See kommentaarium osutus üle ootuste asjalikuks ja loetavaks: http://www.ilm.ee/index.php?51050511. Kirjutasin sinna ka oma arvamuse, mis pälvis üllataval kombel kiituse, samas rekommenteeriti (ehk kommenteeriti vastu): "Asjaolu, mille poolest on 2012 suvi eriline, on aga järgmine: sajustele ning jahedatele suvedele on tavaliselt eelnenud kuumaperiood kevadel (aprill, mai) ehk siis soojaresurss on nö ära kulutatud. Tänavu oli jahe kevad ning sellele järgnes nukker suvi."
Olgu selle kohta öeldud järgmist. Võrdlemisi absurdne on rääkida mingist soojaressursi ärakulutamisest. Ka vanasõnades on sellele viitavaid vihjeid või tähelepanekuid, kuid see pole ikkagi õige. Nn soojaressurss (kui see mõiste ikka on üldse sobiv) on väiksematel laiustel alati olemas, iseasi on see, kas tsirkulatsioon võimaldab sel soojusel pooluste poole liikuda või mitte. Tavaliselt ei ole tsirkulatsioon maist septembrini kogu aeg ühesugune (praegu on vaatluse all suvine poolaasta, sama kehtib muidugi ka teise poole kohta), mistõttu ongi ilmastik muutlik, kord on soojem, siis jälle jahedam. Mõnikord juhtub nii, et kevadel võimaldab tsirkulatsioon soojal õhumassil liikuda näiteks kaugele põhja ja kogeme soojalainet. Seejärel aga püsib see nädalaid selline, et soe ei pääse näiteks Vahemere ääres kaugemale põhja liikuma ja sel juhul on siinne ilmastik jahe ja sajune. Nii võib tekkida mulje, et on olemas mingi soojaressurss, mida saab ära kulutada. Muidugi pikas perspektiivis, kui kliima on stabiilne, peab keskmisest soojem ilmastik olema tasakaalus keskmisest jahedama ilmastikuga, sest vastasel juhul on tegu kliima muutusega (kliima võib muutuda ka nii, et keskmised näitajad ei muutu, aga muutlikkus on suureneb). 60ndate laiuste, kus meiegi elame (nojah, 58. või 59. kui päris täpne olla), ilmastikku kontrollibki just tsirkulatsioon ja selle kantavad õhumassid ja sellest tulenev advektsioon, kusjuures kohale võivad saabuda äärmiselt erinevate omaduste õhumassid, ainult ekvatoriaalne õhumass ei jõua siia kunagi.
Lisaks on öeldud rekommentaaris, et suvi on nukker. See on igal juhul väga isiklik arvamus ja ei ühti paljude inimeste arvamusega. Nii et ikkagi ei ole õige öelda seda nii, nagu oleks see üldine ja heakskiidetud fakt, vaid peaks ütlema, et minu arvates on nii ja niimoodi.
Lõpuks on sealses minu kommentaaris kirjas, et suvel on kõige jahedam pigem läänetuul ja sedagi aktiivse tsüklonaalse tegevuse korral, praegu aga on põhjast saabunud jäine arktiline õhumass. See näitab seda, et igasugused võimalused on võimalikud, ka lõunast võib jahedus saabuda, see oli 2010. a. suvel üsna sagedane. Kui praegune tsirkulatsioon kauem kestab, siis toob sama põhjavool meile lõpuks sooja õhumassi. Kui vaatame ilmakaarti, siis on see selgelt näha, sest Lääne-Euroopasse on jõudnud ebatavaliselt kuum õhumass, kõrgrõhkkonna lääneserva mööda on soe õhumass Norra merele jõudnud ja kõrgrõhkkonnas põhjaservas on õhuvool läänest, kandes sooja õhumassi lõpuks Skandinaaviasse ja kuna asume kõrgrõhkkonna idaservas, kus on põhjavool, siis peaks see lõpuks Skandinaaviasse jõudva sooja õhumassi kandma Eestisse. Sellega on seletatav, miks sama tuulesuuna jätkudes muutub ilm märksa soojemaks. Eks ole paras tsirkulatsioonitrikk?
Lõpuks on sealses minu kommentaaris kirjas, et suvel on kõige jahedam pigem läänetuul ja sedagi aktiivse tsüklonaalse tegevuse korral, praegu aga on põhjast saabunud jäine arktiline õhumass. See näitab seda, et igasugused võimalused on võimalikud, ka lõunast võib jahedus saabuda, see oli 2010. a. suvel üsna sagedane. Kui praegune tsirkulatsioon kauem kestab, siis toob sama põhjavool meile lõpuks sooja õhumassi. Kui vaatame ilmakaarti, siis on see selgelt näha, sest Lääne-Euroopasse on jõudnud ebatavaliselt kuum õhumass, kõrgrõhkkonna lääneserva mööda on soe õhumass Norra merele jõudnud ja kõrgrõhkkonnas põhjaservas on õhuvool läänest, kandes sooja õhumassi lõpuks Skandinaaviasse ja kuna asume kõrgrõhkkonna idaservas, kus on põhjavool, siis peaks see lõpuks Skandinaaviasse jõudva sooja õhumassi kandma Eestisse. Sellega on seletatav, miks sama tuulesuuna jätkudes muutub ilm märksa soojemaks. Eks ole paras tsirkulatsioonitrikk?
nagu ma ilmakaardilt aru saan, siis jõuab meile põhjast aafrika (sahara kõrbe) õhk kaarega siia?
VastaKustutaJust, võib-olla ma kirjutasin segaselt, aga kui hoolega lugeda, peaks aru saama küll. Mai lõpus oli sama teema, vt siit 850 hPa temperatuur ja siis valida alates 25. maist järgnevad päevad (1 päevase sammuga): http://www.wetter3.de/Archiv/
VastaKustutavaatasin sealt arhiivist ka tänase päeva kohta, 20 aastat tagasi. tänase sügisilmaga on imelik mõelda, et kas tõesti 20 aastat tagasi oli eestis kuumarekord :D.
VastaKustutaEesti ilmastik on muutlik ja seinast seina. See paarikümne tagune juhtum näitab, et augusti keskpaik võib-olla suve kuumim aeg ja mitte jaheda, vaid sooja suve taustal. Muide, tollal rekordi toonud õhumassil oli täpselt sama päritolu, mis nüüd meile varsti põhjavooluga saabub - Aafrika lääneosa. Samas ei olnud too õhumass siia jõudes soojem, kui 2010. a. 7.-8. augustil, vaid jahedam. On õnnestunud hankida inimeste mälestusi sellest rekordipäevast, mida meenutatakse kui tuulist ja valusalt kuuma, hiljem oli äike, aga see polevat midagi hullu olnud.
VastaKustutaMõned inimesed arvavad, et sügis algab juuli lõpus, kuid mõistagi on see väär. Keskmiselt algab Eesti südasuvi juuli keskpaigas ja kestab umbes augusti keskpaigani ja siis algab hilissuvi.