Kuumalaine Kesk-Euroopas ja äike Kagu-Eestis

28. aprillil jõudis Kesk-Euroopasse suur kuumus. Jaheda öö järel (10-12 kraadi sooja) tõusis Saksamaal ja Poolas temperatuur kuni 32°C-ni. Ka Leedus oli kuni 29°C sooja. Eestis jäi maksimaalne temperatuur alla 20°C ja Lätis tõusis sisemaal enamasti üle 20°C. 

Samal ajal oli Skandinaavias ja Lääne-Euroopas jahe parasvöötmeline õhumass. Kui Kesk-Euroopas tõusis 850 hPa pinnal temperatuur üle 15°C, siis Skandinaavias ja Briti saartel oli see 0°C-st madalam.

Suur soe tõusis aeglaselt Prantsusmaalt loodesse triiviva lõunatsükloni idaservas põhja poole (lõunatsükloni pilvemassi vt järgnevatelt satelliidipiltidelt). Parasvöötmelist (polaarset) õhumassi eraldas troopilisest polaarfront ja jugavool, mis paiknes muuhulgas ka Eesti kohal. 8,5 km kõrgusel ulatus õhu liikumise kiirus kuni 90 sõlmeni, s. o. üle 40 m/s.

Sellistes tingimustes võiks oodata intensiivseid äikeseid, kuid mitte seekord. Kuum õhumass oli väga kuiv (suhteline õhuniiskus vaid 15-30%, segusuhe Saksamaal ja Prantsusmaal kuni 1 km kõrguseni 7-8 g/kg) ja troposfääri keskosa soe. Selline näitaja, nagu helicity, oli frondi piirkonnas 300-400 m2/s, mis on vägagi märkimisväärne ja põhjustaks labiilses energiarikkas atmosfääris tornaadode tekke. Seekord aga polnud atmosfäär energiarikas, konvektsiooni takistav inversioon (täpsemalt CIN) oli tugev ja protsessid kulgesid rahulikult.

Ometigi veidi enne kl 3 öösel märkasin, et detektorid registreerisid Eesti kohal üsna hulgaliselt välke. Radarilt midagi äikesele viitavat ei leidnud ja vaatlus pimedas öötaevas välke ei paljastanud. Seega arvasin, et kui ongi äike, siis kuskil kaugel ja Tallinnasse ilmselt ei paista. Samuti ei viitsinud enam üleval passida.

Hommikul selgus, et Eesti-Läti piiril areneski äikesekolle, mis kihutas kiiresti Venemaale. Veidi pärast seda tekkis Võrumaa ja Tartumaa lõunaosa kohal uus äikesekolle, mis pakkus keskmise tugevusega äikest ja tormas suurel kiirusel hommikuks Moskva alla, nii et kl 9 märgiti seal äikest. Need äikesed ei toonud Eestisse kuigivõrd sademeid. Samas tekkis meeldiv kujutluspilt hommikusest Moskvast, kus võis imetleda äikest ja millele järgnes südasuviselt soe päev, sest keskpäevaks oli seal sooja juba 25°C ja öine miinimum üle 10°C. Ööpäeva keskmine on seal hetkel 18°C, Tallinnas oli see 28. aprillil 11°C, mis on pikaajalisest normist siiski märksa soojem, sest norm on aprilli lõpus vaid 3-6°C.

Paar sõna Lääne-Euroopa lõunatsüklonist. See ei ole siiski tavapärane olukord, sest lõunatsüklonid liiguvad tavaliselt põhja, kirdesse või itta Kesk-Euroopa kohale või Venemaa aladele. Seekord aga kujunes see Prantsusmaal ja liigub Briti saarteni. Suurbritanniasse jõuavad lõunatsüklonid haruharva, vaid seal on nende asemel edelatsüklonid, mis ühendavad lääne- ja lõunatsüklonite omadusi, tekkides sagedamini Biskaia lahel ja selle ümbruses.

Kas Eestis on aprillis 30°C võimalik? Jah, usun küll, kui troopiline õhumass jõuaks kuu lõpus piisavalt suure kiirusega kohale. Näiteks 24.4.2000. a. mõõdeti Kundas sooja 27,6°C, kusjuures 850 hPa pinnal oli vaid 10-12°C sooja.

Kas Kagu-Eestis olnud äikest oleks saanud ette näha? Tõenäoliselt mitte, sest tegu oli üksiku isoleeritud juhtumiga, kusjuures tingimused äikese arenguks polnud eriti soodsad. Tõenäosus, et tekib äike, oli vaid 10-20%. Näiteks EMHI ilmateates ei mainita äikest, kui selle võimalus on alla 50%. Niisiis frondiga seotud äike, ent samas täiesti juhuslik. Samahästi oleks see võinud tekkida Venemaal, Leedus, Poolas, Saksamaal või ka tekkimata jäänud.

Lõunatsüklon Lääne-Euroopas. Pane tähele Eesti kagunurgas kujunenud äikesekoldeid - valged pilvetükid. Allikas: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3/EUMETSAT

Siin on näha Kesk-Euroopas paiknev kuum õhumass. See on tegelikult lõunatsükloni soe ulatuslik sektor. Allikas:  http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html

Maksimaalsed temperatuurid 28. aprillil. Allikas: Kölni Ülikool

Meteoroloogiapäeva kokkuvõte

Minu tahtel avaldati koos piltidega meteoroloogiapäeva kokkuvõte viimaks http://www.ilm.ee/?510116. Kuigi Horisondi-veebis on see ka olemas, siis pilte sinna ei lisatud. Seetõttu veelkord avaldatud.

15. aprilli ilm oli paljudele paljutõotav, ent järgmise päeva õhtuks tuli lumi maha. Lõunatsüklon läks mööda Peipsi tagant, seetõttu jäi Eesti külma õhumassi ja sadas lund. 15. aprillil aga oli ilm alguses selge, päeval tekkisid klassikalised rünkpilved:

17. aprilli õhtul võis huvitavaid pilvi sajujoontega näha:

Meenutus 2005. aasta 11. aprillist

(üks ammune juhtum vahepalaks)

See päev oli aprilli kohta üsna iseäralik. Milles see seisnes, selgub järgnevast meenutusest.

Päev oli täiesti pilvitu, säravalt päikesepaisteline ja sinise taevaga. Hommik oli üsna jahe, paljudes kohtades oli temperatuur veidi alla nulli, kuid ega ta hommiku jooksul kuigi palju ka üle nulli tõusnud. Seega soojuse poolest üpris keskmine aprillipäev.

EMHI andmetel oli siiski juba hommikul mõnel pool Eestis rünksajupilvi ja üldiselt ei olnud taevas sugugi pilvitu. Tallinnas oli siiski selge. Õhurõhk langes mõõduka kiirusega, kuid Lääne-ja Loode-Eestis üsna kiiresti.

Ennelõunal tekkis mandri kohal lillkapsakujulisi rünkpilvi, mis muutusid aja jooksul suuremaks ja ei minetanud kobrutavat välimust. Kuna tuul oli läänest ja pilvedki liikusid edelaläänest ida-kirde suunas, siis esialgu Tallinnasse ükski pilv ei jõudnud.

Siiski tekkis keskpäeval konvektsioonipilvi juba nii intensiivselt, et mõni pilveserv siiski riivas ja sadas ainult lumekruupe. Sooja oli päikesepaistele vaatamata ainult 5ºC. Taevas olid enamik rünkpilvedest muutunud rünksajupilvedeks ja mõnel pool oli äikest. Pilvedes sadas hooti peamiselt lumekruupe ja rahet. Oli üsna tuuline.

Õhtupoolikul hakkas taevas ka Tallinnas tihenema, kuid loode poolt. Eemalasuvad pilved olid samuti rünklikud. Õhtuks jõudsid need Tallinnasse. Vaatepilt oli huvipakkuv – oli näha lainelist või isegi mügarlikku aluspinnaga tumedat pilveserva, ent see tundus üsna kõrgel olevat, nagu umbes tihe kõrgkihtpilv, samuti ei olnud kuskil madalaid pilvi näha (jättes konvektsioonipilved mandri kohal kõrvale). Üldse meenutas pilvemassiiv lihtsalt tihedat kõrgkihtpilve või kihtsajupilve, kuid esialgu sademeid polnud ja oli üsna tume. Ometi põhjustas see äikest ja hiljem ka tugeva vihmahoo. Järgmise päeva Päevalehes oli sellest ka piltuudis (esimene kevadäike Tallinnas ja sellele järgnenud tugev vihmahoog).

Tol ajal ma ei pildistanud ilma, sest polnud kasutada fotoaparaati. Internetiga olin aga juba tuttav ja seetõttu salvestasin 2004. aastast alates ilm.ee veebikaameratest pilte, kui midagi huvitavat hakkas silma. Ainsaks sobivaks veebikaameraks, kus tõesti oli sel päeval iseloomulikku taevast ja pilvi näha, osutus Haapsalu oma. Sealt salvestasin mõned pildid maha, paremad esitan siin:

Kahe Eesti päevade lehekülge täiendatud

Täiendada õnnestus seda: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaheeesti.htm

Eesti muutlik ilm

13. aprillil jõudis Eestisse väga soe õhumass. Samal ajal läks ilm pilve, sest üle liikus lõunatsüklon. Seetõttu oli pilves ilma tõttu sooja kuni 14°C, kuid otse piiri taga mõõdeti ka kuni 20°C, näiteks Pihkvas 19°C. Õhtul liikus äike üle saarte lääneserva Läänemerele. Äikest registreeriti 13.4. kl 21 Vilsandil, mistõttu on kevade esimene ametlikult registreeritud äike.

14. aprill oli pilves ja tuuline, õhtul hakkas sadama lörtsi ja lund, kuid vist ainult Laagris, sest mujal ütlesid kõik, kes ilma vaatasid, et tuleb vihma ja vaatlusandmetes ka ei registreeritud vihmast midagi muud. Samal ajal oli kõikjal Lõuna-Eestis ilm pilvitu ja sooja rohkemgi, kui siin põhja pool. 1,5 km kõrgusel näitas sondeering temperatuuriks -4°C, mistõttu lumi on võimalik, kuid see oleneb plusskraadidega õhukihi paksusest.
15. aprillil oli ilm selge, nõrga tuulega ja seetõttu kevadine, erandiks rannikualad, kuhu merelt saabus külm udu.

Järgnevalt foto lumest. See maha ei jäänud, sest sadu oli hootine ja lühiajaline.

EMHI vaatlusandmed samal ajal

Satpilt 15. aprilli hommikust. Läänemerel on näha kihtpilvi, mis põhjustasid udu ja jõudsid saarteni.

Selge ilm 15. aprillil

Edaspidigi jõuavad Eestisse lõunatsüklonid. 2008. a. aprillis kujundasid ilma samuti lõunatsüklonid, kuid need tõid rohkem äikest ja sooja. Seekord jõuab järgmine lõunatsüklon Eesti idapiirini, mistõttu sooja pole loota. Arvestama peab ka lume võimalusega. Kui lumi tulebki maha, siis vaid enimalt kaheks päevaks. Suurim võimalus lumeks on 17. aprillil. Meenutagem, et näiteks 2010. aastal sadas lund viimati kevadel 4. mail ja viimane lörts tuli 8. mail Paldiskis.

Kliima liigitamisest

Kui vaadata selle uudise kommentaare: http://www.ilmajaam.ee/802610/pisikese-eesti-eri-paigus-erineb-kliima-suuresti/, siis selgub, et uudises on eeldatud, et lugejad teavad kliima liigitust, ent kommentaarid näitavad, et päris nii see ikkagi ei ole. Seetõttu võiks välja tuua mõned tähelepanekud.

Kliimat nagu näiteks elusloodustki saab klassifitseerida erinevamahuliste üksustena. Kliima liigituse suurimateks üksusteks on kliimavöötmed, millega on keskmine inimene kõige paremini tuttav. Seda kindlasti põhjusel, et koolides õpetatakse kliima liigitamist just kliimavöötmete näitel. Ometigi ei ole akadeemilises klimatoloogias sel kuigi suurt tähtsust. Hoopis tähtsamad on täpsemad, detailsemad kliimaliigitused, nagu Alissovi või Köppeni. Need on ka üsna suurtel üksustel põhinevad. Köppeni-Geigeri botaanilise klassifikatsiooni alusel on Eesti kliimatüüp Dfb –niiske mandrikliima jaheda suvega (akadeemilisemalt niiske mandrikliima jaheda suvega), ent saared kuuluvad Cfb kliimatüüpi - pehme niiske kliima sooja suve, kuid kuiva hooajata (akadeemilisemalt lääneranniku mereline kliima).

Kõnealuses uudises on silmas peetud kliimaerinevusi täpsemalt. Kliima erineb ju ka üksusesiseselt. Eestis on lisaks olulisel kohal üleminek merelisuselt mandrilisele, mis seisneb aastase temperatuuriamplituudi suurenemises läänest itta. Seda üleminekut ei hõlma nimetatud klassifikatsioonid, kuid mandrilisus on siiski nendes omal kohal, näiteks Köppeni järgi Cs – pehme niiske kliima kuiva suvega, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 30 mm, kusjuures ademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kolmekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga (vahemereline kliima).
Aga tagasi üksusesisese varieerumise juurde. Kallis on silmas ikkagi seda pidanud, et kliimaolud on Eesti erinevas paigus erinevad - kus on keskmine temperatuur suvel kõrgem, kus madalam, kus algab kevad hiljem või varem, kus on temperatuuriamplituud suurem, kus väiksem jne. See ei ole üldse seotud sellega, kas Eesti jääb parasvöötmesse või mitte, vaid nii regionaalsed kui kohalikud tegurid tingivad sellist varieerumist. Läänemerd on üheks selliseks oluliseks määrajaks peetud. Seega ei tohi segamini ajada mõisteid ega ükuste hierarhilisi suhteid ja oluline on mõista, et varieerumine on loomulik ka üksusesiseselt.

600. postitus: 2007. mai lõpu juhtumi selgituse revideerimine

See juubelipostitus olgu pühendatud ühele sissekandele, mis tehti seoses katsega klassifitseerida konvektsioonitüüpe ja seal tehti juttu 2007. a. mai lõpu äikestest. See on praegugi vist 2008. a. postituste hulgas alles. Järgnev on väljavõte, kaldkirjas on selgitus nüüdsest ajast.

1. ajaline jaotusviis
a) Öine konvektsioon
Sageli seguneb merelisega, võiks isegi öelda, et on peaaegu sellega samastatav. Tüüpiliselt areneb kahel juhul: kas väga kuuma (troopilise) õhumassi korral või sooja vee kohal. Vahel harva esineb ka iseseisev, madalrõhu survel tekkiv öine konvektsioon, näiteks 8. juunil 2008.
Troopilise näitena sobib suurepäraselt 2007. aasta mai lõpp, kui valitses tugev kuumalaine ning mitmel päeval arenesid rünksajupilved öösel. Ilmselt on selle põhjuseks eriti tugev maapinna sojenemine ning kõrge konvektsioonitasapind. Päeval soojeneb maa tugevasti, tekivad tõusvad õhuvoolud, kuid need ei ulatu veel nii kõrgele, et võiks formeeruda pilv. Õhtul, kui temperatuur langeb, suureneb ka niiskus ning konvektsioonitasapind madaldub: võimalikuks osutub pilvede teke, kusjuures maapind on endiselt õhu suhtes väga soe ja toetab pilvede arengut. See tähendab, et väga kaua ei saa selline pilvede areng kesta, sest pärast südaööd on maapind siiski piisavalt jahtunud, nii et konvektsioonivoolud manduksid
(selgitus 31.3.2012: 2007. a. mai lõpus saabus kagust tõepoolest Eestisse troopiline õhumass, sest 850 hPa tasapinnal ulatus temperatuur +15°C-ni või veidi kõrgemalegi. 29. mai oli üks soojemaid ja prognoositi ulatuslikult äikest. Päev aga oli päikeseline ja alles õhtu eel saabusid lõunakaarest suured rünkpilved ning pimeduse saabudes algas tõsisem konvektsioon. Tekkis intensiivseid äikesekoldeid, mis aktiivsetena ületasid 30. mai öösel Soome lahe. Sellest juhtumist on kirjutanud ka Soome tormijahtijad. 2008. a. kirjutatud selgitus pole põhjusena õige, vaid võib parimal juhul olla vaid soodustavaks asjaoluks. Äikedsekolded arenesid öösel ikkagi kas seetõttu, et konvektsiooniks soodne õhumass saabus alles õhtul kohale või oli tegu mingi frondiga, mis andis tõuke äikese arenguks. Kolmas võimalus on selline, et rünksajupilved ühest küljest triivisid kaugemalt kohale, ent teisalt nende niiskus ja õhuvoolude süsteem, näiteks pagid, andsid tõuke uute kollete arenguks ja seetõttu jätkus aktiivsus öösel).
Äikeste tugevus on varieeruv, kuid sageli on need väga võimsad. Palju on pilv-maa välke ja need on sageli kollakad või oranžikad õhu suure kolloidosakeste sisalduse/niiskuse/kauguse tõttu. Müristamist on kaht tüüpi: esimesel juhul on see nõrk või puudub, isegi kui välk tundub lähedal olevat, põhjus võib-olla selles, et maapinna lähedal on soojem ja see mõjutab helilainete levikut ning tugevust ja välgud on väga kauged, isegi kui nad on pea kohal (pilved asuvad väga kõrgel); teisel juhul vali pilv-maa välkude tõttu. Sademed on intensiivsed ja sageli rahega (sel juhul väga suureteraline).
Sooja vee kohal areneb selline konvektsioon tavaliselt suve lõpust kuni südatalveni (lahtise vee puhul). Täidetud peab olema kaks tingimust: vesi on palju soojem kui õhk ja õhumass on labiilne. Seda tuleb ette igal aastal. Selline äike on tavaline augustist oktoobrini ja peamiselt vee kohal või rannikul; maa kohal äike hajub. Rahet tuleb ainult juhul, kui ilm on külm (sel juhul on õhutemperatuur enamasti alla 10°). Suve korral areneb õhtul ja öösel, sügisel hommikul ja talvel päevasel ajal. Pilved moodustavad sageli väga ilusaid kujusid, eriti suve lõpus; sügisel ja talvel tuleb rahet, teralund, lumekruupe (näiteks 4. dets 2004) või lund (20. nov 2004). Mõnel aastal sajabki esimene lumi just selle konvektsioonitüübi ajal maha (2004).
/---/

Lumi 6.-7. aprill

Praegune ilm meenutab 2003. a. aprilli lumetormi, ka kuupäevad on peaaegu samad, kuid olukod on siiski palju leebem. Mõned pildid 6. aprilli õhtust ja 7. aprillist. Ülevaadet saab ka http://www.ilm.ee/index.php?510059

6. aprilli lumesaju algus




























Õhtul jätkus lumi.












7. aprill

Meteoroloogiapäeva kokkuvõte

23. märtsil tähistati EMHI uues majas (Mustamäe tee 33) maailma meteoroloogiapäeva ja ka 22. märtsi veepäeva erialase konverentsiga. Vaatamata muude kohustuste kiuste õnnestus mul ikkagi seal ära käia ning 24. märtsil kirjutasin kokkuvõtte, mis pandi alles 4. aprillil Horisondi-veebi üles: http://horisont.ee/node/1843. Fotosid sinna kahjuks ei pandud, kuid need saab mingil hetkel kuhugi keskkonda ikkagi üles riputada.

Samuti alles nüüd õnnestus alustada reaalselt 2011. a. ilmastiku kokkuvõtte kirjutamist. Eks näis, millal see valmis saab.

6. aprillil võis küll hommikul näha tõusvat päikest, kuid seejärel läks ilm pilve ja sadas lörtsi. Kogu päev on uue külma ja lume ootuses.

5. aprill

5. aprillil on ilm läbi aastate vägagi erinev olnud. 2003. aastal algas lumetorm 4. aprillil ja kestis 6. aprillini, kusjuures sadas üle 20 cm lund. Seega oli siis 5. aprill tormine ja tuisune, külma küll vaid kuni 2 kraadi. 2005. aastal aga oli tormine lõunatuul, kuid päikeseline ja sooja kuni 18 kraadi. Õhtul oli näha Ac castellanuseid ja hiljem saabus külm front tugeva vihmasajuga. Seega tänane üsna selge, mõõduka tuule ja mõne soojakraadiga 5. aprilli ilm on täpselt kahe toodud näite keskel.

Õhtul hakkas pilvisus tihenema - see oli märgiks loodest saabuvast madalrõhulohust. Ilmselt toob see lund ja lörtsi.

Kuu keskmisest

Aprill on käes ja inimeste ootused sooja suhtes äärmiselt kõrged. Ikka tahetakse palju päikest, 20kraadist sooja, ka vihma, et see sulataks viimase lume ja puhastaks looduse või räpased tänavad. Kuid milline on "karm tegelikkus"?

2012. aastal on kevad kõvasti ees, võrreldes 2010. või 2011. aastaga. Möödunud aastal algas lume sulamine alles esimesel aprillil. 1. aprilli öösel 2011 oli külma 2-9 kraadi, kuid päeval kehtestasid läänetsüklonid edelavoolu ja ilm läks sulale. 1. aprilli öö 2012 oli sama külm, kuid sünoptiline situatsioon on teistsugune, sest Atlandi ookeanil on endiselt blokeeriv kõrgrõhkkond, mis suunab tsüklonid loodest kagusse. Need kannavad arktilist õhku jätkuvalt Eestini (850 hPa pinnal -10°C või madalam). Sellele vaatamata on praegune ööpäeva keskmine normikohane ja sarnane talvine ilm püsib nädala.

31. märtsil olid paljud inimesed (peamiselt Põhja-Eestis) vapustatud piltidest, mis tehti hommikul kuskil lõuna pool, näiteks Pärnumaal, sest seal oli hommikul 5-10 cm värsket lund sadanud. Sellist efekti on igal aastal, seda peetakse tavatuks, et nii hilisel ajal võiks veel lund sadada. Ometigi muutub lumesadu harulduseks siiski alles pärast 20. aprilli.

Märts oli 2012. aastal keskmisest (1971-2000 -0,2 kuni -2,4°C) kolm kraadi soojem (Tallinnas +0,6°C), mis on märkimiväärne erinevus. Aprillis võib selline erinevus tähendada näiteks seda, et öösel on üle 0°C ja päeval sooja 15°C. Viimane on aprillis esimeses pooles sama, mis juulis 30°C, seega 20°C aprillis on tohutu kõrvalekalle.

Hilistalvel ja varakevadel tekivad rünkpilved tavaliselt siis, kui õhumass on väga külm, kuid päike paistab. 1. aprillil on päikese kõrgus nurgakraadides maksimaalselt juba 36, seega soojendav efekt on üsna suur. Kui hommikul ei ole pilvi ja tuul pole tugev, siis tõuseb temperatuur vaatamata õhumassi jahedusele 0°C-ni või veidi kõrgemale. Samal ajal võib-olla 850 hPa pinnal temperatuur -10°C. See tähendab, et õhu vertikaalne transport on soodustatud ja vaatamata stabiilsele õhumassile ilmnevad ikkagi labiilsuse tunnused, nagu rünkpilvede tekkimine. Sama juhtus ka esimesel aprillil - päev algas selge ilmaga, kuid juba ennelõunal tekkisid rünkpilved, mõnest hakkas lumekruupe sadama. Järgnev foto illustreeribki seda.