Eelmises postituses räägiti jahtumisudust. 17. jaanuar tõi sula ja advektiivse udu, mida kinnitas ka E.Pedassaar, keda võib pidada Eesti udude uurijaks, sest ta on nii bakalaureuse- kui magistritöö teinud ududest, keskenduses Eestile. Lisaks hakkas 16. jaanuari õhtul lume asemel vihma sadama, mistõttu tekkis jäide ja kiilasjää. Hommikul meenutas see veidi jõulude ajal Moskvas toimunut, aga vaid veidi, sest ladestus oli väiksem ja sulas järgnevate tundidega. Aga nüüd postituse teema juurde.
2010. a. ilmastiku kokkuvõtte juures (http://www.ilm.ee/?48334) tõstis üks asjatundja kerget kisa, sest ütlesin, et 27. märtsil oli Eestis pagijoon (alternatiivne mõiste on ebapüsivuse jpon), kuid pagisid ei registreeritud. Antud juhul on mõistet kasutatud olemuslikult, sest jah, tehniliselt võttes ei olnud küll pagijoonega ehk tegu, aga nähtuse olemus vastas sellele täpselt, sellest ka siis selline mõistevalik. Kokkuvõtte lõpus lisasin allmärkusena veidi infot.
2010. a. ilmastiku kokkuvõtte juures (http://www.ilm.ee/?48334) tõstis üks asjatundja kerget kisa, sest ütlesin, et 27. märtsil oli Eestis pagijoon (alternatiivne mõiste on ebapüsivuse jpon), kuid pagisid ei registreeritud. Antud juhul on mõistet kasutatud olemuslikult, sest jah, tehniliselt võttes ei olnud küll pagijoonega ehk tegu, aga nähtuse olemus vastas sellele täpselt, sellest ka siis selline mõistevalik. Kokkuvõtte lõpus lisasin allmärkusena veidi infot.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar