Äikese kindlakstegemisel aitab väga palju pilvede värvus. Äikesepilvedel on iseloomulik varjund, mida kahjuks asjasse mittepühendunule on keerukas näidata, sest võidakse mõelda, kuidas ometi saab lihtsalt varjund näidata, kas tegemist on äikesepilvega või mitte. Täpset vastust ei teata, kuid see on kindlasti seotud äikesepilve struktuuriga ja selle elementidega (pilveosakestega). Selline meetod äikese kindlaksmääramisel on eriti oluline maskeeritud juhtumite korral või kui taevas on palju rünksajupilvi, kuid suurem osa neist ju ei pruugi olla äikesepilved. Tegemist on enamasti teatud sinaka tooniga, kuid mitte alati, eriti siis, kui päike on madalal. Varjundist on määratlemisel kasu vaid siis, kui valgustatus on piisav.
Kaameraga on võimalik seda varjundit jäädvustada, kuid üldiselt saab parimad näited lauspilves ilmaga. 13. juuni ja 24. juuli 2009 olid ses suhtes väga head ja olgu toodud lisaks veel 31. juuli äikesepilve serv (oli samuti väljakujunenud varjundiga) võrrelduna 1. augusti rünksajupilvega, kus ei olnud äikest. Ilmakaared on viimasel kahel juhul sarnased.
13. juuni. Värvivarjund on eriti intensiivne.
24. juuli. Varjund on välja kujunenud, kuid on märksa nõrgem.
31. juuli. Läheneva äikesepilve serv. Varjund on vaatamata hämule siiski selgesti nähtav.
1. august. Pole äikest, pole varjundit.
Sama kuupäev. Pilv läänes - samuti äikese ja varjundita.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar