Vahel sajab lund ka suvel, kuid ainult haruharva jõuab see maapinnani. Nii juhtus näiteks 17. augustil 1825. aastal Põhja-Eestis (temperatuur oli ligi 0 kraadi ja sadas lund) või lumesadu Saaremaal 1863. aastal (täpne kuupäev teadmata).
Praegune lugu räägib siiski lumest, mis ei jõua maapinnani. Sademete kohta öeldakse ühes Tartu Ülikooli uurimuses (Gaili Konsap Ilmastikunähtuste sõnavara leksikaal-semantiline analüüs eesti keeles) järgmist: "Sademed on küllaltki probleemne mõiste. Eesti Entsüklopeedia väidab, et sademed on atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi (EE 8). Samas nimetatakse sageli ka maapinnal kujunevaid kondensatsiooninähtusi (kaste, hall jt) sademeteks, seda vähemalt vene koolkonna käsitluses. Leian, et on vajalik eristada neid kahte ja kasutan maapinnal kujunevate sademete täpsustamiseks terminit hüdrometeoorid [`pinnakihtidele moodustunud sademed` (Võõrsõnastik 2006)], mida võiks siis pidada sademete alammõisteks".
Ma lisan juurde, et sademeteks võib lugeda ka neid jääkristalle või veepiisakesi, mis langevad küll pilvest välja, kuid ei jõua maapinnani, vaid aurustuvad juba varem mitmesugustel põhjustel. Sel juhul tuleb kindlasti täpsustada, et räägitakse maapinnani mittejõudvatest sademetest või virga-nähtusest.
Praegune lugu räägib siiski lumest, mis ei jõua maapinnani. Sademete kohta öeldakse ühes Tartu Ülikooli uurimuses (Gaili Konsap Ilmastikunähtuste sõnavara leksikaal-semantiline analüüs eesti keeles) järgmist: "Sademed on küllaltki probleemne mõiste. Eesti Entsüklopeedia väidab, et sademed on atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi (EE 8). Samas nimetatakse sageli ka maapinnal kujunevaid kondensatsiooninähtusi (kaste, hall jt) sademeteks, seda vähemalt vene koolkonna käsitluses. Leian, et on vajalik eristada neid kahte ja kasutan maapinnal kujunevate sademete täpsustamiseks terminit hüdrometeoorid [`pinnakihtidele moodustunud sademed` (Võõrsõnastik 2006)], mida võiks siis pidada sademete alammõisteks".
Ma lisan juurde, et sademeteks võib lugeda ka neid jääkristalle või veepiisakesi, mis langevad küll pilvest välja, kuid ei jõua maapinnani, vaid aurustuvad juba varem mitmesugustel põhjustel. Sel juhul tuleb kindlasti täpsustada, et räägitakse maapinnani mittejõudvatest sademetest või virga-nähtusest.
Lumesadu mõne km kõrgusel on südasuvelgi võimalik, sest seal on ka kõige palavama ilma korral temperatuur alla nulli. Jääkristalle langeb aga enamasti kesk-või kõrgkihipilvedest, mille kõrgusel võib-olla külma kümneid kraade.
Taevane lumesadu oli augustis märkimisväärseim 23. kuupäeval. Siis võis lumevinet isegi palja silmaga kergesti märgata. Taevas arenes kiudpilvedest üsna tihe kiudkiht-, kõrgkiht ja kõrgrünkpilvede kiht välja, millest langes üsna ohtralt jääkristalle ning lumehelbeid. Sademed on näha tumedamate varjudena või valkja vinena päikesevalguses.
Selgesti on tumedad varjud sademete tõttu näha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar