7. augustil sadas sisemaal paljudes kohtades rohkelt hoovihma, oli äikest ja kohati sadas lisaks rahet. Pärastlõunaks koondusid sajud Pärnumaale, sest õhuvool oli kirdest. Samal ajal oli kõrgrõhukese Eestile väga lähedal - Edela-Soomes (ka seal tekkis hoogsajupilvi). Kuidas siis juhtus, et otse suure kõrgrõhkkonna keskmes tekkis pilvi ja oli äikest?
Seda ei ole lihtne seletada, kuid siiski võimalik. Õpikust muidugi leiame, et antitsükloni keskme lähedal on tugev divergents (täpsustus: 500 hPa tasandil konvergents, sest see sunnib õhu laskuma ja moodustubki kõrgrõhuala) ja laskuvad õhuvoolud, mis peaksid sajud välistama. Nagu ikka, pannakse õpikutesse klassikaline olukord, tegelikkus võib-olla hoopis midagi muud. Divergentsi nii lihtsalt ei saa "tühistada", sest sellel ju antitsüklon baseerubki, kuid laskuvad õhuvoolud on teatud juhtudel pööratavad, tuletagem meelde kasvõi Florida poolsaart - jääb see ju 30. laiustele, kus üldiselt valitsevad subtroopilised antitsüklonid ja laskuvad õhuvoolud ning laiuvad kõrbed, ent seda poolsaart ümbritseb väga soe vesi, mis võimaldabki rünksajupilvede tekkimist nii Floridas kui mujal USA lõunaosariikides ning muidu neil laiustel tavapärased laskuvad õhuvoolud ongi suuresti ümber pööratud.
Nüüd jälle 7. aug juurde. Äikese teke sõltub pigem õhurõhu muutusest, mitte aga selle väärtusest iseenesest, st et konvektsioon areneb langeva õhurõhu foonil ja just nii oligi 7. augustil - õhurõhk langes päeva jooksul pidevalt. Selle põhjusi tuleks otsida üha soojenevast õhust ning maapinna tugevast soojenemisest päeval - selle antitsükloni puhul on jälgitav õhurõhu ööpäevane käik sõltuvalt temperatuurist (eriti sisemaal). Kõigest sellest veel ei piisa äikese tekkimiseks - temperatuur peab langema kõrguse kasvades piisavalt ning niiskust peab olema küllaldaselt. Seda viimast on olnud kõikidel päevadel üsna palju, sest nädal tagasi Eesti ilma mõjutanud ja Venemaal viimaks hääbunud madalrõhkkonnast jäi mälestuseks küllalt palju niiskust, kuid nüüd ikkagi see jaheda õhu küsimus.
Ida-Eestis on ilm olnud viimastel päevadel jahedam kui lääne pool. Asi on selles, et Uuralite kandis oleva tsükloni tagalas ja meie kõrgrõhkkonna idaservas on laskunud külm õhumass üsna kaugele Venemaale. See jahe õhumass ongi pisut ka Ida-Eesti ilma mõjutanud. 7. augustil oli arvatavasti temperatuurigradient või jaheda õhumassi mõju (just maapinnast kõrgemal) piisavalt suur, et muude nimetatud asjaolude kokkulangemisel luua äikeseks soodsad tingimused (varasematel päevadel põhjustas pigem suurte rünkpilvede teket ja isoleeritud hoovihmasid).
Üldiselt tekib olnud olukorras küsimus, mis üldse on hea ilm. Hea ilm ei pruugi alati tähendada ilusat sooja ilma (jutt suvest), vaid ka hoovihmad ja äike võivad hea ilma alla kuuluda (ja tõesti hea ilma korral peakski ehk ütlema ilus ilm; mõistet "hea ilm" kasutame aga kõrgrõhuharja või antitsükloni ilma põhiselt). Niisiis jällegi midagi, millele mõelda ja tähelepanu pöörata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar