Äikese meenutus

Hetkel on nädalane puhkus ajateenistusest. Sel aastal polegi ühtegi lähedast öist äikest näinud ja kauget viimati augusti keskpaigas. Praegu on aega ja võib ühe meenutuse ammusest ajast kirja panna. Võimalik, et see konkreetne juhtum on kuskil juba kirjas, misjuhul lisa ei tee kindlasti paha.

See oli üpris iseäralik äikesepäev. Tugev ja rohke äike seostub kindlasti vaiksema tuule ja sooja või palava ilmaga, kuid tol korral oli kõik risti vastupidi. See juhtus 28. augustil 2005. aastal, kohaks Laitse.

28. augusti hommik oli niiske, väga jahe ja üsna tuuline. Päeva jooksul tugevnes tuul märgatavalt, juba kl 9 hommikul olid tuuleiilid tormised, kuid ilm selgines veidi. Tekkisid keskise arenguga rünkpilved, kuid need jäid kihtrünkpilvede sarnaseks ega arenenud edasi. Kella 10ks läks ilm uuesti pilvisemaks, oli nii kihtrünkpilvi kui kõrgkihtpilvi, kaugemal läänes oli müristamist kuulda. Järgmistel tundidel oli ilm üsna pilvine ja vahetevahel tibas veidi vihma. Samuti oli läänes müristamist kuulda. Ilm oli samal ajal tormine ja külm (maksimumtemperatuur +14°C), tuul puhus edelast.

Kell võis olla 13 ja 14 vahel, kui hakkasid kiiresti tekkima võimsad rünkpilved. 14 paiku tekkis ühte lähedasse pilve ka äike, peatselt liikus edelast äikesega pilv üle. Tuul oli väga tugev, puhangud ilmselt üle 20 m/s, hooti sadas vihma. Peatselt hääbus pea kohal olevas pilves äike, veidi aega sadas veel vihma, kuid see nõrgenes tasapisi. Edelataevas oli näha paksemaid ja ühtlasemaid pilvi, mis katsid peagi terve taeva. Pilved tumenesid kiiresti ja mõnes kohas olid huvitavad sakilised pilved näha. Peatselt oli ka müristamist ja edasi juba välkusid näha. Tormine tuul vaikis kiiresti, nii et tekkis tuulevaikus. Samal ajal kasvas kiiresti välkude sagedus, kusjuures kõik välgud oli pilv-maa tüüpi ja mitte kaugemal kui 5 km. Välkude sagedus oli 2-5 tükki minutis. Arvestades ilma iseloomu sel päeval, siis tuule vaikimine tähendas eriti intensiivse äikese saabumist. Nii ka oli, madal pilveserv lähenes kiiresti lõuna suunast ja peagi oli kogu loodus haaratud tormist ja paduvihmast, mida ilmestasid sagedased välgud. Mingit erilist pagi madala pilveservaga ei kaasnenud, vaid tuul saavutas äkitselt oma endise tugevuse, nagu see oli paar tundi varem olnud ehk puhangud oli arvatavasti 20 m/s ümber, keskmiselt aga 14-17 m/s. Vihma aga ei sadanud ühtlaselt, vaid aimata võis pilvesüsteemi rakulist ehitust.

Aeglaselt äike nõrgenes, välkude hulk vähenes, rohkem olid need pilvede sees, vihm kaotas oma raevukuse ja ka tuul nõrgenes. Kuna temperatuur oli juba enne äikest erakordselt madal, siis see enam palju ei muutunud, langedes siiski 12 kraadini. Edasise õhtu jooksul sadas pisut vihma juurde ja ilm oli üpris rahulik, pimeda saabudes taevas selgines.

See juhtum näitab, et intensiivne äike võib ette tulla ka külma ja tuulise ilmaga. Arvatavasti peab siiski temperatuur olema 1,5 km kõrgusel 0°C või kõrgem, sest külmemas õhus pole piisavalt niiskust selliste jõuliste konvektiivsete nähtuste tarvis. Mida külmem õhk, seda väiksem on selle maksimaalne võimalik absoluutne niiskus. See äike oli ilmselt seotud külma tüüpi oklusioonifrondiga, vt

http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20040828.gif

Nüüd, 19. septembril, oli päris paljudes kohtades äikest. Seda ei saa siiski väga üllatavaks pidada, sest siia jõudis väga soe ja niiske õhumass. Seda piiritlevad frondid aitasid labiilsusel realiseeruda ning äikesel tekkida. Septembril on äike Eestis siiski üpris sagedane nähtus, rääkides muidugi siinse ilmastiku ja kliima kontekstis. Ulatuslikud äikesed suve lõpus ja sügisel on ikka seotud sooja õhumassiga (lokaalsed külma õhumassiga sooja vee kohal), üks selliseid, mida võib ilmselt tavapäratuks lugeda äikeste rohkuse, ulatuse ja tugevuse mõttes, oli 2006. a. 1. oktoobril, foto sellest võib leida:

http://alces-alces.blogspot.com/2006/10/ike-1oktoobril.html

See päev oli muide 2006. aasta kõige äikeserohkem päev. Üks ulatuslik äike oli ka 1998. a. oktoobris, kuid sellest on kahjuks ainult ähmane mälestus. Äike algas juba õhtupimeduses, kestis mitu tundi ja põhjustas paduvihma.

Kui äikest on näiteks talvekuudel, siis paneb see kindlasti paljusid imestama, sest sellega ei olda harjunud. Midagi veidrat või kummalist see tegelikult pole, lihtsalt harjumatu. Kui äike tekiks selliste tingimuste ja protsesside tagajärjel (näiteks laskuvad õhuvoolud), siis see juba oleks midagi väga veidrat.