Ilm ja inimesed: Meteoroloogiamatk 24.-26. oktoobril 2008

24. oktoobril 2008 algas juba pikalt ette planeeritud meteoroloogiamatk, kusjuures küsitavusi oli tegelikult viimase hetkeni. Ega´s midagi, reedel kl 14:30 oli kogunemine, kuhu ma jäin muidugi lootusetult hiljaks (20 minutit), aga õnneks see graafikule ega matkajatele halvasti ei mõjunud.

Kokku saime Elva bussi/rongijaamas, kus ootas ees umbes kümmekond inimest (hiljem tuli juurde, kokku oli 16 inimest (Ain Kallist mitte arvestades). Andsin lühijuhised, kuhu peame jõudma ja mis suunas minema, jagasime toiduained omavahel ära ja hakkasime minema.

Ilm oli valdavalt pilves, kuid nõrga tuulega, sademeteta ja mõõduka temperatuuriga (7-9 kraadi sooja). Läksime alguses Elva linnas mööda asfaltteed. Elva piiril tegime ühes kohas, kust oli hea vaade, juba esimese peatuse, et rääkida lühidalt pilvedest, mida parajasti nägime, pilveklassifikatsiooni ajaloost ja saabuvast tormist. Erilisi reaktsioone ei järgnenud.

Jätkasime tasapisi teekonda Laguja poole, kusjuures oli võimalik suhteliselt väikese rühma tõttu kõigiga suhelda. Ka huumorit jagus. Viimaks, kui hakkasid angaarid paistma, jõudsime Lagujasse. Ühel teeristil tuldi meile vastu, kusjuures räägiti väga huvitavaid asjub Lagujast. Paljude kõrvu info siiski ei jõudnud. Laguja koolimajani oli maad umbes kilomeeter. Kui kohale jõusime, pidime ootama veel hulk aega, enne kui võti toodi. Siis saimegi soojusesse! Panime asjad paika ja hakkasime toidule mõtlema, kuna kõigil oli kõht hirmus tühi. Siiski, enne seda läsksime veel välja.

Mõõtsime pilve pinna alumist temperatuuri, mis osutusi suhteliselt usaldusväärseks (u 3500 m kõrguselasuva pilvekihi alustemperatuur oli ligi -10°), samuti mõõtsime elektroonilise käsianemomeetriga tuule tugevusi, vaatasime, kui palju kopsumaht välja andis jne, mõõtsime mullatemperatuuri ja augusti psühromeetriga õhuniiskust, mille tulemid olid väga huvitavad, samuti mõõtsime veel vedelike pH ja elektriuhtivusi. Saime taaskord väga huvitavaid tulemusi.

Lõpuks hakkas paljudel külm ja läksime lõdisedes tagasi soojusesse ja valgusesse. Enne seda jõudsime ära näha ka üsna kena päikeseloojangu peegelduse (punakas). Siseruumides asetasime matkajate ette kerge eine, millele järgnes juba korralikum toit. Sama ajal alustasin näidisküsitlusega. See tähendas, et valisin ühe vabatahtliku välja ja kõigi kuuldes hakkasin tegema talle küsitlust, kusjuures andsin juurde ka pikad kommentaarid. See tundus kõikidele osalejatele huvi pakkuvat. Enne söömist tegime ka ametliku osa ära - kirjutasime toimkutesse oma nime ja tegevusala. Söömise ajaks jõudsid kohale ka tuntumad isikud - keskkonnafüüsik Marko Kaasik ja klimatoloog Jaak Jaagus. Õhtulaua ääres tutvustasin ka barograafi ning uurisime mõningaid barogramme ja saime veel mõõta infrapunatermomeetriga kehade soojust.

Kui näidisküsitlus oli läbi, siis järgnes ühe huvitava raamatu tutvustus - "Pilvevaatleja käsiraamat" . Teatavasti on see raamat huumoriga kirjutatud ja päris paljud kohad pakkusid elevust. Pärast seda läks sõnajärg Marko Kaaiku ja eriti Jaaguse kätte, kes rääkis kliimast ja tekkis avalik diskussioon. Märgin veel, et loomulikult oli kogu õhtulaua peetud arutluste ajal võimalik igaühel lisada-komenteerida jne midagi.

Kahjuks pidime öörahu saabudes kl 23 lõpetama. Plaanis oli õues üles lasta ka ufo, ent tuule tõttu see ei õnnetunud. Kasutasime siis tubast varianti ja katse õnnestus. Lõpuks veetsime aega veel naerdes (naeuruteraapia, et peletada päevasest liikumisest tulenenud väsimust ja seda ka eelkõige liigsest info vastuvõtust). Magama jõudsime ka lõpuks.

Hommikul oli kl 8 äratus ja hommikusöök ning seejärel pakkisime asjad kokku, et hakata liikuma Tõrvere poole. Tänasime öömaja eest ja läksimegi. Ilm oli tuulisem, kuid veidi selgem (seda ka, et astronoomilisi vaatlusi ei saanud ikkagi teha pilvise ilma tõttu). Kõndisime hulga maad, kuni jõudsime viimaks Elva lähedale, kust meid juhatati metsateid pidi Peedule. Natuke ekslemist oli, aga eks sellised asjad kuulvadki matka juurde. Peedul liitus meiega veel paar inimest, kusjuures üks neist tundis ümbrust hästi ja jõudis kohe meieni (me otsisime bussipesatust, kus Elva buss pidi peatuma, aga olime vales kohas ikkagi) ja kuna teine huviline ei tundunud ümbrust, kulutasime aega temaga kokkusaamisele. Õnneks oli ajaressurssi küll, nii et jätkus isegi aega Peeduga tutvuda ja läbi Vapramäe matkaraja minna.

Enne raja lõppu tegime peatuse, kus pruukisime jälle elektroonikat. Seekord oli pilvede alumise pinna temperatuur alguses +3°, kuid tõusis meie sealoleku ajal +4° lähedale. Eelmisest päevast kõrgem temperatuur näitas seda, et pilve alumine piir oli märksa madalam. Ka õnnestus katsetada langevarjuga: see tõusis sobivate õhuvoolude toimel koormistega alguses üles ja vajus siis tasapisi alla. Samuti lõunastasime ja asusime siis teele. Läksime Vapramäe juurest silla alt läbi, kusjuures seal kasvas metsviinapuu ja söödi ka nende marju, mis on täitsa söödavad, kuid umbusk ikkagi säilis.

Viimaks jõudsime Tõraverre. Ilm oli üsna külm ja tuuline. Mitte kedagi ei olnud, ainult ilmapunktis oli üks sünoptik, kes lasi meid sooja, kuniks Ain Kallis Tartust tuli. Selleks kulus umbes pool tundi. Kui ta kohale viimaks jõudis, vaatasime üle ja läksime ilmamuuseumisse. Nagu ikka, rääkis ta väga hästi ja humoorikalt. Jutt meeldis osalejatele.

Pärast ekskursiooni läksid enamik osalejatest minema, kuid väike hulk siiski jäi. Suundusime tagasi Elvasse, et ööbida ühe osaleja pool ja oli lootust ka sauna pääseda. Torm, mida lubati, tuli kasuks, kuna saime jälgida tormi arengut ja saabumist.

Paar naljakat (niivõrd-kuivõrd) seika kah. Jõudsime Liina poole alles päris pimedas ja enne Elvasse jõudmist pidime ka metsateel olema. Seal oli üks väga märg-mudane koht, kust hüppasime niivõrd-kuivõrd üle. Üks tüdrukutest aga vaatas pimedas, et pind on ühes kohas nagu tasane ja läks sealt sammudega üle ja jäi põlvini muda sisse kinni, karjudes issand-kurat! Aitasime ta koos välja. Endal vajus ka (ei jõudnud päris üle hüpata) üks jalg porisse. Alles siis muutus matk imaginaarsest tõeliseks! Kui viimaks kohale jõudsime, siis käisime saunas, mängisime koroonat ja saime siis jälle siseruumides ööbida, seega jätkus väga toredalt.

Hommikul sõime siis ka ja kl 10 läksime bussile (2 inimest hääletasid, jõudsid kenasti Tartusse). Kuna tähistaeva vaatlust ei saanud niikuinii ilma tõttu teha, aga inimesed on sellest muidugi huvitatud ja küsitakse, siis on plaan, et et ilmselt kas järgmise nädala esaspäeval või teisipäeval kl 18.-19. algusega Tartu lähisel teeme ära. Kõik sõltub ilmast: kui ilm on pilves, uleb lükata nädala võrra edasi, sest võtmeisikutele ei sobi nädala teine pool. Täpne koht ja aeg selgub, ja see antakse teada. Sündmus muidugi tasuta.

Senini on tagasiside olnud positiivne. Oodatakse juba uut matka. Uusi üritusi toimub kindlasti, hetkel on plaanis millalgi kevadel minna ja külastada Endla soostikku ning sealset põnevat soojaama. Ei jää siis ka seminarid, katsed jne ära. Aga eks täpsemalt siis, kui on selgunud juba midagi konkreetselt.