Ülevaatlik jutuke pilvedest koolis õpetamiseks

Järgnevalt toon ära lühijutukese, mille koostasin ja mida võiks koolides geograafias pilveteemade sissejuhatuseks rääkida, et õpilaste motivatsiooni tõsta. Jutu rääkimiseks kuluks ilmselt üks tund.

Üldse on huvitav see, et pilveliike õpetatakse 6. klassis ning seejärel alles gümnaasiumis peamiselt seoses kliima või atmosfääriga. Pilved võiks olla hea sissejuhatus kliimasse või atmosfääriteemasse.
Mis puutub nimetustesse, siis sellele ei peaks olema õpetamine orienteeritud, sest oluline on ikka seos inimühiskonna, pilvede ja ilma või looduse vahel või kitsamalt rääkides mõistmine, et looduses ikkagi on harva hästi väljakujunenud konkreetsed pilveliigid või -vormid ja nimetused või klassifikatsioon on mudel, nagu ühes postituses arutleti, samuti on vaja aru saada pilvede ja ilmavahelistest seostest ning pilvede seosest neid tekitavatest ja kujundavatest protsessidest ja nähtustest. Loomulikult on nimetustel ka väärtus, sest see on suhtlemise aluseks.

Pärast jutukest on toodud märkmed geograafia olemusest ja õpetamisest (M. Rannikmäe loengu alusel) ning toodud konspektiivselt näide jaotusmaterjali koostamise algetappide kohta õpilastele.

Pilved, meie igapäevased kaaslased

Pilved on vähemalt Eestis tõepoolest igapäevasteks kaaslasteks. Isegi kui taevas tundub olevat täiesti selge, siis tasub terasemalt silmitseda näiteks silmapiiri ja üsna tõenäoliselt leiab sealt ikka mingeid kiud-või rünkpilvi. Mõnikord päästab pilvepõuast ka lennukid, mis jätavad sageli endast kondensjälje maha.

Kuigi tänapäevaks on pilvede olemus üpris hästi teada, et nad koosnevad veepiisakesteks või jääkristallidest, sageli nende segudest ja et mis protsesside käigus tekivad pilved jne, on seda huvitavam uurida vanarahva tähelepanekuid ja arvamusi pilvedest. Kui pärast sooja vihma minna põllule, siis võib sealt mõnikord leida sültjaid tompe. Vanasti arvati, et need on pilvetükid, mis sadasid vihmaga maha ning arvati pilved olevat tegelikult sellised. Need tombud on vetikad, mis soojas vihmas kiiresti põllul paljunesid.

Pilved põhjustavad ka paljusid optikanähtuseid atmosfääris. Neist kõige tavalisem on kahvatute värvidega rõngas päikese ümber, mida nimetatakse väikeseks haloks või haloringiks. Kuid mõnikord tekivad ka väga haruldased kujundid või kombinatsioonid. Kõige haruldasemad arvatakse toimuvat kord aastatuhande jooksul. Taevased halonähtused on isegi ajaloo kulgu mõjutanud: 1551. aastal piiras Karl V sõjavägi Magdeburgi linna. Ühel päeval ilmus taevasse korraga kolm eredat päikest. Linna elanikud olid segaduses ja ei teadnud, kas pidada kolme päikest heaks või halvaks endeks. Siis aga võtsid vaenlased maha müürilõhkujad, panid kokku telgid ja lahkusid linna alt. Midagi polnud teha: piirajad pidid lahkuma, sest, nagu väejuht keisrile ette kandis: «Ei saa alistada linna, mille kohal särab tervelt kolm päikest!»

Kuna pilved tekivad otseselt atmosfääris toimuvate protsesside tagajärjel, st pilve võib nende protsesside kõrvalsaaduseks pidada ja et pilved on nii tavalised, siis võiks ju mõelda pilvede ja ilmavahelisele seosele. Pilved mõjutavad otseselt ilma: kas paistab päike või mitte, kas ja mida sajab jne. Seega oleks väärtuslik välja selgitada, millised on ühe või teise ilmaga seotud pilved ja kas pilved näitavad ilma mõneks ajaks ette. Kujutlege ette olukorda, et peate minema matkale. Teil pole võimalus ei telerist ega raadiost kuulata ilmateadet, pole Internetti, kust vaadata prognoose ning siis jääbki üle loodusele toetumine ja pilvede ning ilmavahelise seose tundmine osutub väga väärtuslikuks, et näiteks teada, kas öösel hakkab sadama või mitte, milline on hommikupilvede järgi päevane ilm jne.

Peamised pädevused, millele rõhku panna: väärtus-, õpi-, suhtlus-ja ettevõtlikkuspädevus (pädevusi saab vaadata: https://www.oppekava.ee/vv_maarus_g/guemnaasiumi_riiklik_oppekava_vabariigi_valitsuse_maeaerus_nr._13_28.01.2010
(üldpädevused Gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa alt).

Geograafia on dualistlik, sest on sotsiaal-ja loodusteadused koos, olles nende piirialaks. Eesmärgiks divergentsete küsimuste esitamine, st küsimusi, mis paneksid õpilased loovalt mõtlema.
Loodusgeograafidel pole selget loodusteaduslikku mõtlemist, teaduslik meetod pole selgelt väljendunud. Geograafia integreerib aineid.

Konflikt nõuka-ja praegusaja vahel (tollal valmistati õpetajaid näiteks just kitsalt erialaselt ette). Teoreetiliselt peab geograafiaõpetaja teadma kõiki geograafias vajaminevaid distsipliine terviklikult.

Millised on õppematerjali klassi viimise õpetamise eesmärgid? Need on laiad, mitte, et see ja teine mõiste selgeks saada. Üks jaotus: ainealased, üldteaduslikud ja personaalsed eesmärgid. Eesmärgis välja tuua, mida õpilased omandaksid, oskaksid jne.

Loodusteaduslikud mõisted, mis on uued. Need vaja kirja panna. Kui katsed, milliseid abivahendeid on vaja.

Mitte õpetada asju, millel puudub ülekandeväärtus!

Stsenaarium, mida tuleb teha. Kuidas jõuda nii kaugele, et toimuks õpetamine, see on õpetamise strateegia. Mida teha, et eesmärk saavutada? Mida tuleb selleks organiseerida? Tegevused tuleb ise välja pakkuda.
Kuidas kontrollida, et õpilased oleksid omandanud teadmise või oskuse, mõelda välja, kuidas mõõta. Laps õpib seda, mida hinnatakse! Lõpuks tuleb mingi raport vms. Küsimus, mida õppisite? Tuuakse välja kognitiivsed ja materiaalsed, kuid mitte sotsiaalsed oskused. Aga viimaste pärast just tund õpilastele meeldibki.
Mis meeldis? Kirjutavad seda, mida ei õppinud. Kui tahame, et lapsed õpiksid, peame need kokku viima. Kuidas hinnata rühmatööd? Vaadata üldiselt, kas kõik osalevad, kuulatakse, millest räägitakse, vaadatakse lõpp-panust ja saab 3-4 rühmale hinde panna. Seega ühe tunniga kõikidele hinnet ei saa panna, vaid kujuneb lõpuks välja koondhinne. Taustinfo on õpetaja rida. Õpilase jaotusmaterjal.

Toodud lühujutus on küll mitmeid teid ja võimalusi, võib välja tuua küll stsenaariumi kaks poolt: kliima, hoovused, pilved ja teine on bioloogiaga seotud, pilvede ja sademete mõju taimedele, kuid probleemi siin pole. Üks võimalikke lahendusi: probleem ehituses: ilmakaared, pilved ja hooned. Kust pilved tulevad, mis mõju neil on seintele (sademed, päikesepaiste ja pilvevarju vaheldumine). Vaja on leida probleem, mille lahendamiseks on argumente mitmest valdkonnast vaja: midagi turismi ja puhkamisega seoses, näit miks mere kohal on selge?

Lõpptulemuse on selline.

Jaotusmaterjal õpilastele sotsiaalteadusliku probleemi alusel:

Probleem: happevihmad, joogivesi ja selle mõju inimesele

Uus ainealane sisu ja mõisted: oksiidid ja dissotsiatsioon, kuiv-ja märgsadestumine, veekogu hapestumine, antropogeenne element keskkonnas, ammoonium, atmosfäärikeemia.

Eesmärgid valida õppekavast valikkursuse (LTÜ alt)

Üksikküsimused: kust happelised oksiidid pärinevad; kuidas tekivad happevihmad (pilvede tekkimine, liitumine); milline on mõju tervisele (nii kujunevad ka põhjus-tagajärg seosed),

Stsenaarium: kõige alguses diskussioon probleemi üle (visuaalse õppematerjali kasutamine), teha katse vaaside ja lilledega, grupitöö kahe peale ja raporti kirjutamine.
Katse: kontrollvaas, kaks vaasi (ühes orgaaniliste hapete lahus, teises mineraalhapete lahus), igas üks või kaks lille (saaks uurida happelisuse mõju liikidele!) ning jälgida, mis lilledega vaasis toimub. Viimaks peavad õpilased paaristööna kirjutama selle põhjal midagi raportitaolist.