Kodulehekülg

Tegin endale viimaks paar lehekülge, mille leiab siit: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.

2010. a. ilmastiku kokkuvõtet on veidi parandatud ning lisatud on fotosid: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2010.htm

Nii, nüüd on kodulehte veidi korrastatud. Enne olid lingid seal "nagu jumal juhatas", nüüd veidi parem. Kahjuks ei ole võimalust teha navigation-sektsiooni või link bar-i, mistõttu hetkel tundus kõige parem teha kaks veergu, millest üks jutu ja piltide, teine aga linkide jaoks.

Millegipärast oli see lehekülg veebis mittenähtav: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/halod.htm ja seda ilmselt mitu päeva. Nüüd peaks olema jälle nähtav.

Paar pilti ühe kodukajutu juurde, sest neid pilte ei saa sinna üles panna.

Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest

Sama lugu pisut täpsustatud-parandatud kujul: http://www.ilm.ee/?48686

Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu. Sellel aastal on märts kahtlemata talvekuu, kuid mõnel päeval on olnud ka kevadist soojust. Erakordne oli 2007. aasta märts, siis meenutas mitu märtsi päeva suve ja sooja oli mõnel pool üle 20 kraadi. Hetkel on troposfääri ülaosas laine (Rossby laine), mis hoiab siin ilma külmana, aga Siberisse (idaosas) on toonud sooja. Osoonikiht on väga õhuke (UV-kiirguse tase pärastlõunal päikesepaistega kuni 4,5, mis on tegelikult suvine tase) ja vähese osooni areaal langeb täpselt kokku külma õhumassi areaaliga, vt järgnevat.

.

Väga põnevad olid 1923./24. ja 1930./31. a. talved. Näiteks 1924. a. märtsis oli lume paksus mitmel pool üle 100 cm ja seda ka saartel. Maksimaalne lume paksus ulatus 165 cm-ni märtsis, ka aprillis oli lund veel üle 100 cm. Lumi sulas mais. Ka 1931. a. alguskuudel oli lund üle 100 cm. Paraku pole need andmed avalikkuseni jõudnud, kuid on kindlalt meteoroloogiliste vaatluste tulemusena dokumenteeritud. Kel huvi, vaadaku mainitud aastate meteoroloogia aastaraamatuid. 97 cm 1924. a. märtsis Pagaril on väga kahtlane info, sest jaamast pole midagi praktiliselt teada ja ametlikes andmeallikates seda ka enamasti pole. Seega pole lõppeva talve lumerohkus midagi rekordilist ega ainulaadset, lund on kaks korda rohkemgi olnud, kuid seda üsna kauges minevikus.

Mis lähipäevil juhtub? Talv püsib 1. aprillini. Enne seda toob üks osatsüklon Eestisse veel lund juurde ja ilmselt ka tuiskab. 1. aprillil toimub väga tõenäoliselt muutus ilma soojenemise suunas. Kas see on talvine sula või midagi kevadisemat, saame näha. Sademeid võib tulla üsna palju ja alguses lumena.

Järgnevalt mõned huvitavad prognoosid. Kõik on Tallinna kohta, ülemised kaks on Windgurust, alumised kaks aga NOAA mudeli väljund ilm.ee-s.

23. märts on meteoroloogiapäev

Seda tähistatakse Eestis 23. märtsil koos veepäevaga EMHIs, rohkem: http://www.emhi.ee/index.php?ide=26,887.

Minu ettekanne räägib pilvejahi konkursist: http://www.emhi.ee/index.php?ide=26,887,1418,1419. Kahjuks on seekord võimalik teha ainult posterettekanne, sest kuna konverents on kahasse Eesti Veeühinguga, siis ei jätkunud ruumi esinejate rohkuse tõttu.

Poster on pdf-na kättesaadav siit: http://www.ilm.ee/kola/pildid/artprint/. NB! Alumises failis on info veidi korrektsem. Kuna failid on väga suured, siis aeglase ühenduse puhul võib katkestada laadimise serverist.

Meteoroloogiapäev oli tore ja kõigile meeldis. Paar ettekannet olid sellised, mis kütsid kirgi üles. Pärast ametlikku osa oli toidlustus praest kuni magusate suupisteteni ning joogiks pakuti teed, kohvi, vett ja veini.

Ilm muutus peaaegu äärmuslikult päeva jooksul. Päev algas säravalt selge ilmaga ja nõrga või mõõduka tuulega. Veel kl 10 oli selge ilm, kui konverents põhimõtteliselt algas. Aga juba lõunaks oli järgnevus jõudnud nii kaugele, et kiudkihtpilved asendusid kõrgkihtpilvedega. Kiires loodevoolus saabusid üha paksemad pilved ja õhtu poole sadas veidi lund. Vaheaja oli väga huvitav kõigil vaadata taevasse ja imestada selle üle, kui palju võib ikka ilm paari tunniga muutuda.

25. märtsi öösel õnnestus Tartus jälgida ebatavaliselt tugevat lumemöllu, ei teagi, kas midagi sellist ongi varem nähtud. Ehk saab varsti pilte ja vähemalt ühe video sellest ka üles panna.

Järgnevalt mõned pildid konverentsilt.

Doktorandid ja A.Järvet

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Hästi toredalt oli kujundatud aeroloogiline diagramm.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Posterettekanne pilveküttidest

Milline on norimise määr?

Horisondi märtsinumbris ilmus teine ilmapiiri lugu, milles on juttu eelmisest ja praegusest talvest ning nende võrdlusest. Üldiselt on tagasiside olnud positiivne. Siiski, üks tuttav, kes seda luges, tegi märkuse sõna külmakraadid kohta. Nimelt oli tal negatiivne kokkupuude selle sõnaga, et üks asjatundja võttis ühendust ja ütles, et sellist asja nagu külmakraadid pole olemas, vaid peab ütlema miinuskraadid ja seda just ametlikes tekstides. Minu enda algtekstis polnud üldse sellist sõna, vaid kasutasin miinuskraadide märkimiseks sümbolit "-", sest on lühem ja korrektsem. Toimetaja eemaldas märgid, asendades need sõnaga külmakraad(id), kuna nii on suupärasem. Ma ei vaielnud sellele eriti vastu, et minugipärast, mul on algtekst esitatud ja lõppversiooni eest ma ei vastuta, sest niikuinii käib sealt mitu erinevat toimetajat üle ja algne jutt muutub ning lisaks ei tundunud muudatused olevat just väga ebakorrektsed, seega, las olla. Teine sõna, mida kasutasin ja mis jäeti sisse, on edelatsüklonid. Edelatsüklonid tekivad Biskaia lahel (Atlandi ookeani 40nda laiuse ümbruses), mitte aga pole tegu tsüklonitega, mis tekivad Eestist edela pool või kuskil Edela-Euroopas, st tegemist on väga konkreetse terminiga. Ja nüüd küsimus, kumb norimine on õigustatud? Arvan, et esimene norimine ei ole õigustatud, et ei tohi öelda külmakraadid, vaid peab ütlema minuskraadid, sest pole piisavalt põhjendatud. Samahästi võiks ju edasi norida, et miinuskraadid on ebatäpne, vaid peab ütlema miinuskraadid vee suhtes, sest looduses pole olemas absoluutses mõttes miinuskraade. Teine norimine on õigustatud, kui mõistet on valesti kasutatud, sest tegemist on konkreetse terminiga. Seega peaks teadma, kust läheb norimise piir.

Ja olgu märkuseks öeldud, et kui keegi loeb ajalehest või ajakirjast mingeid jutte või artikleid, siis nendest on tavaliselt palju inimesi üle käinud ja need ei ole autorite jutud. Originaalne jutt või artikkel võis olla märgatavalt erinev sellest, mis tegelikult ilmus. Loomulikult ei tähenda, et lõpptulemus on halvem või mõte läks kaduma, vaid lihtsalt peab teadma, et tegemist on kollektiivse loominguga. Mis puutub minu juttudesse või kokkuvõtetesse, siis kuskil ilmununa on see ikkagi piisavalt korrektne, sest olenevalt sihtgrupist ei saa sageli kirjutada väga spetsiifiliselt või korrektselt, vaid peab arvestama lugejate teadmiste ja taustaga.

Kiudrünkpilved 6. märtsil

6. märts oli tuuline ja jahe päev. Mõnel pool oli tugev pinnatuisk. Samas põhja pool oli taevas pea selge, vaheldust pakkusid ülimalt hästi välja kujunenud kiudrünkpilved. Vormidest olid jälgitavad lacunosus ja undulatus. Kiudrünkpilvedest saab pikemalt lugeda: http://ilm.ee/index.php?47533
Kiudrünkpilvede kogumid. Kaugemalasuvad näivad olevat kiudpilvede tükid, kuid seda vaid perspektiivi tõttu. Kõik kogumid siin on kiudrünkpilved.
.
.
.
.
.

Seniidi lähedal asuvatel kiudrünkpilvedel ilmnesid sellele põhiliigile kõige paremini iseloomulikud tunnused. See siin on lacunosuse vorm.
.
.
.
.










.

.

.
Hiljem tekkisid peamiselt undulatuse vormi kuuluvad kiudrünkpilved.