Tahaksin teada mis see võis olla? 24.06.2010.a. kukkus midagi alla. Nägin aknast jälge. Ülevalt poolt oli valge saba, aga allpool oli must saba, mis väga kiiresati haihtus, lausa alla minuti. Siis kui jõudsin pildi teha oli must(tahmane) osa haihtumas, aga vaevalt on nähtav. Mis paistis olevat kahe metsa vahel. Kuskile Iru ja Loo väljale.Või Maardu järve metsa juurde.
Vaatlus toimus Sinimäe 3 kolmeteistkümnendalt korruselt."
Juurde oli lisatud järgmine foto:
"Tervist!
Mul sehuke loll idee, et valge osa on mudelraketi kütuse põlemisjäägid (suht kui efektiivne töö on tehtud, järelejäänud kütus visiseb põlemiskambris), tume on raketi kere tossamine, mis enne põlemisjääkide jälje sisse ära kadus. Samas, see oleks siis üks pirakas mudelrakett. Mõni lendav kosmoseobjekt vast nii graatsilist atmosfääri sisenemist ei teostaks, kildude jäljed oleks näha. Kas küsija ehk oskab täpsustada, kui kiiresti too asi liikus (ca. mitme sekundiga ta selle nähtava jälje tee läbis?)"
ja "Tere!
Võib-olla oli tegemist meie kaitsejõudude eksperimendiga?"
ning lõpuks
"Tere,
See on vist näide sellest, kuidas müüdid sünnivad. Kirja autor on pannud sündmusele pool juurde. See saba ei tekkinud minutiga, vaid hoopis pikema aja jooksul. Tegemist on tavalise reisilennuki reaktiivmootorite põlemisjääkide nn. sabaga, mida väga tihti taevas näeme. See must saba, millest juttu oli on natukene haruldasem. Nimelt on see päikse poolt tekitatud vari, mida inimene juhtus nägema. Kuna see vari on nõrk saab seda jälgida ainult saba ja päiksega nn. ühel joone olles. See tõttu see saba ka kiirelt kaob (päike liigb edasi).
P.S. Olen ka ise sellise pildile kunagi saanud. Must osa oli mere kohal ilusti horisondini välja jälgitav. Vaatlus kestis ka ehk minuteid 5. Siis oli vari kadunud."
Esimese kahe seletuse tõsiduse üle võib vaielda, kuid arvatavasti on pakutud seletusi ja ideid ikkagi tõsiselt mõeldud. Viimane seletus on igal juhul tõsine ja enam-vähem korrektne.
Võib norida väite kallal, et tegemist on tavalise reisilennuki reaktiivmootorite põlemisjääkide nn. sabaga. Täpsustuseks olgu öeldud, et see on ikkagi pilv, mis tekib seetõttu, et põlemisprotsessi tõttu lisandub õhku veeauru ja heitgaasides olevad tahma-jmt osakesed sobivad kondensatsioonituumadeks. Nendele tekib sobivatel tingimustel kohene kondenseerumine ja tekkinud veepiisakeste jäätumine, mille tagajärjel moodustub kitsas pilvetriip. See võib sobivatel tingimustel püsida isegi tunde ja laieneda tugevasti, näiteks siis, kui õhk on troposfääri ülaosas niiske ja kaldub tõusma (tsüklonite ja frontide idaservas). Nähtav jälg võib tekkida veel tiivakeeriste ja lokaalse õhurõhulanguse tõttu. Kondensjäljed on tihti ülemise kihi pilvedega koos. Kuna kondensjäljed on üpris teravalt piiritletud ja hajutavad ning peegeldavad piisavalt valgust, siis saavad need heita hästijälgitava varju, mida sobiva vaatepunkti korral, nagu viimases vastuses seletatud, võib näha kas enamasti kiud-ja kiudkihtpilvedel või siis, kui õhumass on vinene. Selline vari on nii mõnigi kord ruumiline, sest vari ei teki tasapinnale, vaid pilvekihile või vinesele õhule, millel on paksus ja mis on samuti vähemalt osaliselt läbipaistev.
Harva tekib hajujälg (distrail) ja see juhtub siis, kui lennuk lendab läbi õhukese pilvekihi, kus juba väikesest temperatuuri lokaalsest tõusust piisab, et pilv selles kohas hajuks. Järele jääb peaaegu pilvevaba kanali-või tunnelitaoline joon või triip. Hajujäljed tekivad sageli seoes lennuki laskumise või tõusuga, mille käigus sõidetakse läbi pilvede. Üht näidet hajujäljest vt http://www.hot.ee/her/taevas.html
(foto leiab, kui Ctrl+F otsida Suure lennuki). Sealselt leheküljelt leiab palju huvitavat ja põnevat.
Kondensjälgedega on seotud vandenõuteooriaid.
Viimases seletuses on väidetud, et pool on juurde pandud. Selle üle võib küll vaielda, ent ilmselt see ikkagi nii pole. Nähtus oligi vaatleja arvates selline, nagu ta seda kirjeldas. See, kui adekvaatne on mingi nähtuse, sündmuse vms kirjeldus, sõltub kirjeldaja eel(taust)teadmistest, eelarvamustustest, emotsioonidest jpm asjaoludest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar