Aktiivne osatsüklon 22. oktoobril

Skandinaavia lõunaosas tekkis 21. oktoobril kiiresti aktiivne osatsüklon, mis oli seotud Norra merelt lõunasse ja hiljem itta liikuva peatsükloniga. See osatsüklon liikus kiiresti üle Norra ja Rootsi lõunaosa ning jõudis juba 22. oktoobri ööks Läänemerele.

22. oktoobri hommikul enne päikesetõusu oli Tartu idataevas selge, ent läänetaevas pilves. Väljas oli külma paar kraadi ja maa oli kahutanud. Autodel oli eelmisest õhtust jäänud veetilgad jäätunud, moodustades ilusa kaunistuse.

Päikese tõustes punetasid ja kollatasid pilved tugevasti ja pigem vöötidena. Kui päike oli tõusnud, siis oli läänetaevas süngelt sügavsinine nagu enne tugevat äikest (tegelikult võivad intensiivset äikest põhjustavad pilved olla heledad, aga öeldakse nii). Kuna pilved liikusid kiiresti, siis juba kella poole kümneks hommikul oli päike varjatud ja taevas kaetud tihedate hallide ja läbipaistmatute kõrgkihtpilvedega. Oli võimalus teha neist suurepäraseid fotosid.

Pisut enne keskpäeva hakkas sadama, kusjuures saju intensiivsus varieerus päris palju. Võis näha nii ilusaid kuueharulisi lumekristallidest koosnevaid helbeid siis, kui sadas üsna tugevasti, kui ka kristallitombukesi ja üksikuid nõelu või lumeteri, kui sadu oli nõrk. Samuti tõusis tuul, ent mitte kuigi tugevaks. Nüüd võis teha suurepäraseid fotosid kihtsajupilvedest. Pärastlõunal jäi sadu väheseks, kuid selleks ajaks oli tekkinud õhuke, kuid märg lumekiht ja looduse üldmulje oli talvine.
Lõunane lumesadu Tallinnas.

Foto: Ellu Vibur

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Järgmine vaatlus toimus juba õhtupoolikul Tallinnas. Päevane lumesadu oli katkenud, ent varsti sadas jälle. Õhtu oli enamasti kuiv ja peaaegu tuulevaikne. Tuul pöördus idast kiiresti põhja, st hakkas põhjast puhuma. Hiljem, öö hakul, tõusis loodetuul ning hakkas sadama, kuid seekord juba lörtsi ja jäist vihma. Sajuhood taandusid mõne minutiga ning taevas selgines. Alles jäid kagusse taanduvad kiudpilved ja üksikud kihtrünk-ja rünkpilved. Samal ajal olid kauges edela-ja läänetaevas rünksajupilved, mõned alasiga. Ühest täpselt läänesuunda jäävast alasist õnnestus korralikku välku näha.

See osatsüklon läbis tsükloni arengule iseloomulikud etapid kõigest kahe päevaga, tekkides 21. oktoobri hommikul ja hääbudes 23. oktoobriks, seejuures liikudes väga kiiresti. Kuna pööris oli mitme isobaariga ja liikus väga kiiresti, siis põhjustas see ebatavaliselt suuri õhurõhutendentse. Näiteks kell 7 hommikul registreeriti Vilsandi vaatlusjaamas õhurõhutendents -7 hPa 3 tunni kohta. Viimasest 4-5 aastast meenub vaid paar-kolm juhtumit, mis on sellega võrreldavad. Suurim langustendents (10 hPa 3 tunni kohta) oli 23.11.2008. a. eriti intensiivse lõunatsükloni saabudes. Osatsükloni lahkudes oli mitmel pool õhurõhu tõusutendents Eesti lõunapoolses osas kuni 7 hPa 3 tunni kohta, kohati enamgi.
Pöörise põhjaosas oli tuul esialgu nõrk või mõõdukas, hiljem oli peaaegu tuulevaikus. Lõunaosas aga oli tugev tuul, mis tõusis õhtupoolikul tormiks, kuid püsis nii tugev vaid väheste tundide jooksul. Osatsükloni laussajualad ja kihtsajupilved lagunesid õhtupoolikul ning selle asemel arenes konvektsioon, samuti oli kohati äikest, mida ka detektorid märkisid.

Hommikul olid valdavateks kõrgkiht-ja kihtaajupilbved, kust tuli lauslund.

Pärastlõunal aga kihtsajupilved lagunesid ja arenes konvektsioon. Piltidel on kohalik aeg. Allikas: http://www.sat24.com/homepage.aspx?html=zoom&xas=434&yas=67

Ka välgudetektorid märkisid üht-teist. ESTOFEX andis osale Eestis 1. astme ohuala ja hoiatas tornaado eest!

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Kes tahab, saab pilvemasside arengust 15 min sammuga satelliidipilte salvestada: http://www.sat24.com/history.aspx?country=scan. Selle juures tuleb arvestada, et pimeda ajal pole nähtavas valguses muud kui must pind, seega tuleb õhtu ja öö jooksul tehtud pilte valides panna linnuke Infrared ette ja vajutada alles siis retrieve. Päevasel ajal saab nii nähtavas kui infrapunases pilte vaadata. Kuna arhiivi muudetakse, siis kunagi hiljem saab valida pilte ainult tunnise intervalliga.
Keda huvitavad antitsüklonid, siis neile on kindlasti maiuspalaks: http://www.ilm.ee/?48026.

Järgnevalt fotod Tartust ja viimased ka Tallinnast.

Hommikused punavad pilved. Kohati on isegi mammatuse-sarnane.

Kui pilved punavad ja tulevad päikese vastasuunast, on halba ilma oodata, nii oli seegi kord.













Hea näide läbipaistmatutest kõrgkihtpilvedest.

Need on juba kihtsajupilved. Antud juhul on ainus vahe selles, kas pilvedest sajab või ei. Kehtib kokkulepe, et kui kõrgkihtpilvedest hakkab sadama, nimetatakse pilv ümber kihtsajupilveks, ehkki sademete esinemine või puudumine on ainus erinevus.

Korralik lumesadu.








Lumine loodus.








Õhtul Tallinnas. On veel näha hääbuva osatsükloni lahkub kiudpilvisus.

Äikesepilved Tallinnast läänes. Pildil kõige heledamas pilves tekkiski välk. Välkusid võis veel olla, kuid pidevalt ei jälginud.