Märtsis taandus kuum kõrgrõhkkõnd üha enam ookeani kohale ja seetõttu pääsesid loodetsüklonid üha enam Kesk-Euroopasse. Eestisse tõid need lund, kuid see ei jäänud püsima. Üht korralikumat lumesadu prognoositi 31. märtsile, kui tekkis uus kagusse liikuv tsüklon. Selle lumesajud jäid kahjuks rohkem lõuna poole ega teinud maad valgeks. Kahjuks, sest oleks ju võinud veel suusad alla saanud ja märtsis või aprillis on ilmad enamasti talvised. Selle asemel tekkis 31. märtsi hommikul keerukas halosüsteem (kiudkihtpilved). Halod ja kiudkihtpilved võivad olla nii ilma paranemisel kui halvenemisel. Kummaga tegu, seda peab järgnevusest vaatama. Öösel suutsid pilved vaid kõrgkihtpilvedeni tiheneda ja puistata paar lumehelvest ning hakkasid siis õhenema, sest moodustunud tsüklon taandus lõuna poole. Selle keset edelas näitas ka idatuul.
Halovormidest võis jälgida: 22-kraadine, ebapäikesed, 46° halo alumine puutujakaar (supralateral arc) koos nõrga seniidikaarega (ilmselt), puutujakaarte looka ja rõhtringi. Eriti kirkad olid ebapäikesed ja look. 46-kraadist halot aetakse sageli selle puutujakaarega sassi, kuid viimane on selgelt värviline, suur halo aga peaaegu ei ole ja on väga nõrk.
Halosüsteem, kuid ei mahu tervikuna fotole
Välimine ringitaoline on ilmselt 46-kraadise puutujakaar, mis võib esmalt tunduda 46-kraadise halona.
Ere oli 22-kraadise puutujakaarte look, samuti tundub, et on ka seniidikaar, kuid see on väga nõrk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar