Kokkuvõte sellest jahist ka siin: http://www.ilm.ee/?510642
Miks tekkis 8. septembril nii palju äikest? Äikese tekkimise võtmeks on atmosfääri tasakaal ja jääkristallide produktsioon koos piisavalt tugevate püstvooludega (konvektsioonivooludega). 8. septembril valitses tugev tsüklonaalne mõju, niiskust oli palju ja oli külma õhu advektsioon. Selle tõttu oli juba 1,5 km kõrgusel 0°C või madalam ja troposfääri keskosas -25...-27°C. Nii tekkisid tugevad konvektsioonivoolud, kusjuures pilvede tipud ei pidanud eriti kõrgele ulatuma, et jääkristallide produktsioon, mis on välkude eelduseks, oleks piisavalt suur. Nii võisid pilvede tipud olla vaid 5-6 km kõrgusel, aga äike (välkude mõttes) korralik.
Otsustasin auto rentida, et veelkord sel aastal äikest ja huvitavaid pilvi jahtida. 8. september tundus äikeseks igati soodne olevat tsükloni läheduse ja väga jaheda õhu advektsiooni tõttu. Kokku läbisin umbes 500 km, kusjuures õnnestus rohkelt äikest ja superpilvi ning sademetest näiteks rahet tabada. Järgnevalt kommentaaridega mõned fotode näited.
Miks tekkis 8. septembril nii palju äikest? Äikese tekkimise võtmeks on atmosfääri tasakaal ja jääkristallide produktsioon koos piisavalt tugevate püstvooludega (konvektsioonivooludega). 8. septembril valitses tugev tsüklonaalne mõju, niiskust oli palju ja oli külma õhu advektsioon. Selle tõttu oli juba 1,5 km kõrgusel 0°C või madalam ja troposfääri keskosas -25...-27°C. Nii tekkisid tugevad konvektsioonivoolud, kusjuures pilvede tipud ei pidanud eriti kõrgele ulatuma, et jääkristallide produktsioon, mis on välkude eelduseks, oleks piisavalt suur. Nii võisid pilvede tipud olla vaid 5-6 km kõrgusel, aga äike (välkude mõttes) korralik.
Otsustasin auto rentida, et veelkord sel aastal äikest ja huvitavaid pilvi jahtida. 8. september tundus äikeseks igati soodne olevat tsükloni läheduse ja väga jaheda õhu advektsiooni tõttu. Kokku läbisin umbes 500 km, kusjuures õnnestus rohkelt äikest ja superpilvi ning sademetest näiteks rahet tabada. Järgnevalt kommentaaridega mõned fotode näited.
Hommik Tallinnas algas päikeseliselt, kuid konvektiivne aktiivsus oli olemas.
Rapla lähedal. Esimene tabatud äike.
Rapla ja Järvakandi vahel. Süngete konvektsioonipilvede koondumine, sellele järgnes üsna äge välkude heitlemine ja rahe.
Holstres. Uued võimsad rüngad kerkimas, mõned neist kaabuga (pileus).
Sama süsteem ligi 30 min hiljem. Selles pilves sähvis ja müristas mitu korda minutis. Pange tähele seda, et see pole eriti äikesekolde moodi - sajukardinat on vähe, jäätunud pilveosi pole näha, pigem on see nagu kihtrünkpilvede sarnane.
Sama pilv veel 15 min hiljem. Juba meenutab välimus rohkem äikest.
Paistus. Äike on üle, kuid lõuna ja kagu pool arenesid jälle rüngad ja tuli äikest. Siin fotol on näha päikesevalguse hajumist sajukardinas (Tyndalli efekti üks vorme).
Tartu mnt-l. Päike paistab lahkuva konvektsioonisüsteemi alt.
Teel Tallinnasse. Kaugel Harjumaal on näha uute konvektsioonipilvede teket.
Tuleb tõdeda,et september on päris hea vaatemängu pakkunud.
VastaKustutaOngi, hullult lahe oli küll neid taga ajada ja elamusi saada.
VastaKustutaKiilis oli eile (08.09.2012) nõrk äike (seetõttu ei hakanud filmima). Äike müristas 4 korda nõrgalt ja siis oligi kõik. Kuid üks huvitav asjaolu oli selle äikese juures - just Kiili lähedal tekkis sellesse rünksajupilvesse äike. Pilve eemaldudes oligi äike hajunud. "Sooja" oli äikese ajal vaid +10 kraadi. Kell oli siis 17:45.
VastaKustutaIlmselt sai rünksajupilve element Kiili lähedal küpseks ja seejärel hakkas hajuma, see selgitaks äikese tekke ja hajumise (juhul, kui peame äikese all silmas välkusid ja sellega kaasnevat müristamist.
VastaKustutaSuur tänu info eest!