühapäeval
VastaKustutaja kui, siis põhja-eestis
Jah, paljudes kohtades ilmselt küll, kuid arvutanud ei ole, mistõttu praegu võib nõustuda sisetunde alusel. Seal, kus lumi maas, veel ei alga vegetatsioon ja loetakse seetõttu endiselt varakevade alla.
VastaKustutakui suur külmal frondil äikese tõenäosus tänastel andmetel on?
VastaKustutaKui vaadata ESTOFEXi, siis kindlasti alla 15 %, mis on väga madal, mistõttu äikesevõimalusest rääkida ei saa. Ka satelliidipildilt on näha, et konvektsioonist pole kuskil jälgegi (v. a. mingil määral Skandinaavias), mis näitab väga stabiilset õhumassi.
VastaKustutaIlma soojenemisega muutub õhumass stabiilsemaks ja äikesevõimalus väiksemaks, sest sooja õhumassi advektsiooni tõttu väheneb temperatuuri vertikaalne gradient. Kui ilm läheb homme jahedamaks ja on piisavalt päikest, siis aluspinna soojenemise tõttu võiks oodata näiteks homme konvektsiooni, aga äikest ei maksa ka siis oodata.
Taimi Paljak on rääkis täna tugevast jugavoolust, mis tõi meile sooja. Mis tingimustel see jugavool tekib?
VastaKustutaJugavool on atmosfääris olev õhujõgi, mille paksus on vaid paar-kolm km, aga pikkus võib-olla tuhandeid km ja see lookleb vahel ümber terve maa. Jugavoole on mitut tüüpi, kuid meid siin mõjutab polaarne jugavool, mis on seotud polaarfrondiga ja jääb tropopausi kõrgusele. Jugavoolud on kogu aeg olemas - kord on nad tugevamad, siis jälle nõrgemad.
VastaKustutaJugavoolud tekivad õhumasside piirialadel, polaarne jugavool siis troopilise ja polaarse õhumassi piirile tropopausi katkevuskoha lähedale. Mida suurem on temperatuurierinevus õhumasside vahel, seda tugevam on ka jugavool.
Kuna jugavool on sisuliselt termiline tuul, siis on see järelikult otseselt seotud õhutemperatuuri ja sellest tuleneva isobaarpindade kõrgusega. Asi on selles, et õhu tiheduse temperatuurist sõltuvusele on soojemas õhus konstantse
rõhu pind kõrgemal ja külma õhu korral madalamal. Seega seal, kus horisontaalne temperatuur muutub kiiresti, muutub samas kiiresti ka isobaarpinna kõrgus. Nii hakkab õhk liikuma ja liigub seda kiiremini, mida suuremad on isobaarpindade kõrgusvahed.
Jugavool tekib kahe erineva, aga aktiivse, rõhkkonna vahel. Piltlikult öeldes on tegu nagu kahe hammasrattaga, mis pöörlevad üks üht -teine teistpidi. (nt. õlipump)
VastaKustutaKõrgrõhkkond pöörleb päripäeva, madalrõkkond vastupäeva (nii on põhjapoolkeral) Tubli koostöö korral kistakse õhumasse algsest kohast kiiresti kaugele.
Ei, jugavoolu põhjus on isobaarpindade kõrguse erinevus, mis tuleneb sellest, et olenevalt temperatuurist on isobaarpind kas kõrgemal või madalamal.
VastaKustutaSellesr viimasest lihtinimesena küll suurt aru ei saa. Arvan, et paljud teisedki pole atmosfäärifüüsikat õppinud.
VastaKustutaKõiki nähtuseid ei saa selgitada võrdselt lihtsalt kõigile. Mõnede nähtuste või protsesside mõistmiseks on vajalik teatud ettevalmistus. Selle ettevalmistuse võib omandada ka iseseisvalt.
VastaKustutaMarguse selgitus on küll tunduvalt arusaadavam, aga see ei sobi, sest ta räägib juba toimunud protsesside tagajärgedest, milleks siis on näiteks tsüklonid ja antitsüklonid. Aga kui tahame mõista mingi nähtuse tekkimist, siis tuleb ikkagi minna põhjuste juurde.