Valgus ja värv looduses/Huvitavad valgusilmingud detsembri lõpus

Viimaste päevade trendiks on saanud mitmesugused halonähted, sest üsna külma ja vaikse ilmaga (alla -10 kraadi) on õhus sageli jääkristalle. Halonähtuste põhjuseid pikemalt siin ei hakka seletama, sest avaldati uus artikkel selle kohta Horisondi veebis:
http://horisont.ee/node/879

Ka järgnevatelt linkidelt saab võrdlemisi hea ülevaate, kuid visuaalselt:

http://www.ilmajaam.ee/?id=64682
http://mikkelsaar.blogspot.com/2009/01/fotod-tartus-oli-tna-kaks-pikest-taevas.html
http://www.ilm.ee/?45390
http://www.ilm.ee/index.php?42277
http://ilm.ee/?42275
http://ilm.ee/index.php?43299
http://www.ilm.ee/index.php?43165

Ain Kallis: http://www.ilmajaam.ee/?id=67448

Mõned pildid:

Halotükk Saaremaa taevas. Foto: S. Lõuk









Saaremaa rand õhtuvalguses. Foto: S. Lõuk

Võrdlemisi huvitav õhtuvalgus.







Veidi enne jõuluvalgust (mõlemad pildid Tallinnas)







Jõuluvalgus









24. detsembri pärastlõuna Tallinnas.








Enamik pilte on Horisondi veebis pikemalt lahti seletatud.

Välismaalt:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/paevapilt/article.php?id=20789402
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/paevapilt/article.php?id=20789402&pictureID=20789430

Päris talv

Kuigi aasta lõpeb võrdlemisi maheda temperatuurifooniga, läheb ühe järjekordse põhjatsükloni (need toovad sageli sügisel ja talve ilmetut sulailma, st ilma erilise tormi või sajuta; temperatuur tõuseb lihtsalt ühel hetkel üle nulli, nagu nüüdki) tagalas ilm märksa külmemaks: sissetungi alustab arktiline õhumass.

Edaspidi katkeb seni püsinub põhjatsüklonite voog või suunduvad need teisale. Aeg-ajalt tekib nõrku tsüklonid või lohke Eestist lõuna ja edela pool, mis kindlustavad esialgu külmema ilma püsimise, kuid hiljem võib minna sajule, kusjuures talvine ilm jääb siiski püsima (tõsi küll, korraks võib minna jaanuari I dekaadi lõpul ilm sulale või muidu pehmemaks, aga siis taastub talvine ilm).

***

Pühade ajal või selle eel võis taevas märgata mitmesuguseid huvitavaid nähtusi: ilmjaam.ee-st võis lugeda, et nähti midagi vikerkaare taolist. Varsti kommenteeritakse seda nähtust ka siin, kui osutub võimalikuks fotode ülespanek. Lisaks veel üks huvitav valgusnähtus 28.12. õhtul.

Jõuluilm 2008

Üha suureneb huvi selle vastu, kas käesoleval aastal tulevad jõulud mustad või valged. Veel nädala eest tundus, et ülekaalus on mustade jõulude võimalus, kuid tundub, et realiseerub siiski paljudele meeldivam variant.

Lähipäevil püsib ilm valdavalt sula, kuigi kohati võib temperatuur püsida ka alla 0 (tegemist on siiski sulaga. Sula määratlus on üsna keerukas ja see on omaette jutt. Esialgu olgu öeldud, et positiivne temperatuur ei pruugi tähendada sula). Ilmselt sajab kohati ka lund juurde, kuid suuremas osas Eestis sajab ikkagi vihma. Põhjuseks ikka soe õhk mõnesaja m kõrgusel.

Külma advektsiooni on oodata ilmselt teisipäeval (osatsükloni järel pöördub tuul ja kehtestub põhjavool). Kui palju lund sajab, on raske öelda (sisemaal võib tulla vähe, sest kuiv ja jahe õhumass ei soosi sademete eraldumist. Rannikul aga võib sadada just meresoojusest), kuid vähemalt mandril peaksid nad valged siiski olema.

Rakverest ka. Rakvere jääb teisipäevast külma advektsiooni mõjuvälja. Kui rannikulumi tekib, siis sajab seda ilmselt ka Rakveres. See oleks täiendav variant lumele. Arvatavasti on temperatuur negatiivne, tuul tugev ja loodest või põhjast.

Mõistagi ei saa muutliku talve puhul olukordi üks-üheselt ette näha. Hetkel on siiski ka USA mudelid üsna samal meelel. Hiljem võib jälle sulale minna (enne aastavahetust).

Jäävihm 17.-18. detsembril 2008

Nendel kuupäevadel sadas eelkõige Ida-ja Lõuna-Eestis üsna märkimisväärselt jäävihma. Sellise intensiivsusega sajab jäävihma Eestis kord aastate jooksul. Väga nõrk jäävihm või jääuduvihm on märksa tavalisemad, sageli mitu korda aasta jooksul. Kuna siiski temperatuur väga madal ei olnud ja sadu väga tugev ka mite, siis olukord ei muutunud kuigi ohtlikuks. USAs ja Kanadas on sama nähtus suureks probleemiks, tabas ju hiljuti USA kirdeosas viimaste aastakümnete tugevaim jäätorm, mis tähendab jäävihma sageli koos tugeva tuulega. Jääladestus võib-olla kümneid cm paks.
Jäävihma põhjuseks on gaaside termodünaamilised omadused - eri omadustega õhumassid segunevad halvasti. Sobivate tingimuste korral paikneb soe õhk külma õhu peal, kusjuures see külm õhk asub maapinna lähedal. Kui on sajupilvi, siis kas sadav lumi ja lörts sulab vihmaks ning see külmub osaliselt enne maapinnale jõudmist või sajabki pilvedest otse vihma, mis hakkab külmuma. Tuleb tähele panna, et jäävihm peab olema osaliselt jäätunud. Kui sadav vesi on vedel (nagu Tartus enne jäävihma), on ikkagi tegemist vihmaga, olgu see temperatuur milline tahes (madalaim temperatuur, kui olen näinud vihma, on olnud -18°, kuid see muutus kiiresti jäävihmaks, siis lörtsiks ja lõpuks lumeks).
Sageli kaasneb jäävihm inversioonikihi korral või sooja frondiga (tavaliselt on siis frondi kalle tasandi normaaliga ainult mõned kraadid või liigub soe front kiiresti, nii et külm õhk ei jõua veel oluliselt maapinna lähedalt taganeda). Ka külma frondiga on jäävihm võimalik.
Nüüd aga oli põhjuseks inversioon. Kuna fronte ega õhumasside vahetust eriti polnud, siis püsib ikka veel jäävihma ja jäite võmalus. Alles 1-2 ööpäeva jooksul võib olukord muutuda.
Jäävihm on sageli äratuntav iseloomuliku sahina poolest.

Lähiaja ilmast ja jääst

Mõned päevad on ilm olnud sula. Lumikate on 24 cm-lt Tartu ümbruses vähenenud kuni 10-14 cm-ni. Lääne-ja Loode-Eesti on muidugi lumeta.

Ööl vastu 14. detsembrit läks ilm selgeks, sest inversioonikiht hajus. Ka temperatuur langes kohe mandril alla nulli. Lähemalt paaril päeval ilmselt püsib selge või vähene pilvisus. Tuul puhub endiselt kagust (oleks suvi, oleks praegu ilmselt tugev kuumalaine, praegugi on 850 hPa isoterm positiivne). Selge taevas soodustab jahtumist ja negatiivne kiirgubilanss annab oma osa. Ilmselt langeb lähemal paaril ööl vähemalt mõnes kohas Eestis temperatuur ka alla -10°.

Tundub siiski, et lähipäevil lisandub soojust ja niiskust, mistõttu nädala teine pool tuleb pilvine. Võimalik, et sajab ka lund, aga vaevalt, et midagi märkimisväärset (st alla 5 cm). Ei ole ka jõulude ajal ette näha olulist lumesadu. Ilmselt on jõulud valged seal, kus on praegu lund. Temperatuuri poolest omn ilm endiselt ebapüsiv - mandril pigem negatiivne, saartel positiivne (järgmisel nädalavahetusel on rohkem sula kui külma). Vähemalt uue aastani on ilm soojapoolne ja näiteks merejääd ei ole lähema kuu jooksul eriti oodata. Eks pärast jõule selgub, kuidas ilm edasi käitub.

Äraspidised intsidendid ja struktuurne infopuudus

Praeguse ajastu märksõna ei ole mitte üksnes meeskonnamängija, vaid ka struktuurid ja võrgustikud. See on endast mõistagi tugevalt märku andnud.

Palju kurdetakse liigse info üle jne. Tegelikult on meil infost alati puudus (muidu poleks ju näiteks teadust, teenindust, suhtlemist ja teab mida veel!), küll võib info olla ebatäpne, halvasti tõlgendatud ja puudulik. See, kui inimene ei suuda sekundaarsest primaarset eristada, on juba tema enda sisemine probleem. Loomulikult on õige, et info esitajal on ju selles roll, kui hästi organiseeritult ta seda (infoedastust ja esitust) teeb, aga jällegi - esitaja on inimene nagu tõlgendajagi ja taaskord on järgnev inimese sisemine probleem tegelikult.

Põhjus, miks sellest juttu teen, on psühholoogiline nüanss, mis sealt välja tuleb + need jutud, et liiga suur kogukond põhjustab anonüümsust (tänapäeval hakkab anonüümsus uuesti vähenema jälgimisseadmete jätkuva arengu ja leviku tõttu), ja mitte lihtsalt anonüümsust, sest minu meelest on anonüümsusi mitut liiki: personaalne ja informatiivne (antud juhul on juttu põhiliselt sellest teisest; siin on veel liike, aga see pole hetkel oluline). 20. sajand soodustas üldiselt kogukondlikku anonüümsust ja personaalse anonüümsuse kujunemist. Inimesed kahjuks ei usu eriti mu jutte struktuursest infopuudusest, aga ükskord annab see valusasti tunda.

Väga hea näide oli paar päeva tagasi. Juhtumisi kuulsin kellegi käest, et füüsika testuide ajal võib valemeid ja materjale kasutada, kusjuures vaatamise ajal ei või kirjutusvahend käes olla. Sellega välistatakse, et tudeng kirjutab samal ajal, kui ta vaatab valemeid. Rääkides teavet edasi, oli neidki, kes said šoki - loomulikult ju õpiti nagu segane valemeid kuni 2 nädalat, et töö saaks tehtud ja nüüd selgub - aa, võis ju kogu aeg kasutada, see tuupimine oli ajatald. Ja mis selgus veel - need vähesed, kes asja teadsid, kuulsid mõned esimest korda kirjutusvahendi fetaili, paar inimest arvas, et ainult järeltöödel võis seda teha, mõni teadis kõiki aspekte jne jne. See on suurepärane näide struktuursest infopuudusest ja loodetavasti need inimesed ka õppisid midagi.

....................................

9. detsembri õhtul toimus Domus Dorpatnsise ruumes väga huvitav, võiks öelda isegi kütkestav üritus: ehh, uhhuduuri mehed rääkisid oma jalgratta reisist Aasias. Kõige muu hulgas võiksa väkha tuua müningaid eriti huvitavaid üksikasju ja tähelepanekuid.

1) Silma hakkas nende omavahelised suhted, aga sellel ei peatu, kuna visualia on tingimata vajalik;

2) Keegi küsis, kas teil reisi ajal tuli ette ka intsidente. Vastari, et ei meenu, küllaga oli vahel äraspidiseid intsidente (siin blogis võib kõlada üsna mõttetult, aga tegelikult oli jutt sellest väga elav ja hea). Mõnedes kohtades näiteks, kui ratas läks katki või niisama peatuti, tõid kohalikud jäätiseid, toitu, parandasid ratta ära jne. Aga kui taheti maksta, siis keelduti midagi vastu võtmast, sest selline abistanine oli nii loomulik;

3) Keelenäitamine vaimsetes enklaavides. Sellidseid kohti oli eriti Tiibeti servas. Kõiki inimesi, kes tulid kasvõi naaberorus, peeti deemoniteks, kui nad keelt vastu ei näita. Lihtsalt kellegagoi ei käidud iialgi läbi jsa umbusaldati jne.

4) Huvitavad juhtumised. Ületati salaja Tiibeti piir, juhtugu, mis tahes. Ja üks rattur lõi end vastu piiritõstepuustoppmöärki ära.

Ühel teisel juhul jäädi rattaga sõites sügavalt magama ja loomulikult kukuti ümber; viis, kuidas kohalikud karjadena ratturite ümber kogunesid ja lihtsalt vaatasid (superstaari efekt), ühe korra joosti neile massiga järele, kui taheti omaette olla ja mindi kuskile hoonetesse, aga rahva surve oli nii võimas, et kõik vajusid ustest, akendest ja igalt poolt sisse ning seinad murdusid.

5) Head väljendid: justkui kolhoosi jalgrattamatk; me võime ju matkareservi kuitahes palju inimesi panna; no kui moslemid toidavad külalisi, siis nende turuväärtus ju tõuseb - põhjendus, miks islamiusulised on Universumi kõige külalislahkem rahvas(tegelikult oli palju paremaid, aga täpselt ei mäleta paraku); üks külaline ütles, et ta kohtus nendega kuskil Indias. Ei suudetud meenutada. Viimaks külaline ütles, et ma vaatasin teid lihtsalt üle tee. See oli täiesti lagi sel hetkel.

6) Väidetavalt asub Põhja-Indias tõsimeeli nii kaunis koht, et võib reaalselt sellest ilust infarkti saada. Vähemalt olevat süda hakanud küll ohtlikult puperdama.

Täpsemalt pidid olema nendeks kohtadeks näiteks Leh ja Ladakh.

http://ladakh2007.blogspot.com/2007/09/ladakh.html

Veel artiklist/püsiv lumikate

Küllap on veel meeles Endel Lippmaa artikkel Eesti Ekspressis. Kasulik oleks läbi lugeda kindlasti ka ühe teadlase kommentaar: http://www.fyysika.ee/uudised/meie?uudis_sisu=442

Eestis on alates 5. detsembrist hakanud kujunema püsiv lumikate. Selle teke võib kesta uue aastani, sest lähiajal on oodata väga muutliku ilma ning saartel ja Lääne-Eestis ei pruugi veel lähiajalgi lumikatet tekkida. Ka EMHI ennustas, et detsembri jooksul läheb külmaks. Kuuprognoosi lugedes jäi mulje, et oodata on korralikku talveilma, aga tegelikult on ilm üsna sulapiiril, kuigi näiteks 8. detsembri öö oli Tartumaa jubal üsna külm (kuni -9°). Suurema tõenäosusega jääb Ida-Eestis tekkinud lumikate lähiajaks püsima.

Hetkel on küllaltki huvitavalt kujunenud lumikatte jaotus: kui sõita Tallinnast Tartusse, siis on imeõhuke lumekiht (loe: lörtsikiht) juba Tallinna tagamaal olemas, mis pea märkamatult pakseneb lõuna ja kagu poole sõites. Lõuna-Eestis on kohati lund üle 25 cm.

Nädalavahetuse jooksul riivas Eestit kaks madalrõhkkonda. Lumi sadas maha tuulevaikuses, sest sattusime tsüklonite põhjaserva. Seetõttu on nii mõnelgi pool puudealused lumetud.

5.-6. detsembril toimus Tallinnas Õpilaste Teadusliku Ühingu aastakonverents. Lähiajal annan sellestki ülevaate. Võimalik oli käia Harku aeroloogiajaamas.

Juhend tormide korral käitumiseks/uudiseid

Päästeteenistuse kodulehel on üleval juhend, mida teha tormi saabudes või ajal: http://www.rescue.ee/14926

Suhteliselt huvitav on teoreetiline osa. Tähelepanu tasub juhtida: (1) alapunkt "Mis on äike?" on seletatatud, et tekib pilvemoodustis jne;

(2) alapunktis "Mis on välk?" räägitud välgu temperatuurist ja välgukanalis olevast õhutemperatuuridst. Küllaltki huvitav. Tasub tähelepanu pöörata ka, et mainitud on magnetvälja, mis hoiab välgukanaloit koos. Enamikes äikest või välku kirjeldavates kirjutistes ei ole seda mainitud (räägitakse alates lihtsalt kanali kokkukukkumiset kuni paukgaasini välja);

(3) Siis on esitatud ka terve rida fakte, kusjuures räägitakse 45 tuhandest äikesepilvest aastas maakeral. Paljud allikad ütlevad, et maakeral on ühteaegu umbes 1800 kohas äike möllamas. Esmapilgul võib tunduda, et korratame 1800 päevade arvuga aastas. Tegelikult peame arvestama, et äikesepilvede eluiga varieerub ning tormisüsteemides on üldse väga raske defineerida, kus algab üks ja lõpeb teine pilv. Selle kohta on isegi uurimusi tehtud.

(4) Välgulöögi tagajärjel surnusaanutest. Lisada võiks ainult, et spetsialistidel ei ole Eesti kohta täpseid arve, vaid postuleeritakse, et 2-3 inimest saab välgulöögist surma. Eks see sobib ekstrapoleerimisega, kuid võib muidugi arvata, et mõnel aastal pole surmasaanuid üldse, mõnel aastal on neid kuni 10. Sellele järgnevad õpetussõnad tormide korral käitumiseks. Kel rohkem huvi, siis orkaanide eestikeelse käitumisjuhise võib leida: http://lagujailm.blogspot.com/2007_02_01_archive.html

Kogub siintoodud arutlus on põhiliselt selleks, et eristada mitteobjektiivset teksti objektiivsest. Hea kirjeldus, jutt jne on selline, mis on kergelt subjektiivsuse varjundiga, st, et kus on vaja arvandmeid, neid ka esitatakse, kuid kus aga vaja kommenteerida, siis seda peab ka tegema. Niisama andmeid ei ole mõttekas panna, kuna enamik allikaid räägivad vaśtuolulist juttu. Ei hakka kõike välja tooma. Toodud allikat (Päästeamet) on hea lugeda ka selle tõttu, et seal kasutatakse hoopis teistsugust vaatepunkti ning ei saa ka otseselt välja toodut pahaks panna (ka seetõttu, et täpsus pole seal prioriteet).

Muudest uudistest.

1. detsembril on eestikeelse Tartu Ülikooli 89. aastapäev. Tähistati nii promotsiooni kui ka balliga.

Avaldati detsembrikuu prognoos. Lugeda võib, et detsembris saabub suhteliselt püsiv talv. Hetkel on olukord veel ebaselge, kuid järgmisel nädalal võtan kokku teadaoleva info ja ehk saab siis ka midagi täpsemalt öelda.

Hetkel küll tundub, et reedel-laupäeval on lund või lörtsi oodata, aga olemuselt on tegemist sooja madalrõhkkonnaga ja isegi põhjatuule korral võib sadu muutuda ikkagi vihmaks.

Artikkel Horisondis; eesolevast ilmast

Veebi pandi üles ka minu kirjeldus ja analüüs 23. novembri lumeormist. Ei ole küll teab mis tase, aga ehk midagi huvitavat siiski leiate. Artikkel asub selle leheküljel: http://www.horisont.ee/node/800

Üks varasem artikkel: http://www.horisont.ee/node/703

30. novembril sajab ilmselt lörtsi ja vihma, mis muutub lisanduva soojuse tõttu vihmaks. Saju toob Eestisse Itaaliast lähtunud väheaktiivne lõunatsüklon, mille sakslased on nimetanud Olimpiadaks (vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20081128.gif ). Tsüklon suundub Lõuna-Skandinaaviasse; Eestis jääb tsükloni sooja idaserva, sest soe õhk kerkib mööda idaserva põhja poole.

Talvisemat ilma võib loota jälle üsna tõenäoliselt 4.-6. detsembrist alates (ei jää siiski püsima), kui üks teine lõunatsüklon (tekib ilmselt Balkanil) möödub Eestist ida poolt ja õhuvool pöördub ning on siis praeguse lõuna ja kagu asemel põhjast või läänest (Euroopa mudel). Suurt lumesadu ja tuisku ei ole ette näha. USA mudel ei luba mingit jahenemist.

Tsüklon Irmela lumetorm ja äikesed 23.11.2008

Sarnane, kuid märksa vähem intensiivsem lumetorm oli märtsi lõpus ning novembris näiteks kaugel 1970. aastatel (aasta täpsustub). Ka siis oli erakordselt tugev lumesadu ning tugev tuul. Tõsi küll, Lõuna-Eestis sadas tollal ennelõunani lörtsi ja alles siis hakkas sealgi lund sadama. Põhja-ja eriti Kirde-Eesti said korralikult rappida. Oli tohutult ummikud peamagistraalidel, kõrvalteed muidugi täiesti läbimatud.

Selle aasta märtsi lõpus aga saabus ka sarnaselt praegusele lõunatsüklon, aga sademed ja tuul jäid nõrgemaks. Sarnaselt toimunule täheldati äikest.

23. novembri tsükloniga peab märkima mõningaid erakordseid asjaolusid: pilved oli optiliselt täiesti läbipaistmatud (st suure tiheduse ja ulatusega; kihtpilvede puhul on suur tihedus üsna harv nähtus), intensiivne kestev lumesadu ja tuisk, esinemine novembris (veebruaris, aga ka märtsis on sarnase olukorra esinemine tõenäolisem), õhurõhu miinimumi väärtus ja mahasadanud lume paksus (mõnel talvel pole kordagi niipalju lund), tsükloni kiire evolutsioneerumine (ontogenees) ja topeltfrontaalsüsteemid. Millised olid tingimused ja mis täpselt toimus ja kuidas tsüklon kujunes?

Tsüklon kujunes Ukraina kohal (sakslased nimetatasid tsükloni Irmelaks, nimetusi saab vaadata: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20081122.gif kui soovite vaadata mõne teise kuupäeva olukorda, muutke aadressiribal kuupäev vastavalt ära ja Go, seal on mitme aasta andmebaas!), kusjuures lisaenergia ja -tõuke sai ta Mustalt merelt (niiskus). Tsükloni idaosa mööda tõusis põhja poole troopiline õhumass, aga lääneosas liikus lõuna poole külm õhumass. Temperatuur ei olnudki seal väga madal (850 hPa isoterm -10°...-12°), idapoolses õhumassis oli temp. umbes sama palju üle nulli. Seega erinevus küll oli, kuid mõnikord on see suuremgi, ometi ei kujune midagi sellist välja. Ilmselt mõjus nii niiskus kui ka õhumasside liikumise suur kiirus (mitte niivõrd õhumasside erinevus), sest ägedam (kiirem) kokkupõrge soosib ka tugevat tormi. Tsükloni kiiret liikumist seletab põhja pool asunud varasem tsüklon ja madal õhurõhk, mistõttu kujunes justkui säng, mida mööda Irmela sai kiiresti liikuda.

Irmela kese liikus kiiresti Eesti idapiirile (Peipsi järve kohale) ja ületas 23.11. järve ning liikus Eesti kohale, kuhu jäi nõrgenedes tiirutama, jõudes Soome laheni, kuigi ennustati ta liikumist Valgele merele. Kahjuks ei arvestatud Irmela kiiret täitumist ega ta rahutut iseloomu.

Kuna tsüklon liikus kiiresti, siis sai ta energiat juurde (paigal püsimine pigem kulutab) ja süvenes. Kiirest õhu kerkimisest tekkisid ka erakordselt paksus kihtpilved (infrapunasel satelliidil välimus värvuse poolest võrreldav rünksajupilvedega; tavaliselt paistavad kihtpilvetüüpi pilved rohkem või vähem infrapunasele läbi) ning tekkis vastav sademete intensiivsus. Kuna õhurõhu gradiet oli suur pluss suur liikumiskiirus (annab tunnistust energiast), siis tugevnes ka tuul tormiks. Tsüklon kujunes väga laialdaseks, kusjuures Atlandil oli isegi suurem antitsüklon (see võib-olla oluline faktor Irmela kujunemises, ka orkaanide tekkes arvatakse olevat tähtis roll suurel kõrgrõhualal). Tipphetkel oli mõjusfäär Valgevenest üle Venemaa Valge mere lähedale, Rootsi, Norrasse ja Saksamaale ja kaguosas kuni Musta mereni. Tsüklonit koos antitsükloniga näeb sellelt kaardilt:

.

.

.

ja siit näeb paremini ka sajualasid:

märkuseks, et sellelt kaardilt antitsüklonit ei näe, vaid hoopis frontaalsüsteemi, mis toob Eestisse sulailma.

.

.

See on 850 hPa kõrgus geopotentsiaalsetes dekameetrites:

.

.

.

.

.

.

Näha on võrreldes eelmise kaardiga kiire oklusioon:

.

.

.

Kaardilt võib märgata, et tsüklon on valdavalt külm. Põhjus on lumesajus, mis jahutas õhku. Siiski, väga hästi võis jälgida nn keskme soojuse efekti: kuna tsüklonis õhk tõuseb ja tõusta saab ümbritseva suhtes soe õhk, siis on eriti just tsüklonite keskmes mõne km kõrgusel on ilm suhtelise soe. Antud juhul (Irmela kese läks üle Kirde-Eesti) näeb seda siit: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21&ts=1227448800&go=4 .

Jõudnud Eesti kohale, hakkas tsüklon hajuma, liikudes edasi Lääne-Eesti poole. Hajumist näeb nendelt piltidelt:

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Suurtes lumetormides on üsna tavaline, et esineb ka välkusid (on vaieldav, kas tegemist on äikesega, ses definitsiooni kohaselt on äike vaid rünksajupilvedes või täpsemalt konvektsioonipilvedes, kuid antud juhul oli tegemist vaid kihtpilvedega ning meil on seega väike teoreetiline probleem). Ka Eestis nähti välkusid ja kuuldi müristamist mitmel pool. Üsna kindlalt võib väita välkude olemasolu Tartus ning Tallinnas (tervelt kaks korda: öösel umbes pool 3, mis ajas isegi inimesi üles ning õhtul kl 16 ja 18 vahel) ja kahtlasemad tähelepanekud Pärnus ning Türil. Märkuseks, et usaldusväärsust hindasin selle põhja, kui palju tunnistajaid nägi/kuulis, kas nad olid sõltumatud ja kui kindlad nad endas olid. Näiteks Tartus ja Tallinnas oli sõltumatuid tunnistajaid palju (info ei pärine netikommentaariumidest!), nähtut/kuuldut kirjeldati selgelt ja kindlalt. Seevastu Türis või Pärnus oli vaid 1-2 teadet ja näiteks Türil polnud tunnistaja kindel, kas tegu oli välguga või juhtmetest tingitud nähtusega. Ka mujalt Eestist tuli teateid, aga need oli juba kommentaariumidest ja nende tõeväärtust on keerukas uurida. Olgu veelkord öeldud, et lumetormidega äike ei ole midagi tavatut, vaid üsna tüüpiline olukord. Kuigi mõni inimene väitis, et satelliidipildilt oli veidi kihtpilvedel ka kobrutust näha, oli see siiski minu meelest pigem otsitud põhjendus rünksajupilvede tõestamiseks ja teiseks, need kohad ei olnud selle koha peal, kus välke täheldati. Ka radarid registreerisid üht-teist. Talviste välkude seosest lumetormidega, aga ka üldse huvitavatest tähelepanekutest võib lugeda Eesti Loodusest 1/1985 lk 55. Allpool Euclidi radar (akronüümid kirjutatakse küll ainult suurtähtedega, aga las ta hetkel olla), mis näitab õhtust (umbeskl 20-21) äikest Soome rannikul:

.

.

.

.

.

.

.
.

.

Tsüklon suunas suure sooja Venemaale, näiteks Moskvas oli 23. novembri uus soojarekord +10°, kuid läks juba öösel uuesti külmale. Ka Rootsi ja eriti Soome tõi Irmela tugeva lumetormi kaasa. Läänemere lõunarannikul ja mõnele Poola alale tõi tsüklon selle sügise esimese lume. Mõistsagi ei jäänud ka liiklusõnnetused olemata. Eestis oli olukord vaatamata tormile üsna rahulik ja hea (ei saaks lootagi, et üldse midagi ei oleks korrast ära). Oli kohti, kus isegi lumesahad ei pääsenud läbi. Tipphetel oli vähemalt 15 tuhat majapidaist elektrita ja laevaühendus Soomega katkes täiesti.

Eestisse tõi tsüklon ka lumerekordeid: koos 25.11 lumega sadas kokku üle 50 cm lund, summaarne lumepaksus seega (20. nov ja hiljem sadas ka veidi) 56 cm (Kuusiku). Sajuhulgad oli maksimaalslt umbes 70 mm, kusjuures mõnes kohas sadas 6 h keskmisena üle 30 mm.

Huvitav on veel märkida, et mõnes kohas oli päeval õhurõhutendents isegi -10mm/3h ja enam. Varem pole seda täheldanud, kuigi meelde tuleb, et möödunud talvel küll oli korra saarte piirkonnas -9,8 mm/3h, aga see oli põhjustatud süvenecast osatsüklonist, mis lähenes kiiresti saartele hja nõrgenes siis kiiresti. Selline langus kestis ainult tunnike. Praegusel juhul aga kestis kiire langus mitu tundi, sest tsüklon lähenes ja süvenes korraga kiiresti. Uudisest kirjutasid ka ameeriklased (http://www.accuweather.com/regional-news-story.asp?region=worldnews&date=2008-11-22_14:51)

kusjuures rõhutati ka õhurõhu miinimumväärtust (õhurõhk langes umbes 950 hPa, Eesti jaamadest registreeriti madalaim õhurõhk Mustvees 951,3 hPa). Õhurõhu juures väärib märkimist ehk järgmine asjaolu. 1998. aasta 19. oktoobri tormi ajal langes õhurõhk saartel 984 hPa-ni, mis annab tugeva tormi mõõdu välja isegi troopikas. Ühes 1950. aastate taifuunis tõusis tuulekiirus 360 km/h-s ja keskmes langes õhurõhk 960 hPa-ni. Aga nüüd langes 950 hPa-ni. Need võrdlused on toodud selleks, et planeedil ei lange tavaliselt õhurõhk kuigi sageli nii madalale ja seda isegi mitte orkaanide silmas, mis on teada-tuntud oma ebatavaliselt madala õhurõhu poolest. Tugevamad tuuleiilid ulatusid 30 m/s, nagu ka ennustati. Pärnus tõusis vesi üsna kriitilise lähedale (kriitiline 160 cm, tõusis 150 cm-ni).

Hetkel aga raugeb tsüklon jõudsalt ning kui ta on hajunud, siis pääseb läänest Eestini esialgu lumesadu (ilma selginemisefekt enne sadu/tsüklonit/fronti on 26. novembril märgata), aga 27. novembril juba tugev sula. Kuigi 29. novembril läheb veidi jahedamaks, saabub esmaspäeval uuesti soe õhumass (ja vastavalt suurem sula). Ilmselt on veidi stabiilsemat talveilma uuel aastal oodata.
Veidi Irmeli arengutest ka sateliidipiltidel.

.

.

.

.

.

Foto kosmosest (23. novembri pärastlõunal). Tsüklon on saavutanud oma maksimaalse võimsuse. Näha on korralikku pilvesüsteemi, kusjuures on ka veidi mügaraid kihtsajupilvedel näha.





.

.

.

.

Infrapunapilt Irmelast 23. novembri õhtul, kui ta kese on Kirde-Eestis. Tähele tasub panna võimsaid pilvesüsteeme, kusjuures kihtsajupilved (vähemalt oletatavasti) on täiesti läbipaistmatud (need on nn külmad pilved, halli värvusega on nn soojad pilved, kõrgema temp. tõttu ei erista satelliit pilvi kuigi oluliselt aluspinnast).

Tsükloni keskme ümber on näha hõredama pilvisusega ala. Õhk on saavutanud oma maksimaalse kõrguse tõusmisel ja eriti enam ei tõuse. Õhurõhk langeb keskmes veel oluliselt.

.

.

.

.

.

.

.

.

Uudiseid ja infot: http://www.ilmajaam.ee/?id=51899

http://www.greengate.ee/?page=4&id=5816 (Ain Kallise klassika)
http://www.ilm.ee/index.php?41591 (kokkuvõtlikult tormiuudised)

Suur sula tulekul

Täiendatud

Kolmapäevast läheb ilmselt sulale. Sooja võib päris palju (üle 5 kraadi) tulla ja hiljem (4-5 päeva) jääb temperatuur umbes nulli ümber püsima. Üsna kahetsusväärne muidugi, aga eks see ole soojade talvede tunnus (enamasti soe, viskab mõne talvise päeva heal juhul ja jälle soe). Enne soojalainet võib siiski märkimisväärset lumelisa tulla (teisipäeval ja kolmapäeval).

Pikemalt 24. novembri õhtul. Olnud lumetormist ka nädala jooksul.

Tsüklon on hakanud oma jõuvarusid ammendama. Ta on jäänud väheliikuvamaks ja kaitseb Eestit niikaua Atlandi soojuse eest, kui ta siinkandis tiirutab. Mingil hetkel tsüklon ikkagi hajub või liigub eemale ja seetõttu pääseb soe õhk ka ida poole. Läbimurre toimub arvatavasti kolmapäeval. Arvatavasti sajab esialgu ka lund, aga hiljem jääb sula ja üsna vaikne ilm püsima. Ilmselt on ka udu oodata. Prognoosid, et nädala lõpuks on lumi läinud - väga ei usu, sest lund siiski palju ja rohkesti vihma vmt oodata pole. Pigem moodustub lume kohale vaiksema ilmaga inversioon (selge ilmaga oleks muidugi tõhusam, aga eks seegi pidurdab sulamist, samas, elame-näeme!).

Uut külmalainet ei ole silmapiiril näha.

Ilmast ja inimestest

Prognoosid on nüüdseks kristalliseerunuid ja tsüklon tõstnud oma pea 3 km kõrgusele (muide, juba üleeile oli tsüklon olemas, tõsi küll, ranges lähenduses häiritus (ingl. k disturbance), juba oma pilvesüsteemid moodustanud, kuid rõhuväljas muutub rõhkkond nähtavaks vahel mitu päeva hiljem). Lubatakse endiselt väga madalat õhurõhku, lumetormi jne. Veidi häirivam on asjaolu, et ilm läheb sulale. Jah, seda lubavad ka mudelid, kuid üht-teist on vaja siiski ka selgitada.
Eilse päeva jooksul helistati mulle spetsiaalselt selleks, et küsida nädalavahetuse ilma ja lumetormi kohta, kusjuures oli ka täiesti võõraid inimesi. Põhiliselt küsiti, mis te arvate neist mudelitest ja prognoosidest, milliseid tasub usaldada jne. Muidugi oli ka asjalikumaid küsimusi (millega peaks arvestama jne). Asi on selles (ja veidi ka selgitasin), et küsimus pole selles, mida mudelid näitavad ja mis on usaldusväärsem, vaid küsimus on, millist loogikat ilm järgib. Vahel tasub pilgud pöörata ilmaennustustele, kui tegemist on hästi väljakujunenud sündmustega (näit. eesolev tsüklon, suurem sula jne), vahel aga ei ole prognoosidest kasu, vaid see tuleb iseendal koostada. Ilmateenistus ei saa olla dikteerija, vaid on parimal juhul ainult abivahend/lisa paljudest muudest võimalustest, et ilma prognoosida. Näiteks 21. novembri äike või suvel siin-seal äikesed - sel juhul on vaja ise vaadata erinevatest allikatest, mida ilm teeb (ja prognoos juurde mõelda) ja sageli ei saa midagi kindlat öelda, vähemalt mitte pika aja peale.

Juhin tähelepanu ka sellele, et prognoosid läbivad (kätkevad endas) dünaamilisi stabiilsuslaineid, st, mudelid on dünaamilises tasakaalus oletatava reaalsusega (teatud perioodidel on mudelite usaldusväärsus kõrge, aga siis järgneb periood, kui väljundid muutuvad vastuolulisteks jne). Iga mudel on üsna õige antud teadmiste valguses, kuid järgmisel päeval võib toimuda kannapööre, sest ilmsiks tuleb mingisugune info (võib-olla üsna tühine infokild, aga teada ju on, et kaoseteooria avastas meteoroloog). Klassikaline näide on siin: http://www.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm .
Head ilma kõigile!

Äike Tallinnas ja edasine ilm

http://www.wunderground.com/history/airport/EETN/2008/11/21/DailyHistory.html?req_city=NA&req_state=NA&req_statename=NA

Sellel leheküljel on üsna erandlikult seekord äike märgitud. Äikese kohta tuli infot mitmelt inimeselt, kusjuures üles ärgati just kõuekärgatuse peale, äike oli öösel vasti 21. novembrit. Ilmselt oli äike rünksajupilves, nagu äikese korral tavaks, kusjuures see pilv oli siis Tallinna kohal ja tõin kaasa tugeva lumesaju. Rünkssajupilvi jagus Tallinna ünmbrusse terveks päevaks ja aeg-ajalt on tugevasti ka sadanud. Tartus sadas näiteks lund vaid hommikul ja sedagi väga nõrgalt. Valdav oli vähene pilvisus.

Vist olen ühes postituses ka maininud, et kui õhurõhk langeb alla teatud väärtuse, tekib üsna paratamatult ka äike. Õhurõhk käitub taustsüsteemina ega ole otseseks põhjuseks. Täpselt samamoodi juhtus ka nüüd. Väga madala õhurõhu taustal moodustus Soome lahel rünksajupilv, mis ammutas jõudu suurest õhutemperatuuride kontrastist (eelkõige oli suur õhutemperatuuri vertikaalne gradient) ning niiskusest. Tekkiski äike. Sellised äikeses piirduvad sageli ühe-kahe välguga, harva rohkematega. Teine võimalus on väga soe õhumass, kui äike tekib peamiselt õhumassi suure kineetilise komponendi arvelt. Õhurõhk mängib sel juhul samuti oma osa. Äikesest veel: http://www.ilm.ee/index.php?45199 ja alljärgnev tabel on väljavõte ülal antud lingilt:

Ilm hilisemal hommikutunnil Tallinnas

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Pühapäevaks ennustatakse märkimisväärset lumetormi, kusjuures lumekihi paksuseks ennustatakse kuni 25 cm. Tsükloni kese jääb ilmselt Venemaa lääneossa ja Eesti seega külma põhja-ja lääneserva. Ennustatakse ka tormituuli, kuid ilmselt jääme esialgu tsükloni rahhulikumasse ossa, vaatamata tugervatele tuultele. Alles hiljem, kui satume rohkem edelaossa, mis on teatavasti üks tormisemaid piirkonbdi tsüklonis, on tuulgi tugevam. Tsüklon on juba oma pilvesüsteemi moodustanud (näeb siit: http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/current/n1bcurr.jpg ). Lingil on näha üks keeris ka Läänemere lõunaosas, mis ühineb (sulandub) lõunatsükloniga.

Ka õhurrõhu ennustused süvenevad üha kiiremini, kusjuures nüüfd pakutakse õhurõhkusid isegi alla 980 hPa (eelmine kord ainult 965 hPa-ni). Näis, kas peab paika. Hiljem aga arvatavasti läheb Eestis 3-4 päevaks sulale ja siis läheb ilm jälle talvisemaks.

Keerukas olukord

Hetkel on ilma-ja liiklusolukord äärmiselt keerukas. Ka ilmakaarti

vaadates

.

.

.

.

.

.

.

on näha keerukaid rõhkkondade ja frontide süsteeme. Meie ilma mõjutab taustsüsteemina Skandinaavia põhjaosas paiknev väheliikuv tsüklon, kuid selle väljas on tekkinud osatsüklon, mis ennelõunal paiknes Läänemaal, kuid päeva jooksul liikus üle Eesti itta Peipsi kohale ja siis aegamisi Venemaale. Sadas lund, lörtsi, saartel ka vihma, ent sadu oli nõrk.

Kuna me asusime osatsükloni keskmes ja õhurõhugradient polnud kuskil väga suur (Eesti ümbruses), siis oli ka ilm rahulik.

Isegi EMHI pildilt, mis kujutab ilma graafiliselt, on tajutav osatsükloni kese:

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Tuulevektorkaardil on asi muidugi palju selgem:

Baariline väli 20.11.2008 kl 6

,
-.
.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Küsimus võib tekkida rõhkkkondade iseseisvusest: kas meie kohal on ikkagi osatsüklon või nn tõeline tsüklon? Kui ei ole tekkinud suletud isobaare, siis on kindlasti tegu kas lohuga või osatsükloniga; kui on suletud isobaarid, võib ettevaatusega rääkida ka tsüklonist, kuid kuna ta on suure tsükloni mõjusfääris ja suhteliselt ebapüsiv, st võib sulanduda ("ära lahustuda") üldisesse baarilisse välja või tsüklonisse, eelistan mõistet "osatsüklon". Muide, suletud isobaarid on hetkel olemas.

Mis saab edasi?

Suur õhurõhulanguse ennustus on märksa koomale tõmmatud ja õhurõhku alla 980 hPa enam eriti ei lubata. Nagu EMHI mainis, on tõepoolest olukord õige sarnane märtsi lõpule, kui sarnaselt praegusega oli ilm sula piiril ning Eesti idapiiri lähedalt kerkis põhja sügav lõunatsüklon, mis tõi olulise lumesaju ja Otpääle ka äikese kaasa. Näis, kui sarnaselt seekord kõik kujuneb. Paistab siiski, et järgmine nädal kisub sula poole (märtsi lõpus olia nii).

Juba 19. novembri õhtul tekkis konflikt Euroopa ja USA mudelite vahel: Euroopa lubab külma jätkumist, USA aga soojalainet. Nagu ikka, äärmuslikud mudelid ja seisukohad lähenevad üksteisele (süntees), kui ikkagi on hetkel olukord pigem sula kasuks (igaks juhuks hoiatan, et praegusel hetkel on olukord selline. Kõik andmed ja info on lähtuvalt hetkeolukorrast ega tugine kuigi suurel määral tõenäosuslikele prognoosidele).

Talv jääb püsima (ja lubadused, lubadused - õhurõhu kohta)

Hetkel tundub nii, et talv jääb püsima ja lund tuleb juurde kord rohkem, kord vähem. Hetkel on süvenemas Läänemerel madalrõhulohk, mis transformeerub varsti osatsükloniks ning võib tuua isegi tugeva lumesaju kaasa. Maksimalne arengufaasi saavutabki Eesti kohal. Tuisku ei pruugi tulla, kuna tuul satub nn faasivahemikku (tuul on piisava tugevusega, et lükata sadavat lund kokku ja takistada tuisku. Kui tuul on väga tuigev, ületatakse lumesaju kontraktsioon ja nii või teisiti tuiskab. Kui tuul on piirväärtusest nõrgem, lumesadu ei suruta veel kokku ja samuti tuiskab). Tuisku on oodata pigem pühapäeval, kui lõunast kerkib Eestini lõunatsüklon, mis toob ka intensiivsed sajud (lumena) peale tugeva põhja-ja loodetuule. Seejärel läheb veidi mahedamaks, aga külmeneb siis taas (mõned mudelid lubavad detsembri alguseks isegi üle 10 külmakraadi).
Ja lõpuks jäävad veel lubadused õhurõhu kohta. Lubatud ülimadal rõhk jääb 20. novembril tulemata, kuid lõunatsüklon võib isegi võimsamat pakkuda, sest iga päev lubavad ennustused üha karmimat õhurõhu langust (kui 5 päeva eest min. õhurõhk 990 hPa, siis nüüd juba 964-966 hPa). Ootame ja loodame, sest neid efekte, millest põgusalt eelmises postituses kirjutasin, tahaks küll näha (katseliselt).

Tallinna ilmaennutus, vastavalt 973 ja 967 hPa

Tartu ilmaennustus (eurometeo), madalaim õhuõhk homseks 973 ja pühapäevaks 965 hPa.

Gismeteo õhurõhuennustus Tartu kohta on üsna ulmeline.

Windfinderi ennustus on kige realistlikum!

Esimene lumi

17. novembris sadas Eestis esimest lund, mille tõi üks osatsüklon, mille tagalas kandus Eestini külmem õhk. Lumesadu nägid ebasoodsa kellaaja tõttu siiski üldiselt vähesed inimesed ning sadu oli lühiajaline ja enamasti nõrk. Kirde-Eestis sadas ilmselt enim.

19. novembri hommikul oli aga lumi juba maas ja arvestatavamal kujul. Selle tõi kaasa suure madalrõhkkonna lõunaservas olev madalrõhulohk, kusjuures teatud mõttes on olukord ebatavaline. Tavaliselt toob olukord, kui madalrõhkkod on Skandinaavia põhjaosas ja Eestis jääb üsna kaugesse lõunaserva, kaasa ikka sooja jne, kuid mitte seekord. Ehk ilm sai aru, et Eestis vajatakse lund?

Sadav lumekogus on siiski väike, max 5 cm. Ka edaspidi on lund oodata ja esialgu ei ole olulist soojenemist ette näha. Kahjuks ebatavaliselt madal õhurõhk ei realiseeru, mis oleks kaasa toonud huvitavaid efekte. Näiteks oleks vee külmumistemperatuur muutunud kuni 0,3 kraadi ning mereveetase oleks paljalt madalast õhurõhust umbes 10 cm tõusnud (näit.Taani väinadest oleks vett sisse jooksnud õhurõhu kompenseerimiseks, sest nii madal õhurõhk vaid Läänemere kohal). Hetkel langeb ilmselt siiski alla 980 hP, mis on ka üsna hea näitaja.

Talvest

Täiendatud

Hetkel on prognoosid üha suurema võimalusena kinnitanud, et tulemas on lund ja veidi ka külma. Nädala alguses ei pruugi lund eriti maha jääda, aga nädala teisel poolel, kui on võimalus kogeda väga madalat õhurõhku (väga madalaks õhurõhuks pean alla 978 hPa Eesti tingimustes, kuid muidugi on see vaid kokkuleppeline), võib ka korralik lumi maha tulla. Arvatavasti püsib lumi või vähemalt külmem ilm kadripäevani. Eks siis näis, mis edasi saab.

Külmenemise tunnuseks on ka rünksajupilved. Neid oli 16. novembril pea terve Eesti täis, Tallinnas sadas 15. novembri õhtul ka rahet.

Olgu lõppu lisatud ka paar ennustust. Jälgige õhurõhku (antud madalaima ja kõrgeima õhurõhuga ennustused Tallinna kohta, ülejäänud on nende vahepeal; seisuga 16.11.2008 kl 21:30).

Windfinderi ennustus, madalaim õhurõhk 966 hPa.

Eurometeo ennustus, madalaim 972 hPa.

Astronoomiline vaatlus

Seoses meteomatkaga oli plaanitud astronoomiline vaatlus, mis aga ilma tõttu ei õnnestunud. Nüüd see aga toimub. Sobiv hetk on esmaspäeval ehk 17. novembril, sest ilm arvatavasti selgineb saabuvas jahedas õhumassis, astmosfäär stabiliseerub ja häiritused on minimaalsed (teatavasti on november üks parimaid aegu sellisteks vaatlusteks).

Täpne koht on Tartu lähedal Haage ja Rõhu vahel, kus on lagedam ala ja Tartu on samuti nii kaugel, et valgusreostus segab vähem. Vaatluskoht on enne Rõhut see teeots, mis jääb täpselt Haage ja Rõhu vahele (tähistatud kaardil punase ovaaliga). Kokkusaamnise aeg on orienteeruvalt kl 21, sest siis on kuu juba väljas.

Kavas vaadelda kuud, planeete jmt teleskoobiga ning anda juurde väikseid seletusi.

Kõik huvilised on oodatud.

Rõhu on punase ristiga, vaatluskoht aga ovaaliga tähistatud.

Võimalus jahenemiseks

NB! Kommentaarid

Kuigi praegu valitseb tugev edelavool ja soe ilm (Tartus ja Narvas olid 11. novembril soojarekordid - vastavalt sooja 12,5 ja 10,4°; 10. novembril toimus oklusioon, enne seda jõudis külm front vähemalt Lääne-Eestini ja põhjustas tugevaid tormipuhanguid, Sõrves 32,5 m/s), siis uuel nädalal läheb üsna kindlasti jahedamaks.

Väga tuuline ilm püsib. Kuna loodetuulega kandub uue nädala alguses jahedat õhku, siis järgmise tsükloniga (kui ta ikka möödub meist lõuna poolt) kaasneb ilmselt lumesadu. Pole peaaegu võimalustki, et see lumi võiks jääda pikemaks ajaks maha, vaid nädala lõpus, hiljemalt aga 22.-24. novembri paiku, läheb jälle soojemaks. USA mudelid näitavad küll külmemat perioodi kadripäevaks, aga ei luba nemadki püsivat külma.

Mainima peab seda, et Lapimaal on hakanud kujunema külma õhu bassein, kust aeg-ajalt pudeneb edaspidi ilmselt talveilma meilegi. Püsivat külma oodata - ei ole põhjust kahelda, et mitte enne jaanuarit.

Äikest pole novembris kuskil Eestis täheldatud.

Väike kommentaar olnud ilmale: http://www.ilm.ee/?45163

Meteoroloogiamatk 24.-26. oktoobril 2008

24. oktoobril 2008 algas juba pikalt ette planeeritud meteoroloogiamatk, kusjuures küsitavusi oli tegelikult viimase hetkeni. Ega´s midagi, reedel kl 14:30 oli kogunemine, kuhu ma jäin muidugi lootusetult hiljaks (20 minutit), aga õnneks see graafikule ega matkajatele halvasti ei mõjunud.

Kokku saime Elva bussi/rongijaamas, kus ootas ees umbes kümmekond inimest (hiljem tuli juurde, kokku oli 16 inimest (Ain Kallist mitte arvestades). Andsin lühijuhised, kuhu peame jõudma ja mis suunas minema, jagasime toiduained omavahel ära ja hakkasime minema.

Ilm oli valdavalt pilves, kuid nõrga tuulega, sademeteta ja mõõduka temperatuuriga (7-9 kraadi sooja). Läksime alguses Elva linnas mööda asfaltteed. Elva piiril tegime ühes kohas, kust oli hea vaade, juba esimese peatuse, et rääkida lühidalt pilvedest, mida parajasti nägime, pilveklassifikatsiooni ajaloost ja saabuvast tormist. Erilisi reaktsioone ei järgnenud.

Jätkasime tasapisi teekonda Laguja poole, kusjuures oli võimalik suhteliselt väikese rühma tõttu kõigiga suhelda. Ka huumorit jagus. Viimaks, kui hakkasid angaarid paistma, jõudsime Lagujasse. Ühel teeristil tuldi meile vastu, kusjuures räägiti väga huvitavaid asjub Lagujast. Paljude kõrvu info siiski ei jõudnud. Laguja koolimajani oli maad umbes kilomeeter. Kui kohale jõusime, pidime ootama veel hulk aega, enne kui võti toodi. Siis saimegi soojusesse! Panime asjad paika ja hakkasime toidule mõtlema, kuna kõigil oli kõht hirmus tühi. Siiski, enne seda läsksime veel välja.

Mõõtsime pilve pinna alumist temperatuuri, mis osutusi suhteliselt usaldusväärseks (u 3500 m kõrguselasuva pilvekihi alustemperatuur oli ligi -10°), samuti mõõtsime elektroonilise käsianemomeetriga tuule tugevusi, vaatasime, kui palju kopsumaht välja andis jne, mõõtsime mullatemperatuuri ja augusti psühromeetriga õhuniiskust, mille tulemid olid väga huvitavad, samuti mõõtsime veel vedelike pH ja elektriuhtivusi. Saime taaskord väga huvitavaid tulemusi.

Lõpuks hakkas paljudel külm ja läksime lõdisedes tagasi soojusesse ja valgusesse. Enne seda jõudsime ära näha ka üsna kena päikeseloojangu peegelduse (punakas). Siseruumides asetasime matkajate ette kerge eine, millele järgnes juba korralikum toit. Sama ajal alustasin näidisküsitlusega. See tähendas, et valisin ühe vabatahtliku välja ja kõigi kuuldes hakkasin tegema talle küsitlust, kusjuures andsin juurde ka pikad kommentaarid. See tundus kõikidele osalejatele huvi pakkuvat. Enne söömist tegime ka ametliku osa ära - kirjutasime toimkutesse oma nime ja tegevusala. Söömise ajaks jõudsid kohale ka tuntumad isikud - keskkonnafüüsik Marko Kaasik ja klimatoloog Jaak Jaagus. Õhtulaua ääres tutvustasin ka barograafi ning uurisime mõningaid barogramme ja saime veel mõõta infrapunatermomeetriga kehade soojust.

Kui näidisküsitlus oli läbi, siis järgnes ühe huvitava raamatu tutvustus - "Pilvevaatleja käsiraamat" . Teatavasti on see raamat huumoriga kirjutatud ja päris paljud kohad pakkusid elevust. Pärast seda läks sõnajärg Marko Kaaiku ja eriti Jaaguse kätte, kes rääkis kliimast ja tekkis avalik diskussioon. Märgin veel, et loomulikult oli kogu õhtulaua peetud arutluste ajal võimalik igaühel lisada-komenteerida jne midagi.

Kahjuks pidime öörahu saabudes kl 23 lõpetama. Plaanis oli õues üles lasta ka ufo, ent tuule tõttu see ei õnnetunud. Kasutasime siis tubast varianti ja katse õnnestus. Lõpuks veetsime aega veel naerdes (naeuruteraapia, et peletada päevasest liikumisest tulenenud väsimust ja seda ka eelkõige liigsest info vastuvõtust). Magama jõudsime ka lõpuks.

Hommikul oli kl 8 äratus ja hommikusöök ning seejärel pakkisime asjad kokku, et hakata liikuma Tõrvere poole. Tänasime öömaja eest ja läksimegi. Ilm oli tuulisem, kuid veidi selgem (seda ka, et astronoomilisi vaatlusi ei saanud ikkagi teha pilvise ilma tõttu). Kõndisime hulga maad, kuni jõudsime viimaks Elva lähedale, kust meid juhatati metsateid pidi Peedule. Natuke ekslemist oli, aga eks sellised asjad kuulvadki matka juurde. Peedul liitus meiega veel paar inimest, kusjuures üks neist tundis ümbrust hästi ja jõudis kohe meieni (me otsisime bussipesatust, kus Elva buss pidi peatuma, aga olime vales kohas ikkagi) ja kuna teine huviline ei tundunud ümbrust, kulutasime aega temaga kokkusaamisele. Õnneks oli ajaressurssi küll, nii et jätkus isegi aega Peeduga tutvuda ja läbi Vapramäe matkaraja minna.

Enne raja lõppu tegime peatuse, kus pruukisime jälle elektroonikat. Seekord oli pilvede alumise pinna temperatuur alguses +3°, kuid tõusis meie sealoleku ajal +4° lähedale. Eelmisest päevast kõrgem temperatuur näitas seda, et pilve alumine piir oli märksa madalam. Ka õnnestus katsetada langevarjuga: see tõusis sobivate õhuvoolude toimel koormistega alguses üles ja vajus siis tasapisi alla. Samuti lõunastasime ja asusime siis teele. Läksime Vapramäe juurest silla alt läbi, kusjuures seal kasvas metsviinapuu ja söödi ka nende marju, mis on täitsa söödavad, kuid umbusk ikkagi säilis.

Viimaks jõudsime Tõraverre. Ilm oli üsna külm ja tuuline. Mitte kedagi ei olnud, ainult ilmapunktis oli üks sünoptik, kes lasi meid sooja, kuniks Ain Kallis Tartust tuli. Selleks kulus umbes pool tundi. Kui ta kohale viimaks jõudis, vaatasime üle ja läksime ilmamuuseumisse. Nagu ikka, rääkis ta väga hästi ja humoorikalt. Jutt meeldis osalejatele.

Pärast ekskursiooni läksid enamik osalejatest minema, kuid väike hulk siiski jäi. Suundusime tagasi Elvasse, et ööbida ühe osaleja pool ja oli lootust ka sauna pääseda. Torm, mida lubati, tuli kasuks, kuna saime jälgida tormi arengut ja saabumist.

Paar naljakat (niivõrd-kuivõrd) seika kah. Jõudsime Liina poole alles päris pimedas ja enne Elvasse jõudmist pidime ka metsateel olema. Seal oli üks väga märg-mudane koht, kust hüppasime niivõrd-kuivõrd üle. Üks tüdrukutest aga vaatas pimedas, et pind on ühes kohas nagu tasane ja läks sealt sammudega üle ja jäi põlvini muda sisse kinni, karjudes issand-kurat! Aitasime ta koos välja. Endal vajus ka (ei jõudnud päris üle hüpata) üks jalg porisse. Alles siis muutus matk imaginaarsest tõeliseks! Kui viimaks kohale jõudsime, siis käisime saunas, mängisime koroonat ja saime siis jälle siseruumides ööbida, seega jätkus väga toredalt.

Hommikul sõime siis ka ja kl 10 läksime bussile (2 inimest hääletasid, jõudsid kenasti Tartusse). Kuna tähistaeva vaatlust ei saanud niikuinii ilma tõttu teha, aga inimesed on sellest muidugi huvitatud ja küsitakse, siis on plaan, et et ilmselt kas järgmise nädala esaspäeval või teisipäeval kl 18.-19. algusega Tartu lähisel teeme ära. Kõik sõltub ilmast: kui ilm on pilves, uleb lükata nädala võrra edasi, sest võtmeisikutele ei sobi nädala teine pool. Täpne koht ja aeg selgub, ja see antakse teada. Sündmus muidugi tasuta.

Senini on tagasiside olnud positiivne. Oodatakse juba uut matka. Uusi üritusi toimub kindlasti, hetkel on plaanis millalgi kevadel minna ja külastada Endla soostikku ning sealset põnevat soojaama. Ei jää siis ka seminarid, katsed jne ära. Aga eks täpsemalt siis, kui on selgunud juba midagi konkreetselt.

Asjade lahtipakkimine










Takseerimine










Indoor katsed

Tõraverre minek

Väike vahepeatus Vapramäel

Ohoo!

Ain Kallise hiilgus