Kondensjälgede võlu

Palju vaidlusi põhjustavad kondensjäljed võivad pakkuda maalilise hetki ja muutuda isegi vaatamisväärsusteks omaette. 

Mis on kondensjäljed? Need on inimtekkelised pilved, mis võivad tekkida õhusõiduki lendamise käigus kahel moel: 

a) esimesel juhul on põhjuseks õhusõiduki mootorist pärinev veeaur, mida lisandub õhku põlemisprotsessi käigus. Kuna lennukõrguses on õhk väga külm ja rõhk võrreldes maapinnaga märksa väiksem, üleküllastab väljuvates heitgaasides olev veeaur lokaalselt õhu ja võib keskkonnaga segunedes põhjustada kondenseerumise. Tekkinud veepiisakesed muutuvad väga kiiresti jääkristallideks, mida näemegi pilvetriibuna. Kondensatsioonituumadena käituvad heitgaasides olevad tahma- jmt osakesed, mille rolli pole veel täpsemalt uuritud. Kui ümbritsev õhk on suhteliselt soe ja väga kuiv, aurustub jälg kiiresti ning maapealne vaatleja ei pruugi midagi märgata. Seda tüüpi kondensjäljed tekivad üksnes väga külmas õhus tropopausi lähedal, kus temperatuur on aasta ringi -40˚...-65 ˚C;

b) teise võimalusena võivad kondensjäljed tekkida oludes, kus õhk on praktiliselt veeaurust küllastunud. Sel juhul võib kondenseerumist põhjustada juba väike rõhulangus, mida tekitavad õhuvoolud õhusõiduki propelleri ja tiibade ümbruses: rõhu vähenemine põhjustab temperatuurilanguse, mis võib esile kutsuda kondensatsiooni ja tekitada pilvetriibu. See protsess võib aset leida märksa soojemas õhus, teatud tingimustel juba -15 ˚C juures.

Kondensjäljed kuuluvad kas kiud- või kiudrünkpilvede hulka.

Kondensjälgede teaduslik nimetus on Cirrus tractus või Cirrocumulus tractus. Tractuse asemel kasutatakse ka aviaticus.

Kas ja kuidas mõjutavad kondensjäljed kliimat? Jah, need tõepoolest mõjutavad kliimat - näiteks läbi selgete päevade arvu vähenemise. Nende jälgede tõttu on üldpilvisus suurem, sest mõningaid päevi, mis muidu oleksid selged, ilmestavad tänapäeval kondensjäljed. Samuti muudavad kondensjäljed atmosfääri kiirguslikke omadusi - nende tõttu on õhutemperatuuri ööpäevane amplituud ilmselt veidi väiksem ja troposfääri albeedo kõrgem, kui oleks ilma kondensjälgedeta.

Kas kondensjäljed on head või halvad? See on ilmselt praegu küll täiesti subjektiivne hinnang. Mulle nad näiteks meeldivad, sest muudavad taeva huvitavamaks, omandades vahel väga huvitavaid kujundeid ja välimust. Samuti tekivad kondensjälgede tõttu üsna sageli halod, sest koosnevad jääkristallidest.

Nende täpset rolli kliimasüsteemis uuritakse. Seda teeb näiteks NASA, sest kondensjäljed katavad aastas 0,07-0,4% taevast.

Kas kondensjälgede abil saab ilma prognoosida? Jah, saab ikka, sest need annavad informatsiooni tuule- ja niiskustingimustest troposfääri ülaosas ning tropopausi lähedal ja võivad viidata lähenevale lohule või tsüklonile, mille eel suureneb niiskus kilomeetrite kõrgusel aluspinnast, toetades niiviisi jälgede teket ja püsimist. Kui kondensjälg on katkendlik, näitab see veeauru ebaühtlast jaotust troposfääri ülapiiril (või olles täpsem, kõrgusel, kui jälg asub).

On olemas ka hajujäljed (distrail), mis tekivad siis, kui mõni õhusõiduk lendab läbi olemasoleva pilvekihi, milleks on tavaliselt allajahtunud kõrgrünkpilved. Järele jääb tunnelitaoline pilvedeta koht, mis võib soodsatel tingimustel transformeeruda nn pilveauguks (fallstreak hole, hole punch cloud). Kahjuks pole pildistamisväärset juhtumit näinud, kuid näidist võib näha siin: http://www.hot.ee/her/lennukijalg747.jpg [foto: H. Sarapuu, autori allkiri: Suure lennuki (Boeing 747, pisike hall laiguke puuoksa vastas) tekitatud pilvetu jälg madala pilvekihi alaosas].

Järgnevalt mõningaid pilte kondensjälgedest.

Laialivalguv kondensjälg 9.9.2009 Tartu kohal

Kondensjäljed kiudkihtpilvede kohal 2.8.2010 õhtul Tallinnast nähtuna

Huvitav pisut tõmblukutaoline kondensjälg 10.10.2009 Tallinna kohal

Kondensjälg kiudkihtpilvede kohal 30.10.2009 Tartus

Punavad kondensjäljed 3.11.2009 õhtul Tartust nähtuna

Kondensjälg koos korratute ja tihedate kiudpilvedega 30.6.2010 Tallinna kohal

Kondensjäljed taevast katmas 3.7.2010 Kesk-Eesti kohal

Selle kondensjälje katkendlik ja kõver kuju viitab sellele, et niiskustingimused on ebaühtlased (pane tähele teisi kiudpilvi) ja tuule kiirus on horisontaalsuunas erinev. 17.7.2010 Osmussaare kohal

Lühiealised kondensjäljed viitavad sellele, et õhk on kuiv ja kaldub laskuma. 7.10.2010 Tallinna kohal

120-kraadine parheelia kondensjälgedes (30.5.2010 Tallinna kohal)

Seniidikaar 10.10.2009 Laitse kohal

Maaliline kondensjälgede pilvemaastik kiudkihtpilvedega 6.11.2011 õhtul Tallinnast nähtuna

Kondensjälg heidab varju praktiliselt märkamatutele kiudkihtpilvedele (7.6.2012 Tallinna kohal).

Huvitav pilvemaastik kondensjäljega (29.8.2012 Tallinna kohal)

Väändunud kondensjälg kiudkihtpilvedega (4.7.2012 Tallinna kohal)

Kondensjälgede rist 8.3.2009 hommikul Tallinnast nähtuna

Mõnikord tekib kondensjälgedes suitsurõngaid meenutavaid pilvi. Seda nähtust tuntakse Crow' ebastabiilsuse nimetuse all. 27.2.2013 Matsalu lahe kohal

Nagu laps oleks sodinud taevast... Imeliselt maaliline õhtu 27.2.2013 Matsalu lahe kohal