Rünksajupilved 1. juunil

2. juuniks taandus Venemaale lämbe lähistroopiline õhumass. Selle lääneservas tekkisid mitmel pool äikesed, kusjuures Baltikumi lõunaosas ja Soomes olid need tugevad. Eestis tekkis ainult üks kitsas rünksajupilvede vöönd, mille äikesed meenutasid pigem õhumassisiseseid.

Georg Verret ütleb oma raamatus "Pikne ja piksekaitseseadmed" (1939), et äikeseid on kolme tüüpi: kuumusäike, frontäike ja talväike. See jaotus on väga üldine, kuid kehtib tänini, kuigi sinna kõrvale on muidki klassifikatsioone välja mõeldud, nagu rünksajupilvede organiseeritusel põhinevaid. Sageli jäetakse talvine äike üldse välja.

1. juunil tekkinud konvektsiooniriba vastas tunnuste poolest kuumusäikesele ehk õhumassisisesele äikesele, kuigi oli seotud samal ajal ka ikkagi frondiga. Nendest pilvedest võis saada väga maalilisi pilte. Tallinnas toimus järsk jahenemine õhtupoolikul, üks inimene kirjeldas, et külm tuli peale trombidega - ta mõtles seda, et tugevate pagisarnaste tuultega. Tegemist oli briisifrondiga, kuid selle teket soodustas kindlasti sünoptiline olukord.

Lõuna. Taevas on vähearenenud rünkpilved.

Suletaoline kiudpilvede kogumik.

Mõned rüngad aktiviseerusid õhtupoolikul.

Need pilved asuvad briisifrondi kohal. Otse frondi all on tuulevaikus, pilvede taga tugev pagilaadne loodetuul, pilvede ees mõõdukas kuum lõunatuul.

Rünksajupilved on tuulenihke tõttu kaldu.

Õhtuks taandusid pilved ida poole.

Kõrgrünkpilvi valgustab loojuv päike.