esmaspäev, 31. detsember 2012

Uue aasta soovid

4. jaanuar. Talv on tagasi ja lähiajal on selge tendents selle süvenemiseks. Pikemas perspektiivis võib stabiliseerumine toimuda järgmisel nädalal.
3. jaanuar. Talv pöördub tasapisi tagasi. Laagris oli hommikul 1 cm värske lumekiht ja puud kergelt lumised, õhtul algas uus lumesadu. Ka pikemas perspektiivis on näha ilma külmenemist.

 2. jaanuar. Miks on sula ja vihm talvel head: http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/?p=5641.
ETV uudiste lõpus räägiti pisut sulast ja mida see kaasa toob. Üllatas ühe inimese väide, et õige talv pole veel alanud. Tegelikult algas õige talv novembri lõpus ja kestis kuu aega, nüüd tuli lihtsalt vahe sisse. Ei imestaks üldse, kui enam nii stabiilset talveilma ei saagi, kui oli detsembris, kuid seda peab näitama aeg.
...
Toogu uus aasta kõikidele ilmahuvilistele elamusi, huvitavaid sündmusi ja palju huvitavat, mida uurida ja mille üle mõtiskleda.
A. Kallise kokkuvõte lõppevast ilmaaastast: http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/ilmataat-vembutas-nagu-ise-tahtis.d?id=65453166
S.-E. Enno kokkuvõte 2012. a. ilmastikust: http://web.zone.ee/funnelcloud/uudis_13_01_01.htm.
EMHI kokkuvõte: http://www.emhi.ee/data/img/2012_ilmaylevaade.png
Selline see ilmaaasta meil oli, igaüks sai tunda midagi talle meelepärast, mina näiteks rohkeid sademeid, sest olen sademeteinimene. Kõige rohkem meeldisid aprilli trikid, kui terve dekaad oli talvine ja isegi üks lumetorm, ja novembri ülitihedad udud. 
...
Kuu aega valitses meil tõeline talv. See vormis jugadest huvitavaid jääskulptuure. Selle konkreetse foto tegin Jägala joal (jägal tähendab samblikku, aga seda sõna enam ei kasutata, säilinud vaid kohanimedes).
Jääs Jägala juga

Konvergents 23. juunil. Ilmakaart: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120624.gif

kell

22 kommentaari:

  1. Anonüümne31. detsember 2012, kell 15:16

    tahaks suvel äikeselise suve :)

    VastaKustuta
  2. Anonüümne31. detsember 2012, kell 21:46

    jürile:
    Kuu aega valitses meil tõsine talv.

    pigem võiks olla "tõeline talv" :).

    VastaKustuta
  3. Jüri1. jaanuar 2013, kell 01:48

    Muutsin ära, aitäh soovituse eest!

    VastaKustuta
  4. Anonüümne1. jaanuar 2013, kell 04:10

    Head uut aastat! Käisin just Tallinna kesklinnas tugevas lausvihmas jalutamas. Lumi sulab vihmaga väga kiiresti :S

    VastaKustuta
  5. Anonüümne1. jaanuar 2013, kell 12:39

    tore ju :). mulle küll selline pläga ei meeldi, vaid kohev lumi.

    VastaKustuta
  6. Jüri1. jaanuar 2013, kell 14:17

    Vihm pole tegelikult lume peamine sulataja, vaid soe õhk. Asi selles, et vihma temperatuur praegusel ajal on peaaegu null kraadi, mistõttu selle üleantav soojushulk on väga väike.
    Selle kohta olen ka vastava katse teinud, et näha, kas lumi sulab vihma või sooja õhuga kiiremini. Kui vihma temperatuur on kuni +1 kraadi, siis sulab lumi sooja õhuga oluliselt kiiremini.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne1. jaanuar 2013, kell 14:39

    aga miks vihm siis nii külm on kui seda ümbritsev õhk soojem on?

    VastaKustuta
  8. Jüri1. jaanuar 2013, kell 15:08

    Sest sademed moodustuvad tavaliselt suures kõrguses. Tüüpilised laussademed moodustuvad 3-5 km kõrgusel, kus on alati väga külm (temperatuur nullist madalam). Peaaegu kogu vihm saab alguse lumena (jääkristalli- ehk Bergeron-Findeiseni protsess), sulades alles oma teekonnal maa poole vihmaks. Ainult siis, kui kogu õhusambas temperatuur pilvedest aluspinnani on nullist madalam, sajab lund. Niisiis peamiselt moodustuvad sademed külmades pilvedes. On ka soojade pilvede protsess, nii tekib uduvihm, aga selle osatähtsus sademetena on väike.
    Sademete tekkimise iseärasusi arvesse võttes on ka seletatav, miks näiteks suvisel ajal on sadav vihm palju jahedam kui ümbritsev õhk. Eriti terav on kontrast siis, kui tuleb vihmahoog kuuma ilmaga. Vesi on suure termilise inertsiga ega jõua soojeneda ümbritseva õhu temperatuurini. Talvel on temperatuurivahe tunduvalt väiksem ja nii ka sademete soojenemine palju aeglasem. Seetõttu on talvise ajal tüüpiliselt vihma temperatuur ainult mõni kümnendik kraadi üle nulli.

    VastaKustuta
  9. Anonüümne2. jaanuar 2013, kell 12:07

    mulle meeldisid äikesed ja kuumalained ning veebruaripakane

    VastaKustuta
  10. Anonüümne3. jaanuar 2013, kell 14:35

    mida täpselt tähendab: "tuulte konvergentsitsoon"?

    VastaKustuta
  11. Jüri3. jaanuar 2013, kell 15:48

    Tuulte kokkujooksmine. Näiteks, kui saare või poolsaare keskel kohtuvad briisid või kohtuvad kirde- ja kagupassaadid (intertroopiline konvergentsitsoon) või tsükloni keskmes, kus kohtuvad eri ilmakaartest puhuvad tuuled. Selline konvergents paneb sageli aluse õhu tõusmisele, näiteks konvektsioonile.

    VastaKustuta
  12. Anonüümne3. jaanuar 2013, kell 20:13

    aitäh!

    aga kui sageli seda eestis ette tuleb.. või on olnud? (arvestades briisid välja)

    VastaKustuta
  13. Jüri3. jaanuar 2013, kell 21:51

    Ma ütleks, et ikka tuleb vähemalt mõni kord aastas ette, kui näiteks mõni tsükloni kese liigub üle Eesti, ka frontide piirkonnas on tuulte koondumine vahel selgesti nähtav. Soovi korral võin mõne konkreetse näite otsida.

    VastaKustuta
  14. Anonüümne4. jaanuar 2013, kell 00:17

    jah, olen küll näitest huvitatud.

    VastaKustuta
  15. Jüri4. jaanuar 2013, kell 01:12

    23. juunil liikus tsüklon üle Eesti. Tuulte konvergents oli siis eriti selgesti näha, panin vastava satpildi ka postitusse. Konvergentsi on näha heleda joone järgi, sest kuna tuuled jooksevad sinna kokku, siis kuhjab see ju pilved kokku.

    VastaKustuta
  16. Anonüümne4. jaanuar 2013, kell 12:10

    tänan :)!

    VastaKustuta
  17. Anonüümne5. jaanuar 2013, kell 02:35

    see prognoositav talve tagasitulek on paraku lühiajaline - max 7 päeva korralikumat külma koos eelmänguga mis hakkab nüüd pihta. eks seda võimaldabki suuresti see inglismaal tekkiv kõrgrõhuala. kuid sellises kohas tekkinud kõrgrõhuala ei saa olla stabiilne, mistõttu 20 jaanuari paiku näib tsüklonite senine trajektoor taastuvat. oleks siberi kõrgrõhuala oma haaret siiani ulatanud, oleks talv ehk stabiilsem. aga praegu peame leppima selllega mis on.

    VastaKustuta
  18. Jüri5. jaanuar 2013, kell 12:45

    Jah, see muutlikkus ongi iseloomulik keskmisele Eesti talvele. Aasta lõpp ja algus tõid siiski päris suure sula siia, kusjuures tekkis kevade tunne.
    Nüüd edasine näib olevat selline, et mõneks päevaks püsib loode- või põhjavool, kuid kaugemas tulevikus (nädala keskel) pakuvad mudelid ühe sukelduja liikumist üle Eesti. See võib nõrga sula korraks tuua, kuid selle tagalas süveneb külma õhu juurdevool ning selle järel pakuvad mudelid Suurbritannia kohale uue antitsükloni tekkimist, samal ajal jätkub tsüklonite sukeldumine kagusse, kusjuures pärast kuu keskpaika võib üks järjekordne sukelduja väga külma õhu tuua. Selline stsenaarium (praegu toetavad erinevad mudelid) näitab seda, et talvine ilm on lähinädalatel ülekaalus, mõni sulaga päev võib vahele sattuda, mis on siinsele tüüpiline. Seetõttu räägime ikkagi oluliselt pikemast ajast kui 7 päeva.
    Loomulikult on tegu jällegi suure ajamastaabiga ja nii üldsegi ei pruugi minna. Alternatiive näeksin Suurbritannia kohale arvutatud antitsükloni paigutuses (Skandinaavia, Kesk-Euroopa jne) ja sel juhul on ilm jällegi teine jne. Aga valdavalt talvise ilma püsimine kauem kui kuu keskpaigani on siiski üpris tõenäoline.

    VastaKustuta
  19. Anonüümne5. jaanuar 2013, kell 14:58

    praegu on minu arust väga huvitav situatsioon eestis. on kohti, kus näiteks pole kübetki lund maas.. minu sõbra vanaema elab sõrves ning nende soojade päevadega hakkasid tal lumeroosid ning lumikellukesed õitsema.. kahju, et ta vana inimene ning ei oska tehnikat kasutada ning pilti üles panna.. oleks kohe postimehes või ilm.ee-s furoori.

    VastaKustuta
  20. Jüri5. jaanuar 2013, kell 17:54

    Jälle midagi huvitavat. Ma sõitsin täna Vasalemmasse ja lumikate oli teekonna jooksul siiski pidev, kuid paksem metsade all. Samas mõnes kohas oli nagu kevadine suurvesi, panen sellest ka pilte üles.

    VastaKustuta
  21. Anonüümne7. jaanuar 2013, kell 10:02

    Ka Saaremaa lõunasevas Sutu lahe lähistel õitsevad lumeroosid ja krookused on ninad välja pistnud. Superhanged on madalaks vajunud ja põllud pea paljaks jäänud.

    VastaKustuta
  22. Anonüümne2. juuni 2013, kell 01:10

    Invest the money you saved into some nice accessories.
    A Canon Powershot s60 software also comes either for Microsoft Windows operating software or for the Mac operating software, so this means whatever
    operating software you use, you can be sure that your Canon
    Powershot s60 digital camera will work great for you. On the other
    hand, the Nano worked fine, but after a couple of hours of
    steadicam work, my arms were getting tired.


    Take a look at my web blog; canon 6d

    VastaKustuta