Pärast väikest tsüklonit 6. märtsil oli päikeseloojang hõõguvalt punane. Peaaegu samasugune oli ka 14. augusti loojang (sellest on samuti postitus).
Punased loojangud on tingitud sellest, et päike on madalal horisondi kohal või juba loojumas ning seetõttu peab valgus atmosfääris väga pika tee läbima. Kuna lühilaineline valgus hajub enam, on madala päikese puhul enamus sinisest ja rohelises hajunud, kuid alles on oranž ja punane. Analoogne on olukord ka päikesetõusul, ent loojangud on ikka tihti värvikamad. Seda seletatakse näiteks sellega, et päeval on õhk soojem ja tekib rohkem vertikaalseid liikumisi, mis tolmu ja veeuru lisavad atmosfääri, mistõttu hajumine on tugevam. Öö jooksul liikumised sumbuvad, tolmu ei tule juurde jne ja tõus ei ole ehk nii hõõguv, kuid pilvede korral võib seda siiski ka olla.
Punased loojangud on tingitud sellest, et päike on madalal horisondi kohal või juba loojumas ning seetõttu peab valgus atmosfääris väga pika tee läbima. Kuna lühilaineline valgus hajub enam, on madala päikese puhul enamus sinisest ja rohelises hajunud, kuid alles on oranž ja punane. Analoogne on olukord ka päikesetõusul, ent loojangud on ikka tihti värvikamad. Seda seletatakse näiteks sellega, et päeval on õhk soojem ja tekib rohkem vertikaalseid liikumisi, mis tolmu ja veeuru lisavad atmosfääri, mistõttu hajumine on tugevam. Öö jooksul liikumised sumbuvad, tolmu ei tule juurde jne ja tõus ei ole ehk nii hõõguv, kuid pilvede korral võib seda siiski ka olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar