Taevas on valkjas. See on sooja õhumassi tunnus. Võrrelge 29. ja 30. aprilli. Küllap on taevasinas suurt erinevust märgata. Mingil hetkel toimub kõrgrõhuvahtus ja tuul pöördub. Temperatuur langeb, aga siiski jääb soojaks ja mõned kraadid tulevad päevadega jälle juurde. Pikemaid sademeid pole ette näha (heal juhul võib õhumassivahetusega siiski midagi sadada, miks ka mitte, kohati tugevasti).
25. aprilli ilmakaart. Näha on põhjatsüklonite seeriat (iga järgmine tekib lõuna pool!). Nende soojas sektoris on tekkinud kõrgrõhkkond. Soe püsib, kuni seeria viimane tsüklon selle lõpetab.
Madalrõhkkonnad on tihedamalt Eesti ümber (tugevam tuul!). Soojus suunatakse nüüd Vahemerelt otse meile. Esialgu püsib kuum ilm (saartel ja mujal meretuulega muidugi mitte), kuid läänest on näha arvatavat soojuse lõpetajat. Tegelikult peaks vaatama rohkem Islandile - tekib külm front, mis hakkab lõunasse liikuma.
Jüri, miks viimasel (16-17 mai) nädalavahetusel Kuusiku HIRLAM systemaatiliselt puusse pani?
VastaKustutaAitäh küsimuse eest!
VastaKustutaHIRLAMi ja üldse mudelitega on selline asi, et need töötavad hästi vaid stabiilse ilma puhul. Kui ilmastik on ebastabiilne, siis võivad näidata mudelid nii ja naa, eriti pilvisuse ja sademete osas ja täpsus pole sugugi tagatud. Baariliste väljade ja tuulte ennustamine ja mudeldamine on täpsem.
Konkreetsel juhul tuleb arvestada, et ilma määrab kaugmõjudega suhteliselt võrdväärselt kohalikud tingmused (näit. hoogsadude kujunemine ja liikumine, öökülmad jpm). Antud juhul võib kirjutada ebatäpsuse mudeli liigse üldistamise arvele.
Kavas on üles võtta teema, kuidas üldse ilmaennustusi, mudeleid jmt kasutada. Ma ise HIRLAMit ei kasuta, v. a. temp. 850 hPa, sest nende kohta käiv on üsna usldusväärne (suhteliselt vaba kohalikest mõjudest). Konkreetsete graafikute tegemisel aga peabki arvestama just kohalike tingimustega, mida ei ole tehtud. Selliseid apsakaid tuleb kindlasti veel (kui päris täpne olla, pole see apsakas, vaid süstemaatiline viga, st asja võib seletada ka vigade teooriaga).
Hetkel on ilm Eestis ebastabiilne ja igasugustesse ennustustesse tuleb suhtuda ettevaatusse - parem vaadata aknast välja.
Tuttavatele tavatsen öelda Eesti ilma kohta, et tegelikult meie ilma ei saa ennustada (eriti muutliku perioodi korral, mis hõlmab ka tegelikult öökülmasid jmt, mitte ainult hoogsadusid) ning see pole sünoptikute või halbade mudelite viga, vaid nii ongi. Ilmaennustamine on asi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral (stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti nn tibutamist ja kord soojemat, kord külmemat jne ilmastikku).
Juhul, kui ei vastanud küsimusele või on küsimust soov täpsustada vms, siis palun :)