Anomaalne (või peaaegu) baariline olukord Atandil (täiendatud)

11. detsembril oli Atlandi ookeanil üsna ebaharilik olukord:

(ilmakaart: http://www.emhi.ee/?ide=19,252)

.

.

.

.

Näeme, et seal on tekkinud meridionaalne isobaaride paigutust. See ehk ei ole päris tõeline meridionaalne tsirkulatsioontüüp, nagu meil siin Ida-Euroopas, samuti ka Venemaal võib olla, kuid sellise ulatusega meriodionaalne olukord ookeanil on siiski ebaharilik, sest seal valitseb tavaliselt rohkem või vähem tsonaalne õhuvool ja isobaaride (õhurõhu samajoonte) asetus. Sealjuures liigub Gröönimaa lähedal olev madalrõhkkond peaaegu tagurpidi ja pange tähele, kui tihedalt paiknevad isobaarid Islandi edelanurgas. On huvitav, et tagurpidi liikuvale tsükloni järgneb kiiresti uus, mis tekitab peaaegu isallobaaride (õhurõhu samamuutumisjoonte) vaakumi (isobaarid on põhja-lõunasuunaliselt väga hõredalt).

Küllap ikka on meridionaalne tsirkulatsioon Atlandil, nagu uuemate andmete valgusel võib väita:

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Ka õhumassi temperatuurikaardil (http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html) on näha, et lõuna poolt on kaugele põhja meridionaalse tsirkulatsiooni tõttu kerkinud soe õhumass:

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Olgu huvilisele veel öeldud, et mitmed uurijad on välja töötanud tsirkulatsiooniklassifikatsioonid. Eesti jaoks on sobivaim Wangenheim-Girsi klassifikatsioon, mille järgi on tsirkulatsioonitüüpe 3: tsonaalne, meridionaalne ja poolmeridionaalne. Viimane tähendab idavoolu. Meridionaalne õhuvool on ka põhjast ja loodest, mitte vaid lõunast või kagust, nagu vahel ekslikult arvatakse. Ülejäänud Euroopas välja töötatud skeemid on väiksema üldistusjõuga ning lisaks ei sobi Eesti jaoks. Siiski, Eesti jaoks peetakse veel enam-vähem sobivaks Hess-Brezowsky klassifikatsiooni (lähenemisviisi järgi). See aga vajab siiski ümberkorraldusi näiteks ilmatüüpide osas (need on Kesk-Euroopa kesksed), mida pole aga tehtud.