10. jaanuar. Konverents oli väga tore, osalejaid oli 42, kuid kõik polnud lõpuni. Tekkis palju mõtteid, eriti väärtuslik osa seoses uute meteoroloogiaterminitega. Mõne aja pärast tutvustan neid siin.
Failid: http://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/Palju õnne 9. jaanuari tormi aastapäeva puhul!
Foto on Saaremaalt maksimaalse veetõusu ajast (L. Filippov).
Leidsin 3. jaanuari Maalehe ilmaküljelt ebatäpsuse: pildi allkirjas viidatakse justnagu sellele, et jääpurikad tekivad sulailmaga. Tegelikult saavad jääpurikad tekkida ainult miinuskraadidega.
Küll see asi ikka nii vist on küll, et katuselt tilkuvast veest tekib külmaga purikas.Aga inimene lihtsalt ei mõtle selle peale, silme ees on ikka pilt kevadisest sulailmast tilkuvate purikatega. Kes selle peale enam mõtleb, mismoodi see pagana purikas tekkis!
VastaKustutaEks ühele pildile on paigutatud ka jääkarud ja pingviinid koos.
Jah, näiteks isegi ülikoolist on kangekaelselt vastu vaieldud, väites et jääpurikaid vormib sula, mitte külm.
VastaKustuta2010. a. talvel suurenes jääpurikate vastu huvi, sest üle pika aja kestis stabiilne talveilm üle kuu aja ja see andis jääpurikatele aega kasvada. Seetõttu muutusid need ohtlikeks, samal ajal saadi aru, et need näitavad soojalekkeid. Isegi ajakirjanduses räägi sellest palju. Aga ometigi tuleb nende tekkelooga seoses ette väärarvamusi, mistõttu tekkis vajadus kirjutada sellest lühike tutvustav lugu: http://www.loodusesober.ee/artikkel1581_1567.html
Sealne jutt on muidugi lihtsustatud.
Vanasti tulid purikad ju kevadpäikesega. Asi selles, et rookatustega talumajades soojalekked kui sellised, puudusid. Kui ikka oli külm talv, soojendas-sulatas alles kevadpäike katustelt lund. Päikesepaiste eeldas aga selget taevast ja ka miinuseid veebruari lõpus-märtsis. Nii tekivad purikad
VastaKustutaJah, rookatuste puhul võib-olla küll. Aga tänapäeval on päikese abiga tekkivate jääpurikate osakaal väga väike, sest suurem osa purikaid tekib ju siis, kui päikese soojendav mõju on lume sulatamiseks ilmselgelt ebapiisav (november, detsember ja jaanuar) ja tavaliselt on ilm siis ka lauspilves, mistõttu päikese mõju langeb ära.
VastaKustutaSeetõttu tekivad praegusel ajal tüüpilised purikad pilves ilmaga ja õhutemperatuuril -1°...-10°C, kusjuures tekkimise aluseks, nagu öeldud, on soojuslekked. Seetõttu tänapäevases kontekstis on päikese mõjul tekkivad purikad vaid erijuhuks ja olulisemad talve teisel poolel (või siis, kui on rookatus).
Jääpurikate tekke seostamine päikesega on muide teiseks levinud väärarvamuseks, täpsemalt pean silmas arvamust, nagu oleks päike peamine põhjus (rõhutan, et tänapäevases kontekstis, sest nagu kirjutasite, oli vanasti ilmselt sellega teistmoodi).
2010. a. talvel artikli kirjutamise eel ma spetsiaalselt uurisin, mis tingimustes, kui kiiresti jne jääpurikad hoonetel tekkisid, selgitades välja eespoolkirjeldatud asjaolud (pilves ilm, temp. vahemik jne) välja.
Kas pole huvitav praegune olukord. Põhjapoolne kõrgrõhkkond on TUNDUVALT SOOJEMA ÕHUMASSIGA kui lõunapoolne madalrõhkkond. Paari päeva pärast kui M mõju on kadunud tõuseb meil temperatuur oluliselt !
VastaKustutaSee antitsüklon on endasse haaranud ookeanilt sooja õhumassi. See pole üllatav, arvestades antitsükloni paiknemist. Tsüklon on haaranud mandril jahtunud õhumassi (idast ja kirdest) ning on seetõttu külmem.
VastaKustutaMuide, kõik parasvöötmetsüklonid muutuvad hääbudes külmaks, see ongi nendele iseloomulik. Talvisel ajal paistab muidugi see rohkem silma.
Mis puudutab õhutemperatuuri, siis arvestagem praegust aega ja pilvisust. Selge või vähese pilvisuse korral tähendab selle sooja antitsükloni siiatulek seda, et pole pakast oodata, aga mingit sooja ka mitte, sest jahtumine on ülekaalus, nii et -10 kraadi võib vabalt olla. Pilves ilma korral on muidugi soojem.
see on ka huvitav, et seegi kord jäi 90% lumesadu ära.
VastaKustutaseega 3. tuisk sel talvel, mis meil olemata jäi. tuul ja temperatuur on täppi ennustatud..
ma olin 90% kindel, et lumesadu jääb ära. umbes 10% ennustatud kogusest on tõepoolest tulnud.
seega pole kolmes tuisuennustuses eksinud.
aga kui ilmajaam nädal ette sula ennustab, vot siis on küll sula kindlalt platsis. imelik, et tuisk jääb tihti tulemata.
Tuisk ei jäänud ära, oli täpselt nii nagu prognoositi või isegi alahinnati, selgitan allpool.
VastaKustutaMis puudutab sajukoguseid, siis sõitsin täna Tartust Tallinnasse ja mu kõrval istus keegi proua, kes tuli Värska lähedalt. Sattusime juttu rääkima ja küsisin ka tuisu kohta. Ta kirjeldas, et juba eile õhtul (10. jaan) algas selline ööläbi kestev tuisk, mida viimati oli Monikaga seoses. Lumikate suurenes 9-10 cm ja oli raskusi majast välja pääsemisega. Seega oli minu arvates tuisuprognoos ikkagi liigselt tagasihoidlik.
Seega peaksite küsima, miks tuli tuisk, mida prognoosi järgi ei pidanud tulema.
Kui elate kuskil põhja pool, siis jah, sademeid tuli näpuotsaga, aga pinnatuisk oli korralik, seda (tagajärgi) oli täna isegi silmaga näha.
Kokkuvõttes: prognoos täitus 90-95% ulatuses, 5-10% eksimust oli seoses sellega, et alahinnati tuisku.
Palun vaadake ka eelmise postituse 24ndat kommentaari, kuhu kirjutasin lisa.
VastaKustutaVastan ka selle tuisu ja sula prognoosimise täpsuse kohta.
Sademed on ajas ja ruumis palju muutlikum kui näiteks rõhuväli või ilmasüsteemid. See annab võtme teie küsimusele vastamiseks.
Tuisk seostub rohkem sademetega - mida intensiivsem on lumesadu tugeva tuule saatel, seda suurem (tugevam) üldtuisk. Niisiis, kui ei saja, aga tuul on tugev ja on lahtist lund, saame rääkida ainult madal- või pinnatuisust. Seega, kuna üldtuisul on otsene seos sademetega, siis ilmselt on tuisku raskem võrreldes näiteks sulaga väga täpselt prognoosida.
Sula seostub aga rõhuvälja ja ilmasüsteemidega ja nendega seotud sooja õhu advektsiooniga. Kuna rõhuväljaga on asi lihtsam (see pole nii muutlik, kui sademed), siis on ka sula (või üldse suuremat ilma soojenemist) palju lihtsam prognoosida. Lisaks sellele haarab sula enda alla suure territooriumi, kuid sademed, sh tuisk sageli palju väiksema, millega jõuame jällegi (ruumilise) muutlikkuseni.