teisipäev, 1. juuni 2010

Pilved 31. mail

31. mail võis jälgida jälle huvitavaid pilvemaastikke ning loodus demonstreeris ilmekalt oma üleolekut inimeste väljamõeldud klassifikatsiooni ees, seda küll peamiselt kiudrünk-ja kõrgrünkpilvede osas.
Lisaks võis jälgida Kelvin-Helmholtzi lainepilvede kaht vormi, pildid järgmises postituses.
Ilmselt kaootiline kiudpilv (intortus-vorm). Sellised tekivad sageli enne ilma halvenemist.

Sabadega (virga) kiudpilvetombud. Samuti tihti enne ilma halvenmist. Seekord tõmbus küll tsüklonaalsus tagasi, sest õhtuks läks ilm selgemaks.
Tinglikult võib pidada Cirrocumulus stratiformiseks, aga ka Altocumuluseks, kuigi pilveelemendid on väga kõrgel ja ilmselgelt faasilises ebastabiilsus (koosnevasd veepiiskadest, kuid tugevasti allajahtunud ja kipuvad jäätuma). Sellistesse pilvedesse tekivad sageli nn jäätumisaugud (hole punch cloud, vt http://www.ilm.ee/index.php?46590)

Ja mitte kuigi pika aja pärast oligi kiudkihtpilv eelmise pilve asemel ning tavaline 22-kraadine haloring samuti.
Kiudkihtpilvemassi ees vasakul on kiudpilvetombud virgadega. Väga hästi on märgatav tuulte tugevuse muutus vertikaalselt: mida madalamale jääkristallid langevad, seda enam nad jäävad kiudpilvetombust, mis asub kõige kõrgemal, maha, sest tuule kiirus on väiksem maapinnale lähemal.

Omapärased pilvevormid. Ilmselt Cirrocumulus lenticularis (igal "cumulusel" on ka lenticularise vorm olemas: on nii Altocumulusel, Stratocumulusel kui Cirrocumulusel).
Need pilvevormid arenesid veelgi edasi.
Viimaks muutusid ühtlasemaks pilveväljaks ning madaldusid, moodustades Altocumuluse, kuigi üsna peenekoelise.
Selle pilvevormi nimetamine on igal juhul tinglik, võib pidada nii Alto-kui Cirrocumuluseks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar