Punane päikeseloojang/olnud ja lähiaja ilmast

21. veebruaril võis Tallinnas ja ilmselt ka mujal, kus ilm oli piisavalt selge, märgata võrdlemisi omapärast päikeseloojangut. Päikese loojumisel ilmnes veel üks huvitav asjaolu. Pikemalt nähtust ja selle põhjustest: http://www.ilm.ee/?45608

Üks pilt mõned minutid enne loojumist:

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Öö vastu 28. veebruari üllatas paljusid sisemaaelanikke intensiivne lumesadu. Seda põhjustas külm advektsioon koos okludeeruvas tsüklonis toimunud õhumasside segunemisega. Selliseid sajupuhanguid (tekivad enamasti sügisel, aga ka talvel, kui meri on jääst vaba ja toimib külm advektsioon) ei saa üldiselt usaldusväärselt ette ennustada. Juurdesadanud lume hulk ulatus kohati kuni 20 cm-ni. Varasemas postituses küll mainisin, et sadava lume kogused võivad olla märkimisväärsed, kuid ei pakkunud ajastust just küsimuse problemaatika tõttu.

Kuigi juba mainitud, olgu siingi ära toodud reegel, mis annab võimaluse sellise sajupuhangu andmiseks: okludeeruvas tsüklonis toimub õhumasside intensiivne segunemine. Mingil hetkel võib see tähendada suuri sajukoguseid (niiskus vabaneb segunemisel sadudena), aga ei pruugi. Suurem võimalus on selleks siis, kui merelt saabuv külm advektsioon jõuab mandrile, sest merel olles on külm õhk mõnevõrra vee kohal niiskunud. Maismaal vabaneb see siis sageli sadudena. Kehtib: valdavalt külmal poolaastal, kui meri on jääst vaba ja toimib külm advektsioon (enamasti tsükloni tagalas). Ka novembri lumetorm (sajukogused) oli põhjustatud õhumasside tugevast segunemisest ja ajutisest külmast advektsioonist. Nüüdne olukord oli siiski teine, kuigi analoogiline: novembris jõudis Eestini jõudis lõunatsüklon, mis kohale jõudes passiveerus, aga nüüd läänetsüklon (sadude tekkekohad ja -tingimused olid erinevad). Edasine on juba kirjeldatud.

Ka väheliikuvus võib teinekord olla suurte sajukoguste põhjuseks, seda ka suvel.

Mida toob märts endaga kaasa? Esialgu talvist, öösel külma ilma. Kuna tuul nõrgeneb ja hakkab lõunast ning kagust puhuma, siis vaikse ilmaga on oodata ka päikese suuremat mõju (ka pilves ilmaga). Seega on oodata keskmisest soojemat ilma. Mandrilt puhuv tuul sooja veel ei too. Kui ilm jääb pilve, siis on temperatuur ööpäeva lõikes nullilähedane, kui mitte, on päevad soojad ja plusskraadideski, kuid ööd seevastu külmad. Selline sarnane ja rahulik ilm püsib vähemalt nädala. Teatud pinget tuules võib pakkuda kesknädal, sest Kesk-Euroopasse jõuab aktiivne tsüklon, mis seejärel seal ka passiveerub. Kevadel ja eriti suvel tähendaks see üsna tõenäoliselt kuumalainet, sest õhuvool on sellises situatsioonis kagust, nüüd aga lihtsalt tuule mõningast tugevnemist.