Meeldetuletuseks, et vastav artikkel on siin: http://horisont.ee/node/1172. Kuna artikli maht on piiratud, siis polnud võimalik seal kõiki aspekte või pikalt ja laialt analüüsida. Niisiis teen esialgu täpsustusi ja lisainfot sisaldava artikli siia.
Praktiliselt kõige olulisem küsimus on kahtlemata äikese ohtlikkus ja enda kaitse. Väljas olles ei ole põhimõtteliselt ühtegi võimalust vähendada välgutabamuse tõenäosust ehk teiste sõnadega: sisuliselt pole vahet, kas kükitada kuskile maha või joosta ringi paarimeetrise metallvardaga. Miks nii? Vastus peitub mastaabis – äike on võrreldes inimesega väga mastaapne nähtus ja seega ei saa väikeseskaalaline tegevus, nagu metallesemete (näiteks ehete) eemaldamine või teatud kehaasendi võtmine (see kehtib küll sammupinge korral, mis tekib, kui välk tabab läheduses maapinda, ja siis saab tõesti kahjustust vältida või vähendada näiteks jalgade võimalikult lähestikku hoidmisega!) jne kuidagi vähendada võimalusi saada välgulöök. Samuti pole võimalik kuidagi äikesepilves olevat laengut maandada vms mõjutada, sest pilve laadumise kõrval on (inimese) maanduspüüded või -efektid täiesti tühised, kuigi jah, on olemas orategevuse tasandusefekt, mille äärmine väljendus on koroona, ent nähtav mõju sel puudub.
Maja kaitsmisel on oluline nn piksekaitsesüsteem, mis koosneb jämedalt jaotades kolmest komponendist: piksevarras, juhtmete ja kaablitevõrgustik laengu ärajuhtimiseks ning otsene maandus. Kõige väiksem tähtsus on piksevardal, mis võib ka sisuliselt olemata olla, sest piksevarras tegelikult ei tõmba välku ligi erinevalt levinud arvamusest ning seetõttu tänapäeval eelistataksegi panna maandused otse antennidele, katusele, korstnale vms. Kõige tähtsamad on kaablitevõrgustik ja maandus, sest see pakub välgulaengule maja suhtes turvalist liikumisteed. Niisiis, piksekaitse saab pakkuda vaid turvalist maandusteed, kuid ei tõmba välku ligi vmt.
Väidet, et valesti paigaldatud piksevarras võib-olla ohtlikumgi kui selle puudumine, tuleb mõista nii, et vale paigalduse korral maandusteed pole või pole see turvaline juhul kui välk peaks hoonet või piksevarrast tabama, mitte aga arvama väitest, nagu suurendaks piksevarras välgutabamuse tõenäosust. Öeldule tuginedes muutub piksevarda kaitsepiirkonna koonusekujulisuse küsimus üpris tähtsusetuks.
Kõige selle põhjust saab suuremalt jaolt selgitada striimeriteooriaga, mida on artiklis tehtud. Lisada saab vast veel seda, et välk saab alguse ka pilves, mitte ainult pole asi ülespoole liikuvates striimerites, mistõttu põhimõtteliselt välk „ei vali“ kohta, kuhu lüüa (või teeb seda meetreid maapinnast/objektidest kõrgemal). Niisiis on ohtlik olla äikese ajal õues, kusjuures pole erilist vahet, kus ollakse või mida tehakse, v.a. juba mainitud sammupinge küsimus, ning arukas oleks minna autosse või majja (kuna normaalselt maja ei ole Faraday puur, siis ei paku see täielikku kaitset, ent ohutum ikka, kui päris väljas olla).
Äike seostub tavaliselt muutliku ja ebapüsiva ilmaga. Ebapüsivusega seotut on näitlikustatud ja lahtiseletatud siin: http://ilm.ee/?46256
Praktiliselt kõige olulisem küsimus on kahtlemata äikese ohtlikkus ja enda kaitse. Väljas olles ei ole põhimõtteliselt ühtegi võimalust vähendada välgutabamuse tõenäosust ehk teiste sõnadega: sisuliselt pole vahet, kas kükitada kuskile maha või joosta ringi paarimeetrise metallvardaga. Miks nii? Vastus peitub mastaabis – äike on võrreldes inimesega väga mastaapne nähtus ja seega ei saa väikeseskaalaline tegevus, nagu metallesemete (näiteks ehete) eemaldamine või teatud kehaasendi võtmine (see kehtib küll sammupinge korral, mis tekib, kui välk tabab läheduses maapinda, ja siis saab tõesti kahjustust vältida või vähendada näiteks jalgade võimalikult lähestikku hoidmisega!) jne kuidagi vähendada võimalusi saada välgulöök. Samuti pole võimalik kuidagi äikesepilves olevat laengut maandada vms mõjutada, sest pilve laadumise kõrval on (inimese) maanduspüüded või -efektid täiesti tühised, kuigi jah, on olemas orategevuse tasandusefekt, mille äärmine väljendus on koroona, ent nähtav mõju sel puudub.
Maja kaitsmisel on oluline nn piksekaitsesüsteem, mis koosneb jämedalt jaotades kolmest komponendist: piksevarras, juhtmete ja kaablitevõrgustik laengu ärajuhtimiseks ning otsene maandus. Kõige väiksem tähtsus on piksevardal, mis võib ka sisuliselt olemata olla, sest piksevarras tegelikult ei tõmba välku ligi erinevalt levinud arvamusest ning seetõttu tänapäeval eelistataksegi panna maandused otse antennidele, katusele, korstnale vms. Kõige tähtsamad on kaablitevõrgustik ja maandus, sest see pakub välgulaengule maja suhtes turvalist liikumisteed. Niisiis, piksekaitse saab pakkuda vaid turvalist maandusteed, kuid ei tõmba välku ligi vmt.
Väidet, et valesti paigaldatud piksevarras võib-olla ohtlikumgi kui selle puudumine, tuleb mõista nii, et vale paigalduse korral maandusteed pole või pole see turvaline juhul kui välk peaks hoonet või piksevarrast tabama, mitte aga arvama väitest, nagu suurendaks piksevarras välgutabamuse tõenäosust. Öeldule tuginedes muutub piksevarda kaitsepiirkonna koonusekujulisuse küsimus üpris tähtsusetuks.
Kõige selle põhjust saab suuremalt jaolt selgitada striimeriteooriaga, mida on artiklis tehtud. Lisada saab vast veel seda, et välk saab alguse ka pilves, mitte ainult pole asi ülespoole liikuvates striimerites, mistõttu põhimõtteliselt välk „ei vali“ kohta, kuhu lüüa (või teeb seda meetreid maapinnast/objektidest kõrgemal). Niisiis on ohtlik olla äikese ajal õues, kusjuures pole erilist vahet, kus ollakse või mida tehakse, v.a. juba mainitud sammupinge küsimus, ning arukas oleks minna autosse või majja (kuna normaalselt maja ei ole Faraday puur, siis ei paku see täielikku kaitset, ent ohutum ikka, kui päris väljas olla).
Äike seostub tavaliselt muutliku ja ebapüsiva ilmaga. Ebapüsivusega seotut on näitlikustatud ja lahtiseletatud siin: http://ilm.ee/?46256
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar