5. juuli Eesti Ekspressis ilmus Eesti sünoptikute ja üldse EMHI tööd kaitsev artikkel. Muuhulgas öeldakse, et välismaiste ilmaportaalide täpsus, nagu yr.no, on vaid linnalegend või müüt. Enda kogemusest võin öelda, et ei ole küll põhjust välismaiseid saite rohkem usaldada kui EMHIt, kuid parim variant on viia ise läbi sõltumatu analüüs ja alles siis vaadata, mida mudelid ja erinevad kohad Internetis näitavad, et vältida analüüsi mõjutamist. Kindlasti õigustab sellise iseseisva analüüsi tegemine umbes kahe lähema päeva kohta, kaugemas tulevikus ei anna see rohkemat kui mudelid.
Artiklis kommenteeritakse välismaiste portaalide täpsust, kusjuures ütleb, et kuna norralastel on sama ilmamudel, mis Eestilgi, siis ei tohiks need kuigivõrd erineda, mida kinnitab ka A. Männik, viidates statistikale. Samas peab ikkagi ütlema, et kui statistiliselt analüüsida, siis erinevused tasanduvad (hästi lihtsalt öeldes, oleneb muidugi kasutatavast analüüsimeetodist ja statistikutest). Tavainimese seisukohast on siiski erinevused suured, sest selgelt on meeles 2010. a., kui yr.no järepidevalt prognoosid juulis Tallinnale umbes 20kraadist soojust, mõnel päeval paar-kolm kraadi enam ja vist vaid kahel päeval oli pakutud 30°C ringis, ent EMHI lubas sageli 25°-30°C, mis oli tegelikkusele palju lähemal. Talvel oli olukord analoogne. Selliseid lahknevusi yr.no ja EMHI vahel võib leida sageli ja need pole pelgalt paar kraadi vms. Seega tavatarbija jaoks on suur vahe, kas ta vaatab EMHI, yr.no või muud prognoosi, sest mudel võib ju sama olla, aga väljatulev prognoos on vägagi erinev.
Artiklis on esitatud ka väike tabel, kuidas erinevad portaalid nö hakkama saavad prognoosimisega ehk kui hästi õnnestuvad prognoosid mingi konkreetse aja kohta. Päevaks valiti 26. juuni. Sel päeval liikus tsükloni kese üle Baltimaade itta ja päeval arenes laialdaselt rünksajupilvi, sadas hoovihma, mitmel pool oli äikest, mõnel pool tuli ka rahet. Suureks erinevuseks on peetud seda, et sadu prognoositi õhtusele ajale, kuigi tegelikult oli lõunasel ja pärastlõunasel ajal. Ma arvan siiski, et kui tegemist on rünksajupilvedega ja hoogsademetega, siis ei ole õigustatud kellaajaline prognoos ja seetõttu ei saa seda ka nii analüüsida, et näiteks kl 15 lubati kuiva, aga sadas hoovihma, kl 17 oli vastupidi, järelikult ebatäpne. Õnneks seal artiklis seda otseselt veaks ei peeta, küllaga suureks lahknevuseks tegelikkusest. Artiklis sees selgitatakse pisut, et labiilses õhumassis, st kui tekivad rünksajupilved ja hoogsademed seoses nendega, on situatsioon juba väikese ala kohta väga varieeruv ja prognoosida, kus konkreetselt sajab, kus mitte, niisama lihtsalt ei saa.
Viimase kohaga on seotud ka viga või vähemalt küsitavus: artiklis öeldakse, et sügisel, kui sademed liiguvad suurte rünksajupilvedena, on lihtsam öelda, kus hakkab sadama. Siin on silmas ikkagi peetud ilmselt kihtsajupilvi, rünksajupilved põhjustavad tüüpiliselt hoogsademeid.
Siiski, tõepoolest, kui on tegu suurte rünksajupilvede kogumikega (MCS, MCC), siis võivad need anda kestvat laussadu, kusjuures sadu ei pruugi üldsegi tugev olla. Asi on selles, et sajutüübid on defineeritud ikkagi sadamise iseloomu ja intensiivsuse, mitte aga pilveliikide kaudu. Seetõttu ei saa väita, et laussademeid ei võiks tulla rünksajupilvedest. Kui 11. juunil oli Tõraveres pilveõpe, siis üks vaatleja ütles, et ta on kogenud seda, kui äikesega sadas 3 tundi ühtlaselt nõrka vihma – kahtlemata oli tegu laussajuga, kuid äike viitas ilmselgelt rünksajupilvedele. Sarnaseid juhtumeid olen ka ise kogenud, aga eriti pole sellele mõelnud, kas tegu on laus- või hoogsademetega.
Siin postituses on sobilik kõnelda veel paari sõnaga inimeste ebareaalsetest ootustest suve kohta. Viimased kaks ebatavaliselt sooja suve on inimestes tekitanud ja/või süvendanud müüti, et normaalne suvi tähendab sagedasi 30-kraadiseid temperatuure (seda on puudutatud siingi artiklis: http://www.ilmajaam.ee/896978/kuhu-jaab-soe-ilm/). Samuti ei ole õigustatud pahameel, et mitmeid aastaid on juuni olnud keskmisest (pigem) soojem, kuid nüüd oli juuni keskmisest pigem jahedam. Asi on selles, et kogu aeg ei saa oodata positiivseid anomaaliaid, vaid paratamatult tuleb ka negatiivseid kõrvalekaldeid. Kui üht tüüpi kõrvalekaldeid tuleb ette piisavalt sageli ja pika aja peale, saame rääkida juba kliima muutumisest. TÜ klimatoloogid ongi seda näiteks talviste ja kevadiste sademete ja temperatuuri kohta näidanud, kuid suve kohta midagi sellist väita veel ei saa, täpsemalt saab seda vaadata siit ettekandest: http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2008/jaagus_ettekanne2008.pdf. Muide, kliimamuutustest rääkides ei tähenda kliima muutumine üksnes ilmastiku jahenemist/soojenemist või niiskemaks/kuivemaks muutumist, vaid ka varieeruvus võib suureneda, seegi on üks kliima muutumise vormidest.
Kokkuvõtteks olgu öeldud, et normaalne Eesti suvi ongi kahekümnekraadise päevasoojaga, küllaltki sagedaste vihmadega ja ainult üksikutel päevadel võib temperatuur üle 25°C tõusta. Tundub, et selline suur anomaalia (üle 25°C) ongi kohe ukse ees ehk siis praeguse nädala lõpp. Normaalne on seegi, et kõrvalekaldeid on mõlemale, mitte vaid ühele poole.
Artiklis kommenteeritakse välismaiste portaalide täpsust, kusjuures ütleb, et kuna norralastel on sama ilmamudel, mis Eestilgi, siis ei tohiks need kuigivõrd erineda, mida kinnitab ka A. Männik, viidates statistikale. Samas peab ikkagi ütlema, et kui statistiliselt analüüsida, siis erinevused tasanduvad (hästi lihtsalt öeldes, oleneb muidugi kasutatavast analüüsimeetodist ja statistikutest). Tavainimese seisukohast on siiski erinevused suured, sest selgelt on meeles 2010. a., kui yr.no järepidevalt prognoosid juulis Tallinnale umbes 20kraadist soojust, mõnel päeval paar-kolm kraadi enam ja vist vaid kahel päeval oli pakutud 30°C ringis, ent EMHI lubas sageli 25°-30°C, mis oli tegelikkusele palju lähemal. Talvel oli olukord analoogne. Selliseid lahknevusi yr.no ja EMHI vahel võib leida sageli ja need pole pelgalt paar kraadi vms. Seega tavatarbija jaoks on suur vahe, kas ta vaatab EMHI, yr.no või muud prognoosi, sest mudel võib ju sama olla, aga väljatulev prognoos on vägagi erinev.
Artiklis on esitatud ka väike tabel, kuidas erinevad portaalid nö hakkama saavad prognoosimisega ehk kui hästi õnnestuvad prognoosid mingi konkreetse aja kohta. Päevaks valiti 26. juuni. Sel päeval liikus tsükloni kese üle Baltimaade itta ja päeval arenes laialdaselt rünksajupilvi, sadas hoovihma, mitmel pool oli äikest, mõnel pool tuli ka rahet. Suureks erinevuseks on peetud seda, et sadu prognoositi õhtusele ajale, kuigi tegelikult oli lõunasel ja pärastlõunasel ajal. Ma arvan siiski, et kui tegemist on rünksajupilvedega ja hoogsademetega, siis ei ole õigustatud kellaajaline prognoos ja seetõttu ei saa seda ka nii analüüsida, et näiteks kl 15 lubati kuiva, aga sadas hoovihma, kl 17 oli vastupidi, järelikult ebatäpne. Õnneks seal artiklis seda otseselt veaks ei peeta, küllaga suureks lahknevuseks tegelikkusest. Artiklis sees selgitatakse pisut, et labiilses õhumassis, st kui tekivad rünksajupilved ja hoogsademed seoses nendega, on situatsioon juba väikese ala kohta väga varieeruv ja prognoosida, kus konkreetselt sajab, kus mitte, niisama lihtsalt ei saa.
Viimase kohaga on seotud ka viga või vähemalt küsitavus: artiklis öeldakse, et sügisel, kui sademed liiguvad suurte rünksajupilvedena, on lihtsam öelda, kus hakkab sadama. Siin on silmas ikkagi peetud ilmselt kihtsajupilvi, rünksajupilved põhjustavad tüüpiliselt hoogsademeid.
Siiski, tõepoolest, kui on tegu suurte rünksajupilvede kogumikega (MCS, MCC), siis võivad need anda kestvat laussadu, kusjuures sadu ei pruugi üldsegi tugev olla. Asi on selles, et sajutüübid on defineeritud ikkagi sadamise iseloomu ja intensiivsuse, mitte aga pilveliikide kaudu. Seetõttu ei saa väita, et laussademeid ei võiks tulla rünksajupilvedest. Kui 11. juunil oli Tõraveres pilveõpe, siis üks vaatleja ütles, et ta on kogenud seda, kui äikesega sadas 3 tundi ühtlaselt nõrka vihma – kahtlemata oli tegu laussajuga, kuid äike viitas ilmselgelt rünksajupilvedele. Sarnaseid juhtumeid olen ka ise kogenud, aga eriti pole sellele mõelnud, kas tegu on laus- või hoogsademetega.
Siin postituses on sobilik kõnelda veel paari sõnaga inimeste ebareaalsetest ootustest suve kohta. Viimased kaks ebatavaliselt sooja suve on inimestes tekitanud ja/või süvendanud müüti, et normaalne suvi tähendab sagedasi 30-kraadiseid temperatuure (seda on puudutatud siingi artiklis: http://www.ilmajaam.ee/896978/kuhu-jaab-soe-ilm/). Samuti ei ole õigustatud pahameel, et mitmeid aastaid on juuni olnud keskmisest (pigem) soojem, kuid nüüd oli juuni keskmisest pigem jahedam. Asi on selles, et kogu aeg ei saa oodata positiivseid anomaaliaid, vaid paratamatult tuleb ka negatiivseid kõrvalekaldeid. Kui üht tüüpi kõrvalekaldeid tuleb ette piisavalt sageli ja pika aja peale, saame rääkida juba kliima muutumisest. TÜ klimatoloogid ongi seda näiteks talviste ja kevadiste sademete ja temperatuuri kohta näidanud, kuid suve kohta midagi sellist väita veel ei saa, täpsemalt saab seda vaadata siit ettekandest: http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2008/jaagus_ettekanne2008.pdf. Muide, kliimamuutustest rääkides ei tähenda kliima muutumine üksnes ilmastiku jahenemist/soojenemist või niiskemaks/kuivemaks muutumist, vaid ka varieeruvus võib suureneda, seegi on üks kliima muutumise vormidest.
Kokkuvõtteks olgu öeldud, et normaalne Eesti suvi ongi kahekümnekraadise päevasoojaga, küllaltki sagedaste vihmadega ja ainult üksikutel päevadel võib temperatuur üle 25°C tõusta. Tundub, et selline suur anomaalia (üle 25°C) ongi kohe ukse ees ehk siis praeguse nädala lõpp. Normaalne on seegi, et kõrvalekaldeid on mõlemale, mitte vaid ühele poole.
Olen vahest jälginud yr.no ennustusi, ja nad ennustavad väga tihti külmemaid ilmu kui teised välismaised ennustused. Isiklikult eelistan Foreca-t ja WeatherOnline-i.
VastaKustutaJah, samuti minu meelest suvel näitabki yr.no mingil põhjusel madalamat temperatuuri kui tegelikult. Üllataval kombel näitab sama portaal Tallinnale näiteks hetkel (6. juuli öise seisuga) 7. juuliks kuni 27°C sooja, mida hindan tõepäraseks.
VastaKustutaMulle meeldib ka WeatherOnline´i vahel vaadata. Foreca puhul eelistan ingliskeelset versiooni, sest eestikeelses variandis ei ole keel just kõige parem.
Siiski, viimasel ajal viin järjest sagedamini läbi sõltumatu analüüsi ja alles pärast seda vaatan mudeleid või prognoose, kui üldse.