Sammas 6.2.2010

6. veebruar oli Tallinnas pilvine. Õhtul hakkas lõunakaarest justkui selginema. Päike loojub veebruaris edelasse (teatavasti päikese tõusmise-loojumise ilmakaar sõltub aastaajast). Ka seal oli oli selge taeva riba. Kui päike hakkas jõudma pilveserva lähedale, tekkis selge taevaga ribal sammas, st sammas tekkis päikese alla, kuid viimast polnud näha:

Päike hakkab nähtavale ilmuma.









Päikese alumine serv ilmub nähtavale. Sammas on kõige intensiivsem.





.

.

.

.
Kui päike ilmus pea tervenisti nähtavale, siis sammas nõrgenes:










.

.

.

.

.

Päike vajub silmapiiril asuva pilveserva taha. Ka päikese kohal on sammas, kuid see on väga-väga nõrk:



.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Sambad tekivad sellest, et õhus hõljub lameda põhjaga jääliistakuid. Nende pind on väga heaks peegliks ja valgus peegeldub sobivate tingimuste korral edasi kuni vaatlejani. Kui neid liistkuid on palju, siis tekitavad need vilkeid ja kollektiivsed vilked tekitavas vaatlejas samba-illusiooni (üksikuid vilkeid taju ei erista, vaid meel liidab need tervikkujundiks - sambaks).
Ka sel õhtul langes tasapisi jääkristalle kihtpilvedest. Sammas tekib valgusallika kohale siis, kui valgus peegeldub edasi jääliistakute alumiselt küljelt ja valgusallika alla siis, kui valgus peegeldub liistakute ülemiselt küljelt. Kuna valgus ei murdu, vaid peegeldub, siis on sammas valgusallikaga sama värvi.
Ligikaudu sama jutt: http://www.ilm.ee/?46912

Põhjalikum ülevaade sammastest: http://www.ilm.ee/index.php?45450