Kuumalaine Kesk-Euroopas ja äike Kagu-Eestis

28. aprillil jõudis Kesk-Euroopasse suur kuumus. Jaheda öö järel (10-12 kraadi sooja) tõusis Saksamaal ja Poolas temperatuur kuni 32°C-ni. Ka Leedus oli kuni 29°C sooja. Eestis jäi maksimaalne temperatuur alla 20°C ja Lätis tõusis sisemaal enamasti üle 20°C. 

Samal ajal oli Skandinaavias ja Lääne-Euroopas jahe parasvöötmeline õhumass. Kui Kesk-Euroopas tõusis 850 hPa pinnal temperatuur üle 15°C, siis Skandinaavias ja Briti saartel oli see 0°C-st madalam.

Suur soe tõusis aeglaselt Prantsusmaalt loodesse triiviva lõunatsükloni idaservas põhja poole (lõunatsükloni pilvemassi vt järgnevatelt satelliidipiltidelt). Parasvöötmelist (polaarset) õhumassi eraldas troopilisest polaarfront ja jugavool, mis paiknes muuhulgas ka Eesti kohal. 8,5 km kõrgusel ulatus õhu liikumise kiirus kuni 90 sõlmeni, s. o. üle 40 m/s.

Sellistes tingimustes võiks oodata intensiivseid äikeseid, kuid mitte seekord. Kuum õhumass oli väga kuiv (suhteline õhuniiskus vaid 15-30%, segusuhe Saksamaal ja Prantsusmaal kuni 1 km kõrguseni 7-8 g/kg) ja troposfääri keskosa soe. Selline näitaja, nagu helicity, oli frondi piirkonnas 300-400 m2/s, mis on vägagi märkimisväärne ja põhjustaks labiilses energiarikkas atmosfääris tornaadode tekke. Seekord aga polnud atmosfäär energiarikas, konvektsiooni takistav inversioon (täpsemalt CIN) oli tugev ja protsessid kulgesid rahulikult.

Ometigi veidi enne kl 3 öösel märkasin, et detektorid registreerisid Eesti kohal üsna hulgaliselt välke. Radarilt midagi äikesele viitavat ei leidnud ja vaatlus pimedas öötaevas välke ei paljastanud. Seega arvasin, et kui ongi äike, siis kuskil kaugel ja Tallinnasse ilmselt ei paista. Samuti ei viitsinud enam üleval passida.

Hommikul selgus, et Eesti-Läti piiril areneski äikesekolle, mis kihutas kiiresti Venemaale. Veidi pärast seda tekkis Võrumaa ja Tartumaa lõunaosa kohal uus äikesekolle, mis pakkus keskmise tugevusega äikest ja tormas suurel kiirusel hommikuks Moskva alla, nii et kl 9 märgiti seal äikest. Need äikesed ei toonud Eestisse kuigivõrd sademeid. Samas tekkis meeldiv kujutluspilt hommikusest Moskvast, kus võis imetleda äikest ja millele järgnes südasuviselt soe päev, sest keskpäevaks oli seal sooja juba 25°C ja öine miinimum üle 10°C. Ööpäeva keskmine on seal hetkel 18°C, Tallinnas oli see 28. aprillil 11°C, mis on pikaajalisest normist siiski märksa soojem, sest norm on aprilli lõpus vaid 3-6°C.

Paar sõna Lääne-Euroopa lõunatsüklonist. See ei ole siiski tavapärane olukord, sest lõunatsüklonid liiguvad tavaliselt põhja, kirdesse või itta Kesk-Euroopa kohale või Venemaa aladele. Seekord aga kujunes see Prantsusmaal ja liigub Briti saarteni. Suurbritanniasse jõuavad lõunatsüklonid haruharva, vaid seal on nende asemel edelatsüklonid, mis ühendavad lääne- ja lõunatsüklonite omadusi, tekkides sagedamini Biskaia lahel ja selle ümbruses.

Kas Eestis on aprillis 30°C võimalik? Jah, usun küll, kui troopiline õhumass jõuaks kuu lõpus piisavalt suure kiirusega kohale. Näiteks 24.4.2000. a. mõõdeti Kundas sooja 27,6°C, kusjuures 850 hPa pinnal oli vaid 10-12°C sooja.

Kas Kagu-Eestis olnud äikest oleks saanud ette näha? Tõenäoliselt mitte, sest tegu oli üksiku isoleeritud juhtumiga, kusjuures tingimused äikese arenguks polnud eriti soodsad. Tõenäosus, et tekib äike, oli vaid 10-20%. Näiteks EMHI ilmateates ei mainita äikest, kui selle võimalus on alla 50%. Niisiis frondiga seotud äike, ent samas täiesti juhuslik. Samahästi oleks see võinud tekkida Venemaal, Leedus, Poolas, Saksamaal või ka tekkimata jäänud.

Lõunatsüklon Lääne-Euroopas. Pane tähele Eesti kagunurgas kujunenud äikesekoldeid - valged pilvetükid. Allikas: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3/EUMETSAT

Siin on näha Kesk-Euroopas paiknev kuum õhumass. See on tegelikult lõunatsükloni soe ulatuslik sektor. Allikas:  http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html

Maksimaalsed temperatuurid 28. aprillil. Allikas: Kölni Ülikool