teisipäev, 8. juuni 2010

KH lainepilved, Noa laevad, vesine päike 7. juunil 2010

7. juunil lähenes Eestile keskmiselt aktiivne tsüklon. See tõi endaga kaasa rohke vihmasaju, kuid äikest polnud. Ilm oli üsna soe, ööselgi üle 10 kraadi. Enne sadu pakkus taevas taas vaheldusrikkaid pilvi ja pilvemaastikke.
Ülimalt hästi olid välja kujunenud Noa laevad, võis jälgida rünkpilvi, KH lainepilvi ja kiudpilvede tihenemist kuni kihtsajupilvedeni (järgnevus!).

Lennuki kondensjäljed Viljandi järve äärest vaadatuna. Ilmneb Kelvin-Helmholtzi ebastabiilsus.







Rünkpilved Viljandi kohal kiud-ja kiudkihtpilvede taustal.
Lisaks rünkpilvedele oli kiudkihtpilvedel nõrk halo ja veel üks KH lainepilv.
Üliselged Noa laevad. Neid oli taevas rohkesti. Noa laevad on noole-või suusakujulised kiudpilved, mis ulatuvad horisondini ja näivad seal koonduvat (perspektiivi ilming) ja näitavad sajuse ilma saabumist (neid on vanarahvas tähele pannud ja on selle kohta ilmavanasõnasid).
Ka Noa laevad, kuid mitte nii selged.
Kiudkihtpilved ja kiudpilved, taandarenevad rünkpilved (Õisu).
Õisu. Kiudkihtpilved ja halo.
Pilvelained kõrgrünkpilvedel.
Tali lähedal. Kõrgkihtpilved kõrgrünkpilvedega.
Päike paistab läbi kõrgkihtpilvede vesise ilmega, sest need pilved koosnevad veepiisakestest või veepiisakeste ja jääkristallide segust. Tavaliselt halosid pole, kuid antud juhul väga nõrgalt siiski oli, mis annab tunnistust jääkristallide olemasolust. Kõrgrünkpilvede puhul täisvarjusid ei teki.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar