Kuidas siis selle välgu ja äikesega ikkagi on?

Võib vist öelda, et äikese ja välguga on atmosfäärinähtustest vist enim väärarvamusi seotud.  Ei teagi, kas asi on ajakirjanduses või milles, aga täna (13.7.)  ETV "Aktuaalses kaameras" ja siin Delfi uudises on ebatäpsusi täis jutt äikeseohutusest ja 12. juuli piksekahjudest. Mis siis silma hakkas?

Esiteks, et oli nii tugev äike, et seal ja seal oli välgutabamus/süttis maja põlema vms. Äike ei pea olema üldse tugev, piisab vaid ühest välgust näiteks hoone pihta, et see süttiks, kui muidugi süttib. Iseasi, et tugeva äikesega on välke palju ja tabamuste tõenäosus suureneb.

Teiseks, mainiti, et oli palju pilv-aluspind tüüpi välke (öeldakse küll, et pilv-maa, uudises maapinnani löönud, kuid ma eelistan mõistet pilv-aluspind, sest välk võib ju veekogu ka tabada) ning kohe tekkis küsimus, et huvitav, kuidas see küll kindlaks tehti, kas oli see enda kogemus või mingid andmed kuskilt. Kuna enamus välgudetektoreid on madalsageduslikud (IMPACT-tüüpi sensorid) ehk orienteeritud pilv-aluspind tüüpi välkude registreerimiseks, siis seega, kui uurida detektorite andmestikku, saaks ka teada, millist tüüpi välgud ja kus olid ülekaalus. Enda kogemus 12. juulist oli selline, et mingil hetkel olid vaid pilvesisesed välgud, siis ainult pilv-aluspind tüüpi ja mingil hetkel mõlemat tüüpi välgud segamini.

Kolmandaks, piksevarraste küsimus - no kui ei ole korralikku maandust, siis pole ju piksevarrastest mingit tolku, seega rõhuasetus oli minu meelest vale. Korrektsem oleks rõhutada asjakohast maandust ja alles siis piksevarrast. Ja kas piksevarras ikka tõmbab välke ligi? Tegelikult mitte, vt ka selle postituse eelviimast lõiku.

Neljandaks, välk võib süüdata kuiva (vähese veesisaldusega) materjali, aga sageli mitte märga. Näiteks kui välk tabab elusat puud, siis see üldjuhul ikka ei lähe põlema. Puu võib selle asemel plahvatada, sest välgu tõttu tõuseb puidus oleva mahla temperatuur koheselt keemistemperatuurini ja see aurustub hetkega. Järsk rõhutõus puidus viibki puu plahvatuseni. Uudises võib ebatäpsuseks lugeda kindlas kõneviisis rääkimist, et kui välk ikka maja (puitu tabab), siis kõrge temperatuuri tõttu paneb põlema. Sugugi alati ei pane välk isegi kuivanud puitu põlema, üks näide: http://wwx.sakala.ajaleht.ee/041006/esileht/uudised/5022968_foto.php#33

Viiendaks, ETV uudistes mainiti ujumise ohtlikkust äikese ajal, sest ujuja peanupp on nagu väike piksevarras. Tegelikult inimese peanupp ei tõmba välku ligi, sellest on siin selgitus antud: http://stormhighway.com/lightning_always_strikes_tallest_object_myth.shtml. Olen ise ka kogenud nii Iru soojuselektrijaama korstna kui suvilas olevate kõrgete mastide puhul seda, et välk ei taba sugugi neid väga kõrgeid ja üksikuid objekte, vaid läheb kas lihtsalt mööda või tabab nende objektide kõrval asuvaid madalamaid objekte või üldsegi maapinda. Seetõttu on väheusutav, et ujuja pea või piksevarras võiksid kuidagi eriliselt "tõmmata" välku ligi. See aga ei tähenda, et vees on sama turvaline kui maastikul, sest vees levib ohtlik välgulaeng kaugemale, siin on üsna primitiivsel tasemel sellest juttu: http://www.newton.dep.anl.gov/askasci/wea00/wea00025.htm.

On muide olemas mitteametlikult isegi eriline välgu-snorgeldamine, inimesed lähevad vastava varustusega äikese ajal pimedas vee alla, sest kui ööpimeduses sähvivad välgud ja ollakse vee all, siis tekitavad veealused peegeldused väga erilise, isegi transitaolise seisundi.