Pilvedele pööran väga suurt tähelepanu, sest esiteks on neid võimalik tavaliselt iga päev näha (Eestis). Väga harva on ilm täiesti pilvitu, st selge taevas ei ole kindlasti tüüpiline. Ka inimene aitab pilvede tekkimisele kaasa, kasvõi kondensjälgede tekitamisega, mis vähendavad veelgi täiesti selge taeva tõenäosust. Teiseks on pilved suhteliselt universaalsed -eelkõige ilma ennustamise mõttes. Kuigi loomade, taimede, öökülma jne tunnuste põhjal saab ka vahel päris hästi midagi öelda tulevase ilma kohta, ei ole need kindlasti üldkehtivad, vaid vastavad seosed on väga lokaalsed ehk ilma saab loomade jne järgi ennustada vaid suurte kogemuste korral ning enamasti ainult konkreetses kohas. Pilvi saab igaüks üsna vähese vaevaga niipalju tundma õppida, et mõningaid seoseid taibata või märgata. Muidugi on pilvedel ka oma lokaalne "nägu" - näiteks erinevused ranniku, mere, maismaa või mägede kohal või läheduses tekkivate pilvede vahel, kuid leidub väga suure üldistusjõuga tunnuseid ja seoseid. Niisiis pilvede oma nägu piirkonniti + üldisemad seosed + nende sage esinemine muudab pilved vägagi väärtuslikeks meteoroloogiliseks elemendiks.
Ka Ökoloogialeksikonis (koostanud V. Masing, 1992) on pilvedest juttu, mis on küllaltki hea, lühike ja sisutihe, kuid sademete poolelt puudulik: "Pilved, Maa õhkkonnas hõljuvate väikeste veepiiskade ja jääkristallide kogumid. Alumise pinna kõrguse järgi maa-või merepinnast ja kuju järgi jaotatakse pilved 4 põhiklassi ja 10 liiki, viimased paljudeks alaliikideks. Lausvihma ja lund sajab kihtsajupilvedest, hoovihma ja rahet rünksajupilvedest, uduvihma kihtpilvedest. Tihe pilvkate vähendab öökülmaohtu. Pilvede järgi tehakse lühiajalisi ilmaprognoose."
Eesti taevas võib-olla väga eriilmeline. Toon ära mõned fotod, milline võib-olla pilvemaastik. Kõik pildid on tehtud 2007. aastal, neist esimesed kaks Laitses, ülejäänud kõik Tallinnas, kaks viimast mai lõpus eri päevadel, kui Eestisse saabus troopiline õhumass ja oli palju tugevat äikest.
Võib arvata, kui palju erinevaid pilvi ja hetki on õnnestunud nende aastate jooksul fotole saada. Pilte on kogunenud ligi 10 tuhat, kusjuures paremad olen alles hoidnud, niisama hallist taevast on väga vähe, võib-olla 100-200 fotot (kiht-ja kihtsajupilvedest on üpris keerukas ilusat ja esinduslikku fotot saada). On küsitud, miks ma näiteks ilm.ee fotokonkursitel vms ei osale. Põhjus on lihtne - see ei ole minu eesmärk. Pildistanud olen nii meeldimise pärast kui ka selleks, et jõuaks hiljem rahulikult uurida, mis parajasti atmosfääris toimus, miks pilved olid just sellised, kas võis olla seos tulevase ilmaga jne jne. Viimasel ajal on tekkinud mõte, et oleks vaja nendest tuhandetest piltidest ilusamad ja huvipakkuvamad välja valida, ning eks näis, mida nendega edasi teha.
Aga nüüd, 2007. aasta pilvemaastikud (juhuslikult välja valitud, st ainult failinime järgi ehk fotot vaatamata, valik tehti vaid kausta osas - 2007. aasta oma):
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar