18. juunil liikus üle Euroopa kaks võimast äikesesüsteemi, mis mõlemad tekkisid kirdesse liikuva edelatsükloni ja selle sooja sektorit täitva labiilse troopilise õhumassi tõttu. Esimene äikesekolle (sümmeetriline MCS) liikus 18. juuni hommikul üle Madalmaade Taani ja siis lagunes. Pärastlõunal arenes Läänemere lõunaregioonis pagijoon, mis ulatus Berliinist Rootsini ja liikus rohkem itta kui kirdesse. 19. juuni öösel lagunes see Baltimaadesse jõudes, kohates siinset väga stabiilset õhumassi.
See pagijoon ajendas avaldama Eesti Tormijahtijate ühendust tutvustava intervjuu http://ilm.ee/?510343, lisaks tehti esimene virtuaalne tormijaht Baltimaades, mille tulemust võib vaadata siin: http://www.youtube.com/watch?v=zF3_zOrQtIg&feature=youtu.be, pagijoone üleminekut jälgiti grupiviisiliselt lisaks Mielnole Poola rannikul ka Berliinis (http://www.berlin.de/webcams/index.php/ostkreuz) ja Bornholmi saarel (põhjapoolne: http://www.bornholm.tv/, lõunapoolne: http://www.bornholms-lufthavn.dk/passager-info/webcam.aspx) asunud veebikaameratest, kuid salvestus tehti vaid Mielnost. Kui keegi tahab veel virtuaalset tormijahti teha, siis saab kaameravaliku piiratud territooriumi kohta siit: http://www4.wetterspiegel.de/stormchaser/livestream/?page=webcam
Sellest pagijoonest 18. juuni õhtul. Selline süsteem saab tekkida vaid siis, kui potentsiaalset energiat on atmosfääris vähemalt 2000 J/kg jagu. Pilvede kõrgeimad tipud ulatusid vähemalt 15 km kõrgusele, läbistades tropopausi. Kuigi satelliidipildil näib see tohutu, siis konvektiivselt aktiivne oli vaid kitsas, ehk mõnekümne km laiune tsoon süsteemi keskel, ülejäänud oli ülemise- ja keskmise kihi pilvedest koosnev kilp, see on hästi tüüpiline intensiivsete pagijoonte puhul.
Järgnevalt pilt Berliinist pärast pagijoone lahkumist ja satelliidipilt süsteemist:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar