Selgitusi, 920 hPa tsüklon

28. jaanuar. Ülitsüklonis tuli 930 hPa vähemalt ära, mis on läbi ajaloo üks intensiivsemaid parasvöötme tsükloneid Atlandi ookeanil üldse. Lisainfot: http://www.wunderground.com/blog/JeffMasters/show.html

26. jaanuar. Ülitsüklon on saavutamas maksimaalset intensiivsust, sest selle keskmes on õhurõhk langenud 930 hPa lähedale.

Allikas: DWD
Ülitsüklon satelliidipildilt:

Nupuke on nüüd olemas: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=368

Kuna tagasisidet on palju tulnud, siis tuleks mõni asi ära klattida.

1) Ehkki ma olen enda kohta päris palju infot Internetti pannud, pole siiski kõikidele huvilistele päris selge, kes ma olen. Seetõttu siis tuleb nüüd paar sõna enda staatuse selgituseks öelda: Tartu Ülikooli astusin 2008. aastal ja õpingud jätkuvad tänini; valitud eriala on küll loodusgeograafia, aga tegelikult olen alates teisest õppeaastast õppekava endale ise koostanud, st võtnud enamasti vaid neid aineid, mis päriselt huvi pakuvad; lõputöö on kirjutatud teemal "Äikesesademed Eestis 1950-2005", mis on selgelt klimatoloogiline, kuid selle kaudu ma end ei määratle. Kõige sobivam tundub olevat end määratleda ilmahuvilisena, sest see jätab tegutsemisel võrdlemisi vabad käed ja sobib ka staatuseks, sest ma pole teadustöötaja. Sellist määratlemist kasutan järjepidevalt ka ajakirjandusega suheldes. Põhilised huvivaldkonnad on seotud pilvede, äikese ja sünoptikaga. Huvi päritoluga saab tutvuda siin: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/huvi.htm

2) Siin blogis ei jõua kahjuks kõigest kirjutada. See on hea, et tagasiside on aktiivne ja kommenteeritakse palju, mis annab ideid järgmisteks teemadeks, kuid huvitavaid asju on kaugelt rohkem, kui kirjutada jõuab. Lähiajal on plaanis midagi kirjutada pilvedest, kuna need on alati huvitavad ja on korduvalt tahetud liikide tundmaõppimiseks lisapostitust, ja veel midagi huvitavatest sõnadest või mõistetest.

Mis puudutab uusi mõisteid, siis need on nüüdseks välja töötatud, aga arvatavasti hetkel ei too konkreetselt siin välja, mis ja kuidas, sest plaan on sellest teha  artikkel ajakirja Loodusesõber aprillinumbrisse. 

3) Kuidas on artiklitega? Antitsüklonitest tuleb juttu ilmselt märtsi Eesti Looduses.
Ajakirjas Horisont laiendatakse rubriiki "Pilvepiir" neljaleheküljeliseks. See annab võimalusi kasutada rohkem ja paremini fotosid ning graafikat. Praegu on see rubriik kuidagi kokkusurutud ja fotode võimalusi minimaalselt kasutav. Esimene katsetus tuleb Horisondi märtsinumbris.
Arvatavasti aprillis ilmub Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat. Sellele võiksid kõik huvilised tähelepanu pöörata, sest muuhulgas on plaanis avaldada artikkel hiid- ehk kuningpagist (deretšost, autoriks H. Meitern).

4) Miks EMHIs pole selgitavat nupukest? Ei tea, kuid saatsin juba vastava küsimusega kirjad.

5) Pisut ka mudelites väljapakutust intensiivsest tsüklonist. Nii GFS kui ECMWF 21. jaanuari mudelijooksud pakuvad Põhja-Atlandil 25. jaanuariks intensiivse tsükloni teket, mille keskmes on arvutatud minimaalseks õhurõhuks kuni 920 hPa. Muide, Eesti madalaim õhurõhk on mõõdetud 16.12.1982 Väike-Maarjas, kus minimaalseks näiduks registreeriti 936 hPa. 

Kõige madalam õhurõhk, mis parasvöötme tsüklonis on hinnangute kohaselt olnud, oli 10. jaanuaril 1993 Braeri tormiks nimetatud tsüklonis Suurbritanniast loodes, kui see langes umbes 914 hPa-ni (mõnedel andmetel veidi madalamale). Tolles tormis ulatus püsituul kuni 50-55 m/s ja maksimaalseteks puhanguteks hinnati koguni 80 m/s. Üldse on teadaolevalt vähemalt Atlandi ookeanil olnud alla 5 barokliinse tsükloni, mille keskmes on õhurõhk 930 hPa-st madalamale langenud.

Aleuudi miinimumi mõjusfääris on intensiivseim tsüklon registreeritud 25.-26.10.1977, kui süsteemi keskme lähedal ühes Aleuudi saarestiku meteojaamas saadi näiduks 926 hPa. Selles tsüklonis täheldati orkaanidele tüüpilist silma ja selle seina. Ühel saarel oli tuulte püsikiiruseks enam kui 50 m/s ja puhangud kuni 60 m/s.
Lõunapoolkeral on vaatlusvõrk palju hõredam ja kindlamad andmed on sealt teada alles 1970ndatest. Seetõttu pole Antarktika rannikul registreeritud 933 hPa 11.8.1994 enam nii eriline.

Järgnevalt 21. jaanuari wetterzentralde.de-st saadud mudelijooksud.
GFS:

Näha on seda, et tsükloni kese muutub täitudes soojemaks. See viitab sellele, et see areneb vastavalt Shapiro-Keyseri mudelile, mis kehtib intensiivsete ookeani kohal arenevate tsüklonite kohta. Sel juhul võib keskmes tekkida orkaanidele iseloomulik konvektsioonipilvedega või silmalaadne struktuur.

Kõrgemad õhukihid 26. jaanuaril, nagu selle arvutas GFS mudel:

ECMWF:

Arvutatud tuule tugevus ECMWF mudeli järgi 1,5 km kõrgusel aluspinnast. Nagu näha, siis tugevaimad tuuled on keskme ümbruses, eriti lõunapoolmikus. Tugevaimate tuulte ala on tähistatud valgega, ümbritsetuna rohelisega, tuulte kiirus seega tunduvalt üle 40 m/s:

Kas see tsüklon mõjutab ka Eestit? Otseselt ilmselt mitte, kuid paistab, et see valmistab teed uutele läänetsüklonitele (tsüklonite seeria!), mis võivad Läänemerele lähemale pääseda või jõuda Norra merele ja tuua kaasa ilma soojenemise.