Veelkord 31. märtsi halost

Olgu esitatud veel üks foto 31. märtsi imelisest halopäevast. Pildi ülemises osas on näha 46-kraadise halo ülemist puutujakaart, võib-olla on olemas ka seniidikaar või 46-kraadine (suur halo) ise, kuid sellest ei saa aru, sest liiga nõrgalt välja kujunenud. Pärastlõunal tekkis 46-kraadise halo alumine puutujakaar (infralateral arc) ja üsna hästi oli võimalik vaadelda rõhtringi (teine foto).

Täiendusi

8. augusti pagikuninga case-studyt on täiendatud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm

Ka 2001. a. juulitormide kohta on õnnestunud hankida lisainfot, mistõttu lähiajal saab sedagi täiendada.

Halod 31. märtsil

Märtsis taandus kuum kõrgrõhkkõnd üha enam ookeani kohale ja seetõttu pääsesid loodetsüklonid üha enam Kesk-Euroopasse. Eestisse tõid need lund, kuid see ei jäänud püsima. Üht korralikumat lumesadu prognoositi 31. märtsile, kui tekkis uus kagusse liikuv tsüklon. Selle lumesajud jäid kahjuks rohkem lõuna poole ega teinud maad valgeks. Kahjuks, sest oleks ju võinud veel suusad alla saanud ja märtsis või aprillis on ilmad enamasti talvised. Selle asemel tekkis 31. märtsi hommikul keerukas halosüsteem (kiudkihtpilved). Halod ja kiudkihtpilved võivad olla nii ilma paranemisel kui halvenemisel. Kummaga tegu, seda peab järgnevusest vaatama. Öösel suutsid pilved vaid kõrgkihtpilvedeni tiheneda ja puistata paar lumehelvest ning hakkasid siis õhenema, sest moodustunud tsüklon taandus lõuna poole. Selle keset edelas näitas ka idatuul.

Halovormidest võis jälgida: 22-kraadine, ebapäikesed, 46° halo alumine puutujakaar (supralateral arc) koos nõrga seniidikaarega (ilmselt), puutujakaarte looka ja rõhtringi. Eriti kirkad olid ebapäikesed ja look. 46-kraadist halot aetakse sageli selle puutujakaarega sassi, kuid viimane on selgelt värviline, suur halo aga peaaegu ei ole ja on väga nõrk.

Halosüsteem, kuid ei mahu tervikuna fotole

Välimine ringitaoline on ilmselt 46-kraadise puutujakaar, mis võib esmalt tunduda 46-kraadise halona.

Ere oli 22-kraadise puutujakaarte look, samuti tundub, et on ka seniidikaar, kuid see on väga nõrk.

Mõtisklusi heast ja halvast ilmast

Võiks mõelda sellele, mis on hea ja halb ilm ning kas seda saab mõõta. Üldiselt öeldes väljendavad need mõisted meie suhtumist ilmasse, sest looduse seisukohast ei saa siiski rääkida heast või halvast, vaid soodsast ja ebasoodsast ilmast (ilmastikust) ning sedagi teatud liikide või ökosüsteemide seisukohalt.

Mida pidada heaks ilmaks? Järeldus on selline, et ilma headuse hindamisel tuleb arvesse võtta tuult (tugevus), pilvisust ja sademeid. Mida vähem on tuult, vähem on pilvi ja sademeid, seda parem on ilm. Temperatuur ei lähe arvesse, kuigi inimesed peavad soodsama temperatuuriga ilma paremaks. Õhurõhuga on lood keerulisemad. Seda võib arvestada, kuid kindlasti ei ole esmatähtis näitaja. Ei saa öelda, et muude võrdsete tingimuste puhul on see ilm parem, mil õhurõhk on näiteks 1025 hPa, kui teisel (1020 hPa) puhul. Küllaga, kui näitajad on võrdsed, ent ühel juhul on õhurõhk 970 hPa-d, teisel aga näiteks 1010 hPa-d, siis on teisel juhul ilm siiski parem. Ka õhuniiskuse poolest saaks arvestada ehk vaid suhtelist niiskust - mida suurem niiskus, seda halvem ilm. Siiski, liigispetsiifiliselt on inimese puhul soodsaim suhteline niiskus umbes 70%, mida võiks siis täpsustatud juhul võtta ideaaliks, seega mida rohkem hetke suht. niiskus hälbib sellest optimumist, seda halvem ilm.

Selliseid mõttemänge võib päris palju teha, kuid see võib anda huvitavaid tulemusi. Hiljuti, 7. märtsil, oli üks kõige paremaid ilmasid üldse, mida kunagi näinud. Taevas oli enamuse päevast selge, ilm tuulevaikne, õhuniiskus mõõdukas, õhurõhk kõrge, temperatuur väljasviibimiseks hommikul küll ebasoodne (-19°C Tapal), kuid pärastlõunal juba soodne (-4°...-6°C). Pilvedeta siiski ööpäev ei möödunud, sest hommikul olid kihtpilved udu kujul ja lõuna paiku tekkisid mõneks minutiks paar rünkpilvekest. Peaaegu võrdväärselt hea oli ilm veebruari algul, ent siis oli tuulisem, tuul aga on ilma headuse seisukohalt üks määravatest teguritest. Samuti oli pilvi ööpäeva jooksul rohkem. Ilma headust saab vaid hinnata, mitte mõõta.´
Unustasin lisada ajalise dimensiooni - hea ilm on kindlasti püsivam, kui halb või muutlik ilm. Seega kui meil on kaks võrdset ilma, ent üks kestab näiteks terve päeva, teine aga tunni jagu, siis tuleks paremaks pidada esimest.

See ilmakaart on küsimuste juurde: http://www.ilm.ee/index.php?46246113320
Allikas