Öised äikesed; tuule ja aja mõju

Juulis on mitmel ööl korralikku äikest olnud. Jäädvustada on õnnestunud ka välkusid. Välkude fotole saamine on lisaboonuseks, mitte aga eesmärgiks. Esimene neist on 4. augusti öösel Laitses, teine aga 28. juuli õhtul Tallinnas tehtud, mõlemal juhul oli tegu lahkuva äikesepilvega.

 

28. juuli öö ja 4. augusti öö äikesed olid mõneti sarnased. Mõlemad hakkasid peale Lätist ja Liivi lahelt ning liikusid põhja või loodesse. Seejuures alguses oli liikumiskiirus üsna väike, kuid pimeda saabudes kasvas ja liikus ligemale 100 km/h. Oma osa andis kindlasti ka see, et koos liikumisega kasvas äikese ees uusi pilvi üles. Igal juhul oli äike päris ulatuslik ja üsna tugev. Huvitav oli veel see, et mõlemad äikesed andsid lõpuosas vähe vihma.

4. augusti tuuline päev ja äikesed tuletasid meelde selle: http://www.ilm.ee/index.php?46311. Samuti tõusis päevakorda küsimus: kas tugev tuul tõepoolest pärsib äikeste arengut? S.-E. Enno ütleb, et jah, sest tugev tuul segab planetaarses piirkihis päris efektiivselt õhumasse ja see takistab konvektsioonil tekkimast ja arenemast. Tundub igati mõistlik ja loogiline seletus, kuid toetudes oma 10 aasta pikkusele põhjalikule vaatlusperioodile ei saa küll kuidagi väita, et tugev tuul takistaks kuidagi äikesepilvede aengut. Saab väga palju näited tuua, kus väga tugeva tuule või tormiga on korralikud äikesed tekkinud. Mõned neist sooja, mõned aga külma ilmaga. Viimane variant, külm ja tormine ilm, tundub ehk äikese tekkeks kõige vähetõenäolisem, kuid lähiminevikust on võimalik mitu näidet sellest tuua, näiteks 28. august 2005. a., kui tuule kiirus ületas 20 m/s, kuid sooja oli maksimaalselt vaid 17 kraadi, enamus aja päevast aga 14-15 kraadi või augusti alguses üks päev 2003. aastal. Siis ulatus tuul samuti tormini, sooja oli aga veelgi vähem. Mõlematel päevadel tekkis äikesepilvi hommikust õhtuni ning äike oli mõnel hetkel isegi tugev. Huvitav juhtum oli 7. septembril 2004. a. Ka siis oli ilm väga tuuline, puhangud ulatusid tormini ning pärastlõunal arenes väga palju äikesepilvi. Õhtul käis Tallinnast üle võimas rahe (http://www.ilm.ee/index.php?3985), Soome lahel nähti vesipüksi: http://www.ilm.ee/index.php?3990. Tuulise, aga sooja ilmaga on äikeste näiteid kordi rohkem. Ka selle aasta 29. juulil oli ilm sarnaselt 4. augustiga väga tuuline, kuid tekkis üle Eesti väga palju äikesepilvi. Kõikidele nendele ja toomata näidetele tuginedes ei saa kuidagi väita, et tugev tuul pärsib äikeste arengut.

Ohtlike ilmanähtuste puhul on väga oluline tegur aeg. Ilmanähtus jätab oma tekkimiskoha tavaliselt puutumata, kuid kuskil eemal võib teha palju kahju. Põhjus on lihtsalt selles, et ilmanähtusel on kahjude tekitamiseks vaja arenemiseks aega, mille jooksul võib see väga kaugele liikuda. Nii mõnigi Soomes kahju teinud nähtus kujunes Eestis, kuid alles üle lahe jõudnuna oli see purustusteks piisavalt tugevaks muutunud.